REGILAUL · Põhitunnused: o Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. o Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. o Regiviis on enamasti ühehäälne, harva mitmehäälne. o Värsivormiks on regivärss, lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheline värss. o Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. · Regilaulu liigid: o Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad. o Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) o Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) o Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud
• Välja kujunenud pika aja jooksul rahva eluolu ja keelega. • Kõlasid: kalendripühadel, pulmades, tööde alustamise ja lõpetamise ajal ja pikkadel õhtutel. Põhitunnused • Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. • Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. • Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. • Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. • Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. • Regiviis on valdavalt ühehäälne. • Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. • Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. • Regilaulu esitajat kutsuti laulikuks, kaasitajaks või leelotajaks. Regilaulu liigid • Lüroeepilised laulud – tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad • Töölaulud
meloodiaga laulud. Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt Põhitunnused: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. Viis on lühike ja väikese ulatusega; Regiviis on valdavalt ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust; Regiviiside seas on palju rühmaviise, see tähendab, et ühte ja sama viisi kasutati mitme eri teksti jaoks (näiteks kiigetoon, karjatoon, pulmatoon). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi; Eeslaulja viib laulu edasi, arendab
Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt. Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. Soome ja Karjala rahvapärimuses kasutatakse selle värsimõõdu kohta terminit "Kalevala-mõõt". Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks ("veere, veere, päevakene"). Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes läbi sajandite säilinud vanapäraseid sise- ja lõpukaota keelendeid (näiteks laulemaie), mis üldkeelest on ammu kadunud.
· Silbilis-prosoodilised Silbiline (süllaabiline) süsteem · Jaapani süllaabika (haiku 5+7+5, tanka 5+7+5+7+7) · Itaalia 11-silbik (4./6. ja 10.silp rõhulised) · Prantsuse 12-silbik (aleksandriin; 6. ja 12. silp rõhulised) Haiku (5+7+5) Mihklipäike, hapu nagu jõhvikas irvitab soo peal. (P.-E. Rummo) Tanka (5+7+5+7+7) Öine tormiulg varjude vappumine hirmuunenäod Äkki toas nagu laevas must kodutuse tunne (M. Nurme) Prosoodilised süsteemid · Välteline ehk kvantiteeriv- korrastatud pikkade ja lühikeste silpide arv · Rõhuline ehk aktsendiline- tugevad positsioonid · Rõhulis-välteline ehk aktsendilis-kvantiteeriv Välteline ehk kvantiteeriv süsteem Vanakreeka (heksameeter), ladina, araabia, sanskriti luule Rõhuline ehk aktsendiline süsteem: iktused (tugevad positsioonid) ja iktustevahelised intervallid · Rõhkur (iktustevaheline intervall 1-2 silpi): daktüloid, amfibrahhoid, anapestoid
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj
on midagi imelikku-pidulikku. Kutsuti teed jooma keeldun viisakalt. Olen teel. Teel koju nagu ikka. (Jaan Kaplinski) 5. Välteline ehk kvantiteeriv värsisüsteem Kuldajajärk esmalt lõi õitsele, sundija suuta, seaduse puududes, mis iseendast õigusi austas (Ovidiuse "Metamorfoosid", Ervin Roosi tõlge) 6. Rõhulis-välteline ehk aktsendilis-kvantiteerivvärsisüsteem 7. Silbilis-välteline ehk süllaabilis-kvantiteeriv värsisüsteem 8
14. Silbilisrõhuline värsisüsteem eesti luules. (1) trohheus - x' x (2) jamb - x x' (3) daktül - x' x x (4) amfibrahh - x x' x (5) anapest - x x x' 15. Teisi võimalusi luules lisaks silbilisrõhulisele värsisüsteemile (vabavärss, rõhuline värsisüsteem jm). (1) Rõhuline ehk aktsendiline värsisüsteem - nt. 0/1/2 x' 1/2/3 x' 1/2/3 x' 1/2/3 x' 0/1/2/3 (2)Vabavärss (3)Välteline ehk kvantiteeriv värsisüsteem (4) Rõhulis-välteline ehk aktsendilis-kvantiteerivvärsisüsteem (5) Silbilis-välteline ehk süllaabilis-kvantiteeriv värsisüsteem (6) Vältelis-silbilis-rõhuline ehk kvantiteerivsüllaabilis-tooniline värsisüsteem /viimaste kohta loengus ei rääkinud midagi/ 16. Riimi ja stroofika põhimõisted ning euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused. Riim algab rõhurühma esimese silbi vokaalist
ta nüüd aega ja raha... M. Under Värsiskeemid kujunevad meetrumi ja rütmi alusel. Rütm on individuaalne, meetrumist kõrvale kaldumise skeem. Värsisüsteemid 1. silbiline ehk süllaabiline süsteem. Korrastatud silpide arv. Haiku (5+7+5 silpi) ja tanka (5+7+5+7+7 silpi), jaapani süllaabikat on raske tõlkida. Prantsuse aleksandriin. 2. prosoodilised süsteemid a. välteline ehk kvantiteeriv. Pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine. Vanakreeka, ladina, araabia, sanskriti keeles. Klassikaline on heksameeter, mille tõlkimisel kasutatakse silbilis-rõhulist värsisüsteemi. b. rõhuline ehk aktsendiline. Korrapärastatud pearõhu silpide esinemus värsis. Tugev positsioon, iktus ja mitteiktus. Rõhkur iktuste-vaheline
Värss on luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Rütmilise kõne jaotamine värssideks toimub kindla seaduspärasusega. Rütmi reeglipärasuse värsis kindlustab värsimõõt e meetrum. Värsimõõdu all mõtleme rütmi põhitegurite silpide hulga, väldete, rõhutõusude ja languste süsteemikindlat rakendamist. Värsisüsteemid: 1. Välteline ( aluseks silpide välteline vaheldumine ) kujunes välja kreeka antiikses luules, aluseks välteline e kvantiteeriv süsteem. Pikkade ja lühikeste silpide korrapärast rakendamist antiikses värsis hakati kutsuma värsimõõduks ( pikk silp ---, lühike ). Niisugust pikkade ja lühikeste silpide ühendit, mis värssides reeglipäraselt kordub ja mis tingib värsi sisemise rütmi, nim värsijalaks. Levinumad värsijalad on: · Trohheus koosneb ühest pikast ja ühest lühikesest silbist: Õhtu, kokku, kanda
annaabi.ee 
