TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Amiinide praktilisest tähtsusest Referaat Koostaja: Minu Nimi Eriala Õppejõud: Õppejõu nimi Tallinn 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................2 Amiinide üldised omadused ja jaotamine...................................................................................2 Amiinide leidumine looduses..................................................................................................... 2 Amiinide kasutamine tehnikas.............................................
Kehra Gümnaasium 11.A klass, reaalsuund Siim Treilmann LASERID JA NENDE KASUTAMINE Uurimistöö Juhendaja: õp August Kalamees Kehra 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.LASERI LEIUTAMINE..........................................................................................................4 2.LASERITE AJALUGU............................................................................................................6 3.LASERI TÖÖPÕHIMÕTE......................................................................................................7 3.1 Pööratud jaotus................................................................................................................7 3.2 Optiline pumpamine.........................................
SISSEJUHATUS Tänapäeval puutume laseritega igapäevaselt kokku. Meie arvutite CD lugejates ja ka CD kirjutajates, mis peaks enamustes arvutites ka olemas olema, kasutatakse lasertehnoloogiat. Samuti on too sama tehnoloogai kasutusel muudes meile tutavates ja igapäevastes asjades nagu näiteks: muusikakeskused, CD mängijad, laserprinterid ja skännerid. Iseasi on ainult see kas inimene ise ka on teadlik sellest, et nendes igapäevastes vahendites on lasertehnoloogai kasutusel. Käesolevas uurimistöös on lähema vaatluse all laserid, koos nende kasutamise, tööpõhimõtte, ajaloo ja erinevate liikidega. Uurimistöö eesmärgiks on leida informatsiooni laserite ajaloo kohta, (kes selle leiutas ja millal?)mis põhimõttel töötab laser ning millistes valdkondades ja kuidas on võimalik seda kasutada. Uurimistöö hüpoteesiks on, et lasertehnoloogia on küllaltki uus asi ja et ei ole olemas eriti palju laseri liike. Uurimistöös on kasutatud allikmaterjalidena ...
2. Deskriptiivne tekstitüüp Kiiresti paisub ühesuguste, koherentsete footonite laviin. Piki kristalli leviv valguslaviin peegeldub kummagi peeglini jõudes kristallisse tagasi. Pendeldades kristallis edasi-tagasi, ta üha võimendab stimuleeritud kiirguse kaudu. Iga peegeldus justkui lisaks uue võimandikristalli. Et kiirt laserist väljastada, tehakse üks peegleist selline, et ta ei peegelda tagasi kogu temale langevat valgust, vaid laseb osa sellest välja (poolläbitav peegel ) ( Henn Käämbre „Aatom, molekul, Kristall“). 3. Ekspositoorne tekstitüüp Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed. Ka väliselt on sellised isendid üsna sarnased. Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab aga uus organism poole kromosoomidest isas- ja emasorganismilt. Seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad
Pauli keeluprintsiibi kokkuvõttev sõnastus aga ,et kaks samas aatomis olevat elektroni ei saa olla ühesuguses kvantolekus. Omavahel on seotud Pauli keeluprintsiip ja kvantarvud, kui kvantarvud on samad siis omavad need elektronid Pauli keeluprintsiibi järgi vastupidist spinni. 7 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kvantarv http://et.wikipedia.org/wiki/Pauli_keeluprintsiip Henn Käämbre Füüsika XII klassile http://www.eki.ee/dict/qs/ http://et.wikipedia.org/wiki/Kvantmehaanika http://www.magnet.fsu.edu/education/tutorials/pioneers/pauli.html http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/referaat/ 8 Lisa 1 Wolfgang Ernst Pauli- Pauli keeluprintsiibi autor 9
Järgmise põlvkonna laserite abil peaks olema loodetavasti võimalik luua sarnaseid tingimusi, mis valitsevad tähtede tuumades ja tekitada juhitav termotuumareaktsioon, mis annaks inimkonna käsutusse ammendamatu energiaallika. Erinevalt tänapäevastest tuumaenergiast, on termotuumaanergia saastavaba. Lasereid kasutatakse kõikjal meie ümber ja tulevikus muutuvad need arvatavasti veel tähtsamaks. Kasutatud materjalid: Henn Käämbre Füüsika XII klassile www.miksike.ee www.kool.ee en.wikipedia.org postimees.ee
Tallinna Ülikool Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Ege Lehtsaar Benseenituuma ajalugu Referaat Lektor Tuuli Käämbre Benseen Benseen on orgaaniline aromaatne süsivesinik mille molekulaar valem on C 6H6. Benseen on värvitu, kergesti süttiv ja magusa lõhnaga vedelik ning on suhteliselt kõrge sulamistemperatuuriga. Benseen on naturaalne koostisosa toornaftas, kuna aga benseen on tuntud kantserogeen on tema kasutust bensiinis piiratud. Peale toornafta saab benseeni ka sünteesida petrooleumis leiduvatest koostisainetest, kivisöe tõrvast ja mujalt.[1] Benseeni ja tema struktuuri avastamine
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond STRINGITEOORIA Referaat Koostas: Nele Sergejeva, xxxxxxYASB Tallinn 2011 Lühiülevaade stringiteooriast Stringiteooria on uurimisala osakeste füüsikas, mille eesmärk on ühendada kvantmehaanika ja üldrelatiivsusteooria. Kuna teooriat ei ole seni veel otseselt suudetud katseliselt tõestada, arvavad paljud teadlased, et tegu on pigem filosoofia kui teadusega. Sellegipoolest on tehtud katseid, mis kaudselt tõestavad stringiteooriat. Stringiteooria eeldab, et aatomis olevad kvargid ja elektronid ei ole 0-mõõtmelised objektid, vaid koosnevad pigem 1-mõõtmelised võnkuvad joontest (stringidest), mille ainsaks dimensiooniks on pikkus. Nende stringide võnkumine annabki jälgitavatele osakestele nende omadused, laengu, massi ja spinni. Stringil võivad olla otsad lahti (nimetatakse avatud stringiks) või omavahel ühendatud (nimetatakse k...
Aatomikooslused. Laserid. (Käämbre) 1. Kirjelda erinevaid sidemete tüüpe aatomite vahel. Too näiteid. Ioonside on molekul, mis koosneb positiivsest ja negatiivsest ioonist ning neid hoiab koos elektriline tõmbejõud. Nt: NaCl korral läheb naatriumi elektron kloori väliskihti ja tekivad ioonid Na+ ja Cl-. Kovalentne side tekib siis kui väliselektronide spinnid on antiparalleelsed. Nt: H2 molekul tekib siis kui elektronide spinnid on vastassuunalised. 2. Iseloomusta metalli siseehitust. Metallide välimises elektronkihis on tavaliselt 1-2 elektroni. Metallide aatomid paiknevad ruumis korrapäraselt. 3. Miks ja millest tekivad juhtides energiatsoonid? Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumivõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist ja selle tulemuseks on aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide muundumine mitme e...
Tänu füüsikale on olemas paljud olmemugavused. Tuntuimad füüsikud on Newton ja Galileo. KASUTATUD KIRJANDUS 1. A.Koop; H.Allik; A.Aben jt: ,,Eesti Nõukogud Ensüklopeedia" 3 köide, Tallinn, kirjastus Valgus, 1988 2. Galileo Galilei. http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/galileo_galilei.html 6 (26.04.2012) 3. Isaac Newton. http://crjg.vil.ee/~marika/matemaatika/integraal/isaac_newton.html (26.04.2012) 4. Käämbre, Henn. Mis on füüsika. http://www.fyysika.ee/teadus/mison/ (26.04.2012) 7
Tallinna Ülikool Looduse ja terviseteaduste instituut Alkaloidid Referaat Koostaja: Sven Erik Reinumets Juhendaja: Tuuli Käämbre Tallinn 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus 1.1 Omadused 1.2 Jaotuvus looduses 1.3 Ekstraheerimine 2. Nikotiin 3. Koheviin 4. Solaniin 5. Asendatud trüptamiinid 5.1 Trüptofaan 5.2 Serotoniin 5.3 N,N-Dimetüültrüptamiin 5.4 Psilotsiin 5.5 Melatoniin 6. Lisad 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Alkaloidid on looduslikult esinev grupp keemilisi ühendeid mida iseloomustab enamjaolt lämmastiku alust sisaldavad aatomid
põhjusi, miks hiinlased usaldavad suhtlemise ja inimestevaheliste kohustuste puhul sundimatust juriidiliste, usaldusväärsete ning ülemaailmaliselt kohandatud ja kodeeritud õigussüsteemide asemel. 9 6. KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Konfutsianism http://en.wikipedia.org/wiki/Confucianism Raamat: „Idamaade filosoofia,“ eesti keelde tõlkinud Henn Käämbre aastal 2009. Raamat: „Konfutsiuse tarkuseraamat,“ eesti keelde tõlkinud Gustav Pärn aastal 2004. 10
Hologrammi vaatlemiseks kasutatakse ainult tugikimpu. Selle difraktsioon hologrammi interferentsipildil tekitab täpselt samasuguse lainekimbu nagu oli esemekimp. Kui see kimp silma juhtida, tekib silmas esemega sarnane kujutis. Tekkiv kujutis on ruumiline, s.t. silma asendit muutes nihkub vastavalt ka kujutis. Holograafial on mitmeid rakendusi teaduses, tehnikas, meditsiinis. Loomisel on holograafiline kino ja televisioon. Holograafiast on huvitavalt kirjutanud H. Käämbre oma "Laseriraamatus" (Tln: Valgus, 1978, § 25). Hologramm erineb fotost mitmeti: - purunemisel säilitab iga tükk info kogu objekti kohta, sest pole kasutatud koondavat optikat, "pilt" on laiali üle kogu kaadri; - pole erinevust positiivi ja negatiivi vahel; - kujutise suurus oleneb kasutatava valguse lainepikkusest : mida suurem , seda suurem kujutis; - ühele fotoplaadile saab jäädvustada palju hologramme, piisab, kui iga kord fotoplaati pisut pöörata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
