Jaapan Asukoht Jaapani saarestik asetseb kaarekujuliselt Aasia idaranniku ees. See saarestik koosneb neljast suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Suuremad saared on Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu. Neist suurim ja arvukaima elanikkonnaga on Honshu, kus asuvad ka Jaapani tähtsamad linnad. Riigist Pindala: 377 750km2 Rahvaarv: 125 638 000 Pealinn: Tokyo Keel: jaapani keel Peamine tegevusala: tööstus Usund: sintoism, budism, konfutsianism Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp ja Vapp Lipp: Vapp: Lipp Jaapani rahvuslipuks on valge kangas, mille keskel on punane sõõr ehk päikesesümbol ,,Hinomaru". Lipul tähendab valge puhtust ja
JAAPAN referaat Tallinn 2009 TÕUSVA PÄIKESE MAA Jaapan on üks maailma kõige arenenumaid riike. Seda tänu oskusele arendada tööstust ja kaubandust. Jaapanis neil aladel saavutatud tase ületab Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikide saavutusi mitme kandi pealt.Jaapani saarestik asetseb kaarekujuliselt Aasia idaranniku ees. See saarestik koosneb neljast suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Suuremad saared on Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu. Neist suurim ja arvukaima elanikkonnaga on Honshu, kus asuvad ka Jaapani tähtsamad linnad. Aasia mandri idaranniku ja Honshu, Shikoku ja Kyushu vahele jääb Jaapani sisemeri, kuhu ei ulatu Vaikse ookeani tormid. Tegelikult on saared Vaikse ookeani rannikut ääristava suure veealuse mäestiku hari. Sellepärast ongi Jaapani pinnamood väga ebatasane. Mäestikud ja kõrgustikud hõlmavad 70% kogupindalast. Mägialasid lõhestavad sügavad kuristikud, kus
Teostas: Kristiina Pärn 11c Juhendaja: Õp. Merike Tuisk Tallinn 2009 Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse kui Jaapani kodusaartena. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honshu, Hokkaido, Kyushu ja Shikoku. Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapani kliimaolud on ühed soodsaimad terves Ida- Aasias. Riik läbib mitut agrokliimavöödet, enamus asub siiski parasvöötmes ja niiskes lähistroopikas. Vegetatsiooniperiood on vastavalt 7 ja 8- 10 kuud, viimasel juhul võib saada ka kaks saaki aastas. Niiskust jätkub aastaringi, pigem on seda liiga palju
lämmastikväetist, peale õitsemist ja viljade korjamist antakse vedelat fosfor- ja kaalimväetist vahekorras 200-300 g 10 l vee kohta. Üks kord kuus kastmisest piisab. Kobestatakse vaid umbrohtude eemaldamisel. Mulda ümber põõsa multsitakse turbaga, saepuruga või puukoortega 3-5 cm paksuse kihina. Jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica) Meil enimkasvatatud ebaküdoonialiik, pärineb Jaapani Hondo ja Kyushu saarelt. Kuni 80 cm kõrge ja kuni 1,5 m läbimõõduga tihedavõrseline, maadjate astlaliste võrsetega põõsas. Noored võrsed udejaskarvased, hiljem kaetud näsadega. Lehed munajad kuni piklikmunajad, täkilissaagja servaga, nahkjad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Abilehed neerjad, püsivad sügiseni. Õitseb mais - juunis, õied paiknevad 2-6 kaupa, telliskivipunased, kuni 3 - 4 cm läbimõõdus. Viljad kerajad, valmivad oktoobris, hapud, kollased kuni rohelised
Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33' ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25'. Idapoolseim saar on Minamitori, mis asub 154° idalaiusel. Oma geograafilise asendi tõttu on Jaapani kliima ja loodus väga mitmekesised. Riigi lõunaosas asuvate saarte ilmastik on subtroopiline ning sealne floora ja fauna on lähedased Malaisia omale. Honshu, Kyushu ja Shikoku saarte looduses leidub aga sarnasusi Korea ja Hiina omaga. Suved on siin kuumad ja talved külmad. Põhjas asuval Hokkaidol on aga lühikesed suved ja pikad lumised talved. 3 Pinnamood Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid
Hayabusa on meeskonnata kosmose missioon mida juhib Jaapani Kosmose Uuringu Selts (JAXA). Selle Missiooni ülessandeks on tuua proove väikeselt Maa ligidal olevalt asteroidilt nimega 25143 Itokawa erinevateks analüüsideks. Jaapani Kosmose Uuringu Seltsi MUSEC-C/ Hayabusa missioon on esimene katse proovida maanduda asteroidil, koguda proove ja siis tulla tagasi Maale. Hayabusa missioon käivitati 9. mail 2003, kui Hayabusa kosmoseaparaat saadeti õhku MV-5 raketi abil. Start toimus Jaapanis, Kyushu saarel, Uchinoura Kosmosekeskuses, kus Hayabusa alustas 1 miljardi km pikkust teekonda Itokawa poole ja tagasi. Hayabusa kosmoseaparaadil on 4 ioon mootorit, mis on võimelised töötama pidevalt 2 aastat. Hayabusa kohtumine Itokawaga pidi toimuma kesk-septembris 2005.aastal . Pärast saabumist Itokawale uuris Hayabusa asterodi kuju, pöörlemist, topograafiat, värvi, struktuuri, tihedust ja ajalugu. Novembris 2005 maanduski see asteroidil ja proovis koguda proove asteroidi pinnalt, aga
ning impordib veel juurdegi. Ise varustab end paljude teraviljade, osade juur- ja puuviljadega ning erinevate loomasaadustega. Ostab sisse hulgaliselt teravilju, kuna enda poolt toodetud kogusest jääb väheseks. Samuti ostab sisse loomaliha. Metsamajandus ja metsatööstus Metsad hõlmavad ligikaudu 68% kogu Jaapani riigi territooriumist. Seda on sellise suhteliselt väikese riigi jaoks küllaltki palju. Jaapani põhjaosas kasvavad okasmetsad ehk taigad. Honsh, Shikoku ja Kyushu saared on aga kaetud valdavalt lehtmetsadega.Säilinud Jaapani metsad paistavad silma suure liigirikkusega - Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Suuremad metsamassiivid paiknevad ühtlaselt Hokkaido saarel. Samuti on palju metsa igal pool Honsh saarel, välja arvatud kõrgvööndi aladel, mis paikneb saare keskosas. Tänapäeval on nõudmine puidu
1. Riigi üldiseloomustus 1.1Üldandmed 1.1.1 Pindala: 377 835 km² 1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) 1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud. 1.3 Looduslikud tingimused 1.3.1Pinnamood: Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on 3776 m
Parimad sordid korjatakse alati käsitsi. Pärast korjamist ootab teed töötlemine. Igal aastal toodetakse maailmas 2,75 miljonit tonni kuivatatud teed, umb 23% sellest rohelist. Rohelist teed valmistavad aga vähem kui 10 riiki, neist kõige rohkem Hiina. Jaapan jääb toodetud koguselt teiseks, kuid ekspordiks läheb sellest ainult umbes 2%. 4.1 Teeistandused Jaapani teekasvatuse ala katab Honshu lõunapoolse ala ja Shikoku ja Kyushu väikesed saared. Mõningad parimatest teedest saadakse aladelt, mida hakati harima 100 aastat tagasi nagu Uji Kyotos. Tootmiskeskused asuvad Kagoshima, Saga, Fukoka, Nara, Mie , Kyoto, Aichi, Shizuoka ja Saitama prefektuurides, kus kliima on soe ja niiske, kuna valdused paiknevad mägede varjus. Jaapani stiil on istutada teepõõsaid sirgetes ridades ja lõigata hiljem madalaks, et korjajad saaksid nende vahel käia. Parimad teed kasvatatakse varju all kolm nädalat enne korjamist
Luzon'i lahingus Filipiinidel uputasid need piloodid 17 ja vigastasid 50 USA laeva. Viimane võitlus Jaapani vägede vastu toimus ootusega lisavägede järele, kes pidid saabuma Euroopast. Iwo Jima lahingus sai surma 6000 USA merejalaväelast enne, kui ta kindlustati USA vägede kätesse 16 märtsil. 1 aprillil maabusid ameeriklased Okinawal 500km Jaapanist lõunas. Võitlused saare pärast kestsid 21 juunini makstes paljui inimelusid. Järgmine rünnak pidi toimuma 1945 aasta novembris Kyushu saarele (Jaapani lõunapoolseim saar), kuid jäi ära. Oli näha, et jaapanlased võitlevad viimse meheni. Kamikaze piloodid olid põhja lasknud 15 laeva ja vigastanud 200 Okinawa lähedal. Sajad sõdurid ja tsiviilisikud olid hüpanud ennast surnuks kaljudelt Okinawa lõunatipul, et nad mitte USA sõdurite kätte ei langeks. Imperaator Hirohito ja teised Jaapani valitsusmehed said aru, et kaotus on vältimatu, kuid ei suutnud mööda saada armeest, kes ei suutnud taluda kaotust.
Jaapani autodest toodetud väljaspool Jaapanit. Brutotonnaazi poolest on Jaapan 11,47 mln brutotonniga (36,6 % maailma laevaehitusest) Lõuna-Korea (12,44 mln bt ehk 39,7%) järel teine laevaehitusmaa, kusjuures Jaapani osakaal maailma laevaehituses on langenud poolelt 1975. a kolmandikuni. Kergetööstus Traditsiooniliselt on Jaapani töötlev tööstus arenenud Keihini, Chugoku, Hanshini ja Kita- Kyushu piirkonnas. 1950. aastatel alguse saanud kiire majandusarengu käigus on tööstus mööda kiirteid ja raudteid nihkunud teistesse piirkondadesse. Töötlevas tööstuses domineerivad selgelt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted töötajate arvuga kuni 300. 2004. a statistika kohaselt kuulus sellesse kategooriasse 99,4 % töötleva tööstuse ettevõtetest, varustades tööga 73,6 % antud valdkonna töötajatest. Olulisemad valdkonnad töötlevas
hekke, põõsagruppe ja üksikpõõsaid. Vähenõudlik liik mulla ja niiskuse suhtes. Sobib istutada täisvalgusesse ja talub hästi kärpimist ning linnatingimusi, kuid saab hakkama kasvamisega ka poolvarjus, venides siis üsna kõrgeks 23. Thunbergi kukerpuu ja läiklehine mahoonia Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii DC.) [thúnbergií] Thunbergi kukerpuu kodumaaks on Jaapan (Honshu, Kyushu, Shikoku) ja Hiina, kasvades mäestikunõlvadel kuni 1,5 m (kodumaal 2.....3 m) kõrguse püstise ja väga tihedalt hargnenud põõsana. On meil veidi külmaõrn, karmidel talvedel külmuvad viimase aasta võrsed, kuid taastuvad hästi. Ei ole kõrreliste roostehaiguste vaheperemeestaimeks. Võrsed: tugevalt rõmelised, noorelt kollakad kuni punakaspruunid, vanemas eas pruunikad, astlad enamasti 1-osalised. Lehed: talbjad kuni äraspidimunajad, terveservalised, 1...4 x 0,5..
kasvamisega ka poolvarjus, venides siis üsna kõrgeks. Sordid: 'Alba'; 'Asperma'; 'Atropurpurea'; 'Dulcis'; 'Lutea'; 'Marginata'; 'Variegata' ('Aureomarginata') ; 23. Thunbergi kukerpuu ja läiklehine mahoonia Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii DC.) Carl Pehr Thunberg (1743-1826) Rootsi, Carl von Linne õpilane, kes uuris ja kogus andmeid Lõuna-Aafrika, Jaapani ja Ida-Aasia taimestiku kohta. Thunbergi kukerpuu kodumaaks on Jaapan (Honshu, Kyushu, Shikoku) ja Hiina, kasvades mäestikunõlvadel kuni 1,5 m (kodumaal 2.....3 m) kõrguse püstise ja väga tihedalt hargnenud põõsana. On meil veidi külmaõrn, karmidel talvedel külmuvad viimase aasta võrsed, kuid taastuvad hästi. Ei ole kõrreliste roostehaiguste vaheperemeestaimeks. Tsoon V. 1864 Tunnused: Võrsed: tugevalt rõmelised, noorelt kollakad kuni punakaspruunid, vanemas eas pruunikad, astlad enamasti 1-osalised. Lehed: talbjad kuni äraspidimunajad, terveservalised, 1..
Head and you wouldn't know it?" or words to that effect. My reply was that "I hope they would be sighted before now," or words to that effect. On the same day that Layton gave his report to Kimmel, the Office of Naval Intelligence produced a memorandum of "Japanese Fleet Locations" that Layton, when he saw it, considered as "dotting the i's and crossing the t's" of his own estimates. It placed Akagi and Kaga (Carrier Division 1), and Koryu and Kasuga in southern Kyushu waters, and Soryu and Hiryu (Carrier Division 2) and Zuikaku, Shokaku, Hosho, and Ryujo at the great naval base of Kure. All this was just a more precise way of saying "home waters." These estimates were based on the November observations. The call- sign change of December 1 obliterated the intricate communication networks that the radio intelligence units had so painstakingly built up and forced them to begin anew. The Japanese bedeviled them with new communication-security measures
annaabi.ee 
