kudedele. Erinevalt kiirgusühikust grei, mida mõõdetakse samuti dzauli kilogrammi kohta, on siivert korrigeeritud kiirguse "kvaliteediindeksiga", mis sõltub kiirguse tüübist ja muudest asjaoludest. Sv = J/kg = m2·s-2 1 bekrell (Bq) = 1 tuumalagunemine sekundis. Vananenud ühikud Vananenud kiiritatuse mõõtühik on rõntgen (R), mis on defineeritud lähtudes kiirguse iooniseerimisvõimest. Ligikaudu 1 Gy võrdub 100 R. Kürii (Ci) - ühes grammis raadiumis (poolestusaeg 1600 aastat) toimub sekundis 37 miljardit lagunemist, seda tähistab suurem aktiivsuse ühik kürii: 1 Ci = 3,7x1010 Bq. Radioaktiivse kiirguse allikad Radioaktiivsed preparaadid ja röntgenseadmed Tuumapommi, elktrijaama reaktori plahvatamine ( väga inensiivne neutronite voog) Tuumajäätmed Plutoonium, stronsium ja tseesium Maa kiirgustaust ehk looduslik kiirgus Looduslik kiirgus ehk
mõju inimesele väga halb. -kiirgus on kiirete elektronide voog, tervist kahjustav. -kiirgusel on suur läbimisvõime, see on lühilaineline elektromagnetiline voog 3. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul laguneb pool isotoobi massist. 4. Tuumakiirgus on ioniseeriv, sellepärast on see organismidele kahjulik 5. Neeldumisdoos näitab mingis keskkonnal neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. Ühikuks on grei (Gy), ka raad 6. Kürii on aktiivsuse mõõtühik, röntgen 7. Kiirgusdoos, biodoos on aines neeldunud kiirguse energia ja massi suhe. Ühikuks on Grey (Gy). 8. Tuumareaktsiooni käigus tekivad uued elemendid. Kasutatakse elektri tootmisel, allveelaevades. 9. Termotuumareaktsioon on väga kõrgel temperatuuril kergete tuumade liitumine. Pidevalt toimuvad termotuumareaktsioonid päikesel, kus vesinikutuumad ühinevad heeliumiks.
Kiirguste liigid Gammakiirgus · Lühilaineline elektromagnetilise kiirguse voog (valguse kiirus vaakumis) · Suur läbimisvõime · Neeldub seatinas Kiirguste neeldumine Poolestusaeg... ... aeg, mille jooksul pool selle isotoobi massist jõuab laguneda 84Po 0,0018 s 215 226 88 Ra 1617 aastat 238 92 U 4,5*109 aastat 222 86 Rn 3,825 päeva Ühikud · Allika kiirguse aktiivsus - Bekrell või Kürii · Isiku poolt kogutud kiirgusdoos Sievert · Organismis neeldunud doos Gray · Gammakiirgust - Röntgen 5 mSv aastas lubatud, 5 Sv tapab. Surmav doos 600R (30 päeva) Esimene kunstlik tuumareaktsioon · 1919 Rutherford 4 2 He + 14 7 N 18 9 F 17 8 O + 1 1H
termotuumareaktsioon. Isotoopideks nimetatakse ühe elemendi erineva massiarvuga tuumi. Näiteks tehneesium ja promeetium ja plutoonium. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Kiirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna masssiühikus, nim. Neeldumisdoosiks. Mõõtühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg. Biodoos on ekvivalentne kiiritusdoos. Mõõtühik on siivert (Sv). Röntgen on röntgenikiirte või gammakiirguse doosi mõõtühik.(R) Kürii on radioaktiivsuse ühik, mis määrab lagunemiste arvu mingis ajaühikus.(Ci) 1Ci=3,7*10 s
TUUMAFÜÜSIKA 1) Mõisted: Nukleon- Tuumaosake ehk prooton või neutron. Isotoop- Sama järjekorranumbriga, kuid erineva massiarvuga tuumad Kvantmehaanika- Füüsika osa, mis tegeleb aatomituuma ja aatomi üldprobleemidega Ahelreaktsioon- Reaktsioon, mis põhjustab iseenda jätkumist ja progresseerumist mingi tunnusarvuga (n=2) ehk 2;4;8;16;32 Kriitiline mass- Massi ülem piir, mille ületamisel vallandub ahelreaktsioon ja neutronite massiline paljunemine Ülekriitiline mass- Juhul kui paljunemistegur on üle 1. Esimene spontaanne lõhustumine tekitab ahelreaktsiooni, mis levib eksponentsiaalselt kasvades üle kogu tuumkütuse ja põhjustab plahvatuse. Alakriitiline mass- Juhul kui paljunemistegur on alla 1, tuumkütus ei ole suuteline alal hoidma iseseisvat ahelreaktsiooni. Tekib küll ahelreaktsioon, kuid see sumbub kiiresti. Paljunemistegur- Ahelreaktsiooni progresseerumise tunnusarv, nt n=2, ehk 2;4;8;16.. Poolest...
suurenevatele domeenidele ruumi. Mõnes väga suures magnetväljas hoopiski domeenide seinad metallis kaovad sootuks ära. Lõplik magnetiline jõud metallil sõltub jõust, mida kasutati domeenide liigutamiseks. Magneti jõudu saab vähendada või totaalselt ära kaotada, kui see pannakse kokku teise magnetväljaga, mille domeenid on vastassuunas. Teine võimalus on kuumutada materjali üle selle kürii punkti või kuni hetkeni, millal magnet kaotab oma võimed. Kuumus moonutav materjali ja väljutab magnetilised osakesed, põhjustades domeenide joondumise segi paiskamise. Domeenide muutumine nõelas magnetvälja abil: Enne Pärast Magnetite kasutamine Magneteid kasutatakse erinevates kohtades. Näiteks paljudele meeldivas ameerika mägedel. Muidu on ameerika mägedel kasutatud elektromagnetismi
mõõdetud neeldunud doosi ja suhtelise bioloogilise efektiivsuse korrutis) · aktiivsus (SI-ühik bekrell: 1 Bq) radionukliidi spontaansete lagunemiste arv ühikulise ajavahemiku jooksul. SI ühik on bekrell (Bq = 1 siire ajaühikus) mittesüsteemne ühik on kürii (Ci). Aktiivsus on seotud allikaga, neeldumise hindamine on keerulisem, sellest ka erinevate dooside ja ühikute rohkus. · Üks siivert on väga suur kiiritusdoos. Inimene sellega tavaliselt kokku ei puutu. Lihtsam on kiiritusdoosidest rääkides kasutada tuhat korda väiksemat millisiivertit (mSv) või miljon korda
1. Riskianalüüs on ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Riskianalüüs annab vastuseid: - tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused - füüsiliste objektide planeerimisele - keskkonnakaitsele - kodanikukaitsele - ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile - info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele - avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele - koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne. 3. I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteer...
Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? Termotuumapommi sees on tavaline tuumapomm, mille lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. 23. Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg 24. Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks. Kiirguste mõõtmiseks kasutatakse ühikuid: grei, siivert, vananenud ühik röntgen ja kürii. 25. Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26. Mida nimetatakse poolestusajaks? Poolestusaeg on aeg, mille jooksul radioaktiivse lagunemise lähteisotoobi kogus väheneb kahekõrdselt. 27. Milline võib olla kiirguse toime organismidele? Kas tead ka kiirguse suurusi? Esimesed kiiritushaiguste tunnused ilmnevad doosil 0,5-1 Sv- sellistel doosidel meenutavad need
termotuumapommis ehk vesinikpommis. Vesinukupommi südamikus on tavaline lõhustusmis- tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitabki termotuumareaktsiooni. 23.Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg 24.Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks. Kiirguste mõõtmiseks kasutatakse ühikuid: grei, siivert, vananenud ühik röntgen ja kürii. 25.Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26.Mida nimetatakse poolestusajaks? Poolestusaeg on ajavahemik, mille möödumisel pooled esialgsetest radioaktiivsetest tuumadest on ära muundunud. 27.Milline võib olla kiirguse toime organismidele? Kas tead ka kiirguse suurusi? Inimesel võivad tekkida erinevad haigused, nt vähk. Kiirgus lõhub ettearvamatul viisil geneetilist
isotoobiks. Isotoobid - ühe ja sama keemilise elemendi aatomid, millede tuumas on sama arv prootoneid, aga erinev arv neutroneid. Sellisel elemendil on mitu erineva massiarvuga aatomit. Radioaktiivsuse mõõtühikud · Aktiivsus · Kiirgusdoos · Neeldumisdoos · Bioloogiline efektiivdoos *Aktiivsus on ajaühikus toimuvate radioaktiivsete lagunemiste arv. SI ühik bekerell (Bq) vastab ühele lagunemisaktile sekundis. Varem kasutusel olnud mõõtühik: kürii (1Ci=3,7*1010 Bq). *Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. SI ühik Bq*s *Neeldumisdoosi mõõdetakse kiiritatava aine massiühikus neeldunud kiirgusenergia hulgaga. SI mõõtühikuks on grei, (1 Gy = 1 J/kg). Varem kasutusel olnud mõõtühikud: raad 1rad=0.01 Gy , röntgen 1R=0,878*10-2 Gy *Bioloogiline efektiivdoos näitab kiirguse kahjustavat toimet inimesele. Elundi või koe ekvivalentdoos saadakse neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori (1-20) korrutisena
KOKKU:0,396...0,621 rad/a; (R.V. (rahvusvaheline norm) 0,5rad/a) Rrad = E * T / KT = 5 * 3 / 1,0 = 15 Radioaktiivsuse ühikud SI süsteem Traditsiooniline süsteem Tähistus Ühi Nimetus Def. Ühi Nimetus Def. Suhe k k Aktiivsus A (l) Bq bekrell lagun./s Ci kürii 3,7*1010 1G=3,7*1010Bq (Bequsrel (Curie) lag./s ) Neeldunud D Gy grei J/kg rad 100erg/g 1Gy=100rad doos (Gray) (dzaul/kg) Ekvivalentne D (H) Sv siivert - rem röntgeni 1Sv=100rem
3 10 - 7 sekundit kuni 5 10 15 aastat. N N0 N0 10 2 N0 4 t 1T 2T 1H3 poolestusaeg 12,3 aastat, 6C14 5730 aastat, 90Th234 24,1 päeva. Radioaktiivlagunemise aktiivsust mõõdetakse bekrellides ( Bq ). Üks bekrell = üks lagunemine sekundis. Vanem ühik kürii ( Ci ) . 1 Ci = 3,7 10 10 bq ehk 1 Ci = 3,7 10 10 1 / s. 8 TUUMAKIIRGUSE BIOLOOGILINE TOIME Kiirguse mõju ainele iseloomustatakse neeldunud doosi abil, mille ühikuks on 1 grei(Gy), mis vastab kiirguse hulgale, mil keha massi 1kg kohta on neeldunud 1 J energiat. 1 Gy = 1 J / kg
Isotoopideks nimetatakse ühe elemendi erineva massiarvuga tuumi. Näiteks tehneesium ja promeetium ja plutoonium. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Kiirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna masssiühikus, nim. Neeldumisdoosiks. Mõõtühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg. Biodoos on ekvivalentne kiiritusdoos. Mõõtühik on siivert (Sv). Röntgen on röntgenikiirte või gammakiirguse doosi mõõtühik.(R) Kürii on radioaktiivsuse ühik, mis määrab lagunemiste arvu mingis ajaühikus.(Ci) 1Ci=3,7*10 s
Muide, ülaltoodud tuumareaktsioon on väga aeglane - uraan-238 pooliga on 4,5 miljardit aastat ja tema lõplik laguprodukt on stabiilne plii-206. 3. Radioaktiivsuse mõõtmine. Radioaktiivsust mõõdetakse tavaliselt tema toime järgi fotoplaadile või argooni ionisatsioonile (nn. Geigeri lugeja).Radioaktiivsust mõõdetakse radioisotoobi poolt emiteeritud osakeste arvu järgi: isotoobi aktiivsus , mis emiteerib sekundis 3,7 x 1010 osakest ( - või -osakest või footonit) on 1 kürii (Ci) ja vastavalt 1 bekrell (Bk) kui sekundis emiteeritakse 1 osake. - ja röntgenkiirguse (viimast iseloomustab lainepikkuste vahemik ca 10 –12 – 10 –8 m) intensiivsust mõõdetakse tavaliselt ühikuga “röntgen”(r), see on kiirgus, mis genereerib ühes cm 3 kuivas õhus normaalrõhul ühe
Ahelreaktsioon. Uraanituuma lagunemisel vabanevad neutronid, mis võvad põhjustada uute tuumade lõhustumise. Tuumakiirgus põhjustab eluskoe keemilisi muutusi, mis võivad viia organismi hukkumise või rikutud pärilikkusega olendi - mutandi - tekkele. Aktiivsus on kindla suurusega allika poolt ruumi kiiratava kiirguse mõõt. SI süsteemis on aktiivsuse ühikuks bekrell (Bq), mis vastab ühele lagunemisaktile sekundis. See on väga väike ühik; varasemalt kasutatud kürii (1 Ci Bq, võrdub ühe grammi raadiumi aktiivsusega) oli märksa mugavam. Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. kiirgusdoos (bekrellsekund: Bqs) Neeldumisdoos näitab mingis keskkonnas neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. Pole tähtis, kas kiirituse mõjul tekib vähem või rohkem ioone; oluline on neeldunud energia hulk. Ühikuks on grei (Gy), mis vastab ühe dzauli suuruse energiahulga neeldumisele ühes kilogrammis aines
Ahelreaktsioon. Uraanituuma lagunemisel vabanevad neutronid, mis võvad põhjustada uute tuumade lõhustumise. Tuumakiirgus põhjustab eluskoe keemilisi muutusi, mis võivad viia organismi hukkumise või rikutud pärilikkusega olendi - mutandi - tekkele. Aktiivsus on kindla suurusega allika poolt ruumi kiiratava kiirguse mõõt. SI süsteemis on aktiivsuse ühikuks bekrell (Bq), mis vastab ühele lagunemisaktile sekundis. See on väga väike ühik; varasemalt kasutatud kürii (1 Ci Bq, võrdub ühe grammi raadiumi aktiivsusega) oli märksa mugavam. Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. kiirgusdoos (bekrellsekund: Bqs) Neeldumisdoos näitab mingis keskkonnas neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. Pole tähtis, kas kiirituse mõjul tekib vähem või rohkem ioone; oluline on neeldunud energia hulk. Ühikuks on grei (Gy), mis vastab ühe dzauli suuruse energiahulga neeldumisele ühes kilogrammis aines
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
