· Puhkeasend · Madalasend 4. Kuld: Ants Antson kiiruisutamine, 1500 m Innsbruck 1964 Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Hõbe: Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 50 km Salt Lake City 2002 Pronks: Jaak Mae murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Allar Levandi kahevõistlus Calgary 1988 ( SIIA PEAD JUURDE LISAMA ) 5. Tõusmisviisid: · Trepptõus · Käärtõus Laskumisviisid: · Otselaskumine · Säästlaskumine 6. Jääkeegel Curling, Kõhuli Kelgutamine - Lühirajauisutamine - Short track 7. Suuskade pikkused: · Klassikasuusad - 15-25 cm suusatajast pikemad · Vabasõidusuusad - 5-10 cm suusatajast pikemad Suusakeppide pikkus: · Klassika suusakepid suusatajapikkus korda 0,85 · Vabastiili suusakepid suusataja pikkus korda 0,90 8. Suusatamisega seotud talispordi alad:
Varustus *suusad - peavad olema peaaegu suusataja pikkused *saapad *sidemed/klambrid *kepid peavad olema peaaegu suusataja pikkused Määrimine vastavalt temperatuurile, soojema ilmaga sinine määra, külmema ilmaga roheline. Otstesse kõvem ja keskele pehmem määre. Määrmimiskoriga hõõrutakse määre ühtlaseks. Lainerada laskumine, kus üks jalg on lohus ja teine künkal Käärasend algasend Trepptõus külg ees tõus Käärtõus näguees, suusad käärasendis Otselaskumise asendid - *Kõrgeasend üks jalg on teisest poole jagu ees, sääred veidi ette kallutatud *Põhiasend - -,,- ja keha kallutatakse ette ning käed tõusevad veidi kõrgemale. *Puhkeasend keha kallutatud nii, et saaks küünarnukid jalgadele toetada. *Madalasend nn ,,istub kandadel" Sahkpidurdus sahkasendis, raskus suusa sisekantidel
pööret, siis pead mitu korda astuma ja nii võib kas või täisringi teha. Lehvikpööre tagant käib samamoodi, ainult, et nüüd jäävad suusaninad paigale ja tõstetakse suusakandasid. Tõstepöörded: · Toeta kepid ühele poole. · Tõsta üks suusk lumelt. · Viia see nina ees vastassuunda. · Tuua teine suusk juurde. Mäest üles Trepptõus: · Pööra küljega mäe poole. · Astu samm mäe poole ja tõsta teine suusk juurde, kuni tõusu lõpuni. Käärtõus: · Hoia suusaninad kogu aeg hästi laiali ja suusakannad koos. · Suusad aga toeta sisemistele kantidele. Mäest alla Kõrgasendis: · Üks jalg on teisest poole saapa jagu eespool, sest nii on parem tasakaal. · Sääred on kallutatud ette just nii palju, et kui ülevalt vaatad, siis pole saapaid näha. · Kere on püsti ja ise vaatad ette. · Käed on ees alla kõrval ja kepiteravikud tahapoole. Põhiasend: · On suurema kiiruse saamiseks.
Klassikajäljes saab klassikatehnikat praktiseerida. 4. Ilma keppideta sõit, ühe suusaga sõit, erinevad mängud (kasvõi tavaline kullimäng), tasakaaluharjutused, 5. http://suusatades.weebly.com/totildestepoumloumlrded.html - tõstepööre http://suusatades.weebly.com/huumlppepoumloumlrded.html -hüppepööre 6. http://suusatades.weebly.com/poolkaumlaumlr---kaumlaumlrtotildeus.html - poolkäär -ja käärtõus http://suusatades.weebly.com/libisammtotildeusuviis.html -libisammtõusuviis 7. http://suusatades.weebly.com/kotilderg---ja-potildehiasend.html -kõrg -ja põhiasend http://suusatades.weebly.com/puhkeasendid.html -puhkeasend http://suusatades.weebly.com/kiirlaskumisasendid.html -kiirlaskumisasend http://suusatades.weebly.com/madalasend.html -madalasend http://suusatades.weebly.com/laskumine-telemarkasendis.html -telemark 8. http://suusatades.weebly
kerega ühele sirgele, käed all-kõrval. Pidurdusel kanditakse suusa siseküljed, põlvi ei tohi kokku suruda ja keharaskus liigub kandadele. Poolsahkpidur. Põikilaskumisasendis tuleb keharaskus kanda mäepoolsele suusale, orupoolne suusk viia sahkasendisse ja seejärel kantida. Suusaninad on kohakuti. Mida järsem pidurdus, seda enam kallutatakse ette, lähendades mäepoolset kätt sahas oleva jala labale. 8. Erinevad tõusuviisid (vähemalt 3) Trepptõus, käärtõus, poolkäärtõus 9. Laskumisasendid: kõrgasend, põhiasend, madalasend. Kirjelda! Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad
Suusatamine meenutab veidi tantsimist, kus suusa libisedes tõustakse alati sirgesse rühikasse poosi. Libisemisfaas on puhas, kus valmistutakse tööfaasiks ehk käe- ja jalatõukeks. Iga liigutuse puhul kasutatakse koge keha ning kõik on orienteeritud edasiliikumisele. Klassikalise stiili tehnikate juurde kuuluvad vahelduvtõuge ehk baastehnika, paaristõuge, ühesammuline paaristõuge, ülesmäge vaheldubtõuge ja käärtõus. Paaristõuge, mille tähtsus on võistlussuusatamises oluliselt tõusnud , on klassikatehnikatest kiireim ning tippsportlased kasutavad seda tihti ka kergetel tõusudel. Paaristõukel kasutatakse keharaskust raskupunkti toel energiaallikana ehk kui ülakeha on tõstetud üles, lastakse sellel allapoole langeda. Keha raskuspunkti käetõukega koos madalamale viies tuleb kogu keha tõuget toetama ning seeläbi on võimalik toota oluliselt enam jõudu kui lihtsalt kätega tõugates.
Uisu- ehk vabastiil Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede pealt tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Tõusuviisid Tõusuviisideks on trepptõus, käärtõus, poolkäärtõus ning libisamm-tõusuviis. 1.Trepptõusu kasutatakse peamiselt järsul mäeküljel, kui ollakse matkal ning väsinud. Samuti sobib see lastele, kes alles õpivad suusatamist. Keharaskus on mõlema suusa mäepoolsel serval. Suuski tõstetakse rööbiti mäenõlvaga ning nõlvast kaugem käsi toetub kepiga tugevalt lumme. 2.Käärtõus mida järsem on mägi, seda laiem on käärasend. Suusad kanditakse suusa
3.5.2. Poolkäärtõus. Nimetatud tõusuviis sarnaneb varem kirjeldatud astesammuga tõusuviisile, kuid ühe – orupoolse suusaga astutakse käärselt. Viisi kasutatakse kaldu asuval rajal või piisavalt järsul tõusul ühe suusaga suusajäljes sõites, kus on tõukel tagasilibisemise oht. Tüüpilised vead: - Orupoolne suusk ei ole kanditud, - Orupoolne suusk ei ole küllaldaselt käärasendis, - Keppidega ei toetuta ja tõugata piisavalt tugevalt. 3.5.3. Käärtõus. See sarnaneb liigutuste struktuurilt eelmiste tõusuviisidega, kuid mõlemad suusad liiguvad kääris ilma libisemisfaasita ning on kanditud. Kepitugi on pidev. Käärtõusu kasutatakse järskudel tõusudel (9° ja rohkem), kus paralleelselt või poolkääris liikuvad suusad enam ei pea. Matkamisel pehmes lumes kasutatakse seda ka lamedal nõlval. Käärtõusul on 2 varianti: 1) Astesammuga – vähemalt üks suusk on lumega kantaktis.
annaabi.ee 
