Haridus · Vallas tegutseb üks põhikool: Sauga Põhikool Nurme külas. · Sauga alevikus asub Jänesselja Lasteaed. · Raamatukogusid on kaks: Urge külas ning Sauga alevikus. Kultuur ja sport · Treeninguteks võimalik kasutada Sauga Vallavalitsusega ühe katuse all olevat spordisaali. · Pulli külas, mis oli teadaolevalt Eesti esimene asula, asub muuseum. · Vallas tegutseb käsitööhuviliste selts, kirjandushuviliste selts, Kilksama-Räägu külaselts ning Sauga Lions Club. Noored · Treeninguteks võimalik kasutada Sauga Vallavalitsusega ühe katuse all olevat spordisaali. · Valla noored saavad koos käia ja huvitegevusi harrastada Urge Vabaajakeskuses ning Sauga Avatud Noortekeskuses. Turismiobjektid · Pulli küla teadaolevalt Eesti esimene asula. · Sauga magasiait - arhitektuurimälestis. · Ullaste mõisa peahoone arhitektuurimälestis. Kasutatud materjalid · www.sauga.ee · et
Külateede seisukord kehv Elekter ja tänavavalgustus olemas Veevarustus hea, kuid kanalisatsioon puudub Prügimajandus areneb nõutakse elanikelt teenusepakkujaga lepingu tegemist Sideteenused halvad, puudub hea internetiühenduse võimalus Turvalisuse osas turvafirma pakub teenuseid, üldine turvalisus halb OLUKORD 2009 Bussiliiklus kehv (2x päevas) Maakasutus aktiivne, jätkub majanduslangusele vaatamata hoogne ehitustegevus ning uute ehitiste planeerimine Loodud on külaselts Suhtlemiskeskuseks on kujunenud Salmistu sadam ja Okasroosikese (2012. a al Okka Kõrts) hotell-restoran Valla arengukavaga seos minimaalne Sadamapiirkonna seisukord kehv OLUKORD 2015 2014. aastal pinnati külateid 2014. aastal ehitati 2 uut bussipeatust Ühisveevärgi projekt lõpetatud, kõigil eramutel võimalus liituda Kanalisatsiooni projekt paberil Naabrivalve toimib Paigaldatud mälestuskivi 555. aastapäevaks OLUKORD 2015 Ühtekuuluvstunne paranenud
ajalooline tuumik, mis vähemalt viimased viissada aastat on kandnud Rootsi-Kallavere küla nime. See piirkond säilitab midagi 20. sajandi alguse talude päriseks ostmise miljööst, siin on põlispuid, uhkeid kiviaedu, ajaloolisi taluehitisi ja üha laienev muuseum. Suurim väärtus on külalislahke ja oma kodupaika armastav külarahvas, kes teeb vahel koos talgutöid, peab pidusid ja korraldab väljasõite. Tegutseb külaselts, tähistatud on tähtsaid paiku ja välja antud kroonikaraamat. See on koht mida peab kogema… 3. Maardu keemiakombinaat Maardusse rajati keemiakombinaat, mis tootis fosforiidist muuhulgas väetisi,reostas väga suurel määral keskkonda. Eriti kahjulikud olid tehase korstnatest linna kohale tulnud väävliaurud, mis isegi aknaklaase söövitasid. Uus elamurajoon rajati sellega arvestades veidi eemale, endistele Kallavere küla maadele, kus maju väga vähe oli.
rannakalurite uusaastatervituse läbiviimine, kalurite päev. Haabneeme: Kalurite päev, Muinastulede öö, Georg Ots laevahuku mälestusrongkäik Ajaloolised sündmused Leppneeme: Muud väärtused Leppneeme: Leppneemes eksisteerib traditsiooniline külakogukond, kuid see hõlmab peamiselt põliselanikke, kes on omavahel tutvus- ja sugulussidemetes. Uusasukate kaasamist külakogukonda peab Leppneeme Külaselts oma tähtsaimaks eesmärgiks.; Looduslähedus; Hõre asustus; Vaikus ja rahu; Külamiljöö; Ühised ettevõtmised; Sadam; Uued tänavad; Meri; (Ja ka jällegi eelmistes töödes mitteväljatoodud Lasteaed ja Kauplus) Haabneeme: Haabneeme-Klindiastangu maastikukaitseala Elanike arv (2018) Leppneeme: 576 Haabneeme: 5866 2. MIS AJAL ON TEKKINUD VÕI KADUNUD TURISMI-, TOOTMIS- JA TEENINDUSOBJEKTID? NIMETAGE.
A.I.del. 9 2.4 Luige kroon Luige kroon on Tallinna lähistel Kiili vallas Harjumaal ellu kutsutud kogukonnaraha, mida nagu P.A.I.d kui ka Urvaste urbanit, kasutatakse vabatahtliku töö tasustamiseks. Luige Kroon lasti käibele 1.mail 2011. aastal Luige Kandi Seltsi poolt, Teeme Ära talgupäeval osalemise eest, üks tööpäev võrdus ühe Luige krooniga. Talgulistele kirjeldas külaselts Luige krooni kui tänu ning see paluti alles hoida lubadusega pakkuda raha kasutusvõimalusi tulevikus. Luige krooni välimus ja teostus on, erinevalt teistest Eestis ringlevatest kogukonnarahadest, kõige lihtsaim ja odavaim. Luige kroon on trükitud kontoriprinteriga tavalisele paberile ning tal ei ole turvaelemente. Samuti ei ole määratud raha nominaalväärtust euro suhtes ning pole kehtestatud ka erinevaid vääringuid: raha nimetatakse lihtsalt Luige krooniks.
Uuring toob välja, et ilmalikul sotsiaaltööl oleks nii mõndagi kristlikust sotsiaaltööst õppida ning lisaks vältimatule sotsiaalabile, pakub kirik ka abivajajate suunamist õigetesse kohtadesse, lastehoiu teenust ning vaimseid väärtusi. (Toplaan, 2014) Heaks näiteks kodanikuaktiivsusest ja üks viis sotsiaalsüsteemi arendamisest, on erinevad külaseltsid, kes vastavalt oma elanikkonna vajadustele ja huvidele mõtlevad välja abistavaid tegevusi. Näiteks Sadala külaselts pakub oma eakatele jututoa võimalust, kus käiakse koos suhtlemas ja korraldatakse koos üritusi. Samuti tegutseb kohvik ja pakutakse pidulaudade ettevalmistamise ja koristamise teenust. Antud tegevused aitavad kindlasti ennetada eakate sotsiaalset tõrjutust maapiirkondades ja on suureks abiks üldise sotsiaaltöö edendamisel. (Paas, 2010) Kogukonnaks saab nimetada seda teatud gruppi inimesi või suuremat rahva hulka, kellel on
maa-alune liin, mis tagab elektrivoolu stabiilsuse: seda ei mõjuta tuuled ega liinile langevad puud. Teine suur muutus oli endiste talusüdamete andmine Võru linna elanikele suvilakruntideks. Paljud suvilad on ümber ehitatud elumajadeks. Praegune Meegomäe elanikkond pole enam nii kompaktne nagu ajal, kui külas oli kuus-seitse talu 60-70 elanikuga. Praegu on Meegomäe 600-700 elanikuga suur asula. Meegomäel tegutseb külaselts, kes organiseerib mitmesuguseid üritusi. (Meegomäed tutvustav mikrofilmide kollektsioon Eesti ajaloomuuseumis). Kasutatud allikad Eesti Entsüklopeedia. 2006. Meegomäe küla. Kättesaadav: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/meegom%C3%A4e2 (viimati külastatud: 11.05.2014) Eesti Kirjandusmuuseumi materjalid Google maps. Kättesaadav: https://maps.google.ee/maps?ct=reset&tab=ll (viimati külastatud 12.05.2014)
Siit koorub esimene tõsine juhtimisalane viga, asjaajamist oleks pidanud alustama kohalikest inimestest, tegevused oleks tulnud kohalikega läbi rääkida. Krossirada on seal aga kogu aeg olnud ja hooned on juba nõukogude ajal ehitatud, vanu hooneid saabki õigeks teha vaid detailplaneeringu kaudu, selleks tuleb esmalt kehtestada detailplaneering, siis saab võtta ehitus- ning lõpuks kasutusloa. Konguta vald alustaski, esitatud kinnistu detailplaneeringu, MTÜ Vellavere külaselts esitas sellele hulga vastuväiteid ja ettepanekuid, millega kohalik volikogu aga ei arvestanud. Konguta vallavalitsuse töötajad arutasid ettepanekuid ainult kinnistu omaniku ja planeeringu koostajaga, ettepanekute tegijaid ei kutsutud arutelus osalema. Ilmneb teine tõsine juhimisalane probleem, ettepanekute tegijaid kohtumisele ei kutsutud. See on ka üks peamine põhjus, miks tartu maavanem detailplaneeringule heakskiitu ei andnud.
avanevad MAK 2014-2020 LEADER tegevuse toetused. Sihtrühmana oleme planeerinud :Kohalikud LEADER tegevusgrupid organiseerivad III sektori tegevusi tutvustavad reise, Eesti Külaliikumine Kodukant on töötanud välja oma paketid tutvustamaks III sektorit maapiirkonnas. Oleme sealses projektis oma paketi tutvustanud. Maapiirkonna MTÜ-d-kes soovivad tutvuda teiste MTÜ-de tegevustega. Meie tugevuseks on kahe „Aasta küla „olemasolu Põltsamaa vallas. Paketti on kaasatud ka Pajusi Külaselts. Näiteks juulis külastas Järvamaa grupp : Kus pakkusime Pajusi Külaseltsi tegevusi, Lustivere Külaseltsi ning Kamari Haridusseltsi tegevust, külastati Põltsamaa Roosiaeda, Põltsamaa Käsiteokoda ja veinikeldrit . Sellise paketiga ka sisustatud I päevane reis Põltsamaa piirkonda. Septembris külastab piirkonda ,Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse elukestva õppeprojektiga Grundvig , norrakad, poolakad, türklased ja hispaanlased.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Hea näide on Oandult algav ning Eestit kirde-loode suunas läbiv 375 km pikkune matkarada. Rannikuala oma suvitamiseks sobilike liivarandade ja rannaküladega on ka oluline puhkepiirkond. Mereäärt ääristavad suvilad ning rannakülad. Ajaloolistes rannakülades on hakatud elavdama kogukonnaliikumist, taastama arhitektuuripärandit ning väärtustama piirkonnaga seotud vaimset pärandit. Näiteks Pärispeal tegutsev külaselts korraldab aktiivselt seltsimajas üritusi - näidatakse kino, toimuvad teemapäevad, konverentsid jms. Leesi külaseltsi traditsiooniks on pühapäevane lastehommik, rannakeele tunnid ning kord kuus toimuvad tantsuõhtud. Rajatud on mitmeid muuseume, kus tutvustatakse kohaliku piirkonna ajalugu ja kultuuripärandit (Käsmu Meremuuseum, Viimsi Rannarahva muuseum jt). Samuti korraldatakse rannakülades erinevaid kultuuri- ja vabaõhuüritusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
