Kui -kiirgus satub inimese organismi, tekib nahapõletik, villid, äge silmapõletik. -kiirgus koosneb -osakestest e. heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit. Nad on suure massi ja kahekordse laenguga, ei liigu väga kiiresti ega suuda isegi paberilehte läbida. Positiivse laenguga, kallutatav elektromagnetväljas. Nahale sattumisel tekib päevitus. -kiirgus on elektromagnetlaine voog, mis levib valguskiirusel. Koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia. On väga suure läbitungimisvõimega, kiirguse eest kaitseb spetsiaalne varjend . Tuumareaktsioonides tekivad uued keemilised elemendid, isotoobid. Neid kasutatakse peamiselt looduses mitteesinevate isotoopide tootmiseks.Kui tuuma satub neutron, siis muutub tuuma massiarv ühe võrra ja tekib uus isotoop. Kergete tuumade liitumisreaktsioon on termotuumareaktsioon. Termotuumareaktsioonideks on vaja ülikõrget temperatuuri, kuna tuumade ühinemisel
* Radioaktiivse kiirguse moodustavad energeetilised osakesed, mis vabanevad aatomituumast selle radioaktiivse lagunemise käigus. Seda kiirgust on kolme liiki: -, - ja -kiirgus. -kiirguse moodustavad heeliumi aatomi tuumad (-osakesed), -kiirgus on elektronide voog, -kiirgus kujutab endast aga suure energiaga kvantidest koosnevat elektromagnetkiirgust. * Ioniseeriv kiirgus- kiirguse võime tekitada ioone, mis teeb ta eluskudedele ohtlikuks. Ioniseeriva kiirguse liigid: *) -kiirgus *) -kiirgus *) -kiirgus *)röntgenikiirgus Röntgenkiirgus on pidurduskiirgus, mis tekib röntgentorus elektronidele antud kiirenduse tagajärjel (elektronide ümberpaigutusest aatomis). - kiirgus ja - kiirgus on osakeste vood , eralduvad aatomituumast ja omavad suurt kiirgust ja energiat.
1. Millised nähtused tõestavad, et valgus koosneb energiaga osakestest. Milline väide on kvantoptika aluseks? - Näiteks: Laine ei jõua elektrooni orbitaalilt välja lüüa. - Valgusel on rõhk, avaldab rõhku pinnale - Aluseks: Valgus koosneb osakestest ehk kvantidest. 2. Kuidas nimetatakse valguse osakesi? Millised omadused on valguse osakestel? - Valguse osakesed on footonid - Omadused: laine omadused, puudub seisumass, kiirus vaakumis 300 000 km/s. 3. Kuidas on valguskvandi energia seotud valguse sagedusega? Ef= h x f 4. Kus on footoni energia suurem- vaakumis või vees? Miks? Footoni energia on vees sama mis õhus. Sest kvandi energia ei sõltu sellest, kus ta elektron liigub. Kvandi energia on määratud kiirgumisega aatomist. 5
. Tuuma -lagunemisega kaasneb alati ka -kiirgus. Need suhteliselt rasked osakesed liiguvad võrdlemisi aeglaselt ja nende läbimisvõime on väike. On positiivse laenguga. beeta- kiirgus on kiirete elektronide voog. -lagunemisel muundub tuumas üks neutron prootoniks, seejuures tekivad elektron ja antineutriino (väike elementaarosake). Peaaegu valguse kiirusega liikuvad osakesed, suure läbitungimisvõimega. On negatiivse laenguga. gamma- kiirgus koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia. Neil on väga suur läbimisvõime. On neutraalsed ehk laenguta. Radioaktiivsed jäätmed ja kasutatud tuumkütus Radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja lõppladustamise eesmärgiks on kaitsta inimesi ja keskkonda. Samas on see kahtlemata tuumaenergeetika enim vastakaid arvamusi tekitav valdkond, vaatamata asjaolule, et kütusetsükli kõigi etappide jaoks on olemas usaldatavad ja kontrollitud tehnoloogiad
ja mikrolained. Radioaktiivse kiirguse põhiliikideks on alfa-, beeta- ja gamma- kiirgus. Alfakiirgus koosneb alfaosakestest ehk heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit. Tuuma alfa lagunemisega kaasneb alati ka gamma-kiirgus. Beetakiirgus on kiirete elektronide voog. Beeta lagunemisel muundub tuumas üks neutron prootoniks. Seejuures tekivad elektron ja antineutriino. Gammakiirgus koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia. Elusorganismis neelduv radioaktiivne kiirgus põhjustab tuumareaktsioone aatomites, millest koosnevad rakkude biomolekulid. Nende reaktsioonide käigus muunduvad normaalsed aatomid antud molekulile sobimatu aine aatomiteks, kusjuures reaktsioonil tekkinud osakesed vallandavad reeglina uusi samalaadseid reaktsioone. Kõik see pärsib rakkude normaalset elutegevust ning suures ulatuses esinedes põhjustab organismi hukkumise. Suurim mure seoses
limaskestade põletik, laud kleepuvad kokku ning ravimata jätmisel jookseb silm välja. -kiirgus koosneb -osakestest e. heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit. Nad on suure massi ja kahekordse laenguga, ei liigu väga kiiresti ega suuda isegi paberilehte läbida. Positiivse laenguga, kallutatav elektromagnetväljas. Nahale sattumisel tekib päevitus. -kiirgus on elektromagnetlaine voog, mis levib valguskiirusel. Koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia. On väga suure läbitungimisvõimega, kiirguse eest kaitseb spetsiaalne varjend (50 cm paksune betoonsein, 10 cm paksune pliikiht). Radioaktiivsuseks nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest. Mingit liiki radioaktiivsete tuumade arv muutub ajas radioaktiivse lagunemise seaduse kohaselt. Elusorganismis neelduv radioaktiivne kiirgus põhjustab tuumareaktsioone aatomites, millest koosnevad rakkude biomolekulid.
Elektroni üleminekul suurema energiaga orbiidilt väiksema energiaga orbiidile aatom kiirgab kvandi, üleminekul väiksema energiaga orbiidilt suurema energiaga orbiidile aga neelab selle. Järelikult pole kiirguse lainepikkus (sagedus) pole määratud mitte elektroni tiirlemissagedusega, vaid statsionaarsetele orbiitidele vastavate energiate vahega. See on täiesti uus lähenemine - lähtumine mitte aatomi ehitusest, vaid kiirguse olemusest. Kuna kiirgus koosneb kvantidest, ei saa aatom kaotada energiat pidevalt, vaid ainult terve kvant korraga. Statsionaarsed on need orbiidid, kus tekivad lained. ,,Korpuskulaar-laineline dualism." 39.Elementaarkvantmehhaaniline aatomimudel. http://www.colorado.edu/physics/2000/quantumzone/bohr.html 40.Kirjutage kvantarvude valiku reeglid. Orbitaalkvantarv l väärtusega 0,1,2....n-1 määrab ära orbitaali kuju (st piirkonna kus elektroni leidumine on kõige tõenäosem). O iseloomustab
Näited universumi koos selline jõud koos; tuum koos Radioaktiivsed kiirgused Fundamentaalosake- algosake, mis ei koosne millestki. (lepton elektron, neutriino, kvark, vaheosakesed (nt footon) Iseloomustavad: kvantarvud (peakvantarv kihid/kõrvalkvantarv- alakihid s ja p.../magnetkvantarv- orienteeritud ruumis x,y,z/spinnkvantarv- spinn), mass, värvilaeng Elementaarosake- koosneb teistest osakestest nt kvantidest. Iseloomustavad- veidrus, sarm, ilu(omad.mis näitavad mingit sorti käitumist erinevates vastastikmõjudes) Mateeria osakesed- leptonid ja kvargid. Mateeria koosneb 1. põlvkonna osakestest (u ja d kvarkidest ja elektronidest) Leptonid- (elektron, eletronneutriino...) osalevad nõrgas vastastikmõjus ja elektromagnetjõus ja gravitatsioonil, aga ei osale tugevas vastastikmõjus. Olemas on mass (kergem kui kvark) ja laeng (0/-1). Võivad eksisteerida üksikuna.
tagajärjeks on vähk. Et kaitsta inimesi või seadmeid röntgenkiirte eest, kasutatakse tihti tinast varjestust, sest see on ühtaegu tihe ja kättesaadav. Mida tihedam on aine, seda suurem on tõenäosus interaktsiooniks footoni ja aatomi vahel ja seda paremat varjestust see pakub. 2.1.3 Gammakiirgus Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagneetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gamma kvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides, mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel. Röntgenkiirguse spekter kattub osaliselt gammakiirguse spektriga (suure sagedusega röntgenkiirgus on sama, mis madala sagedusega gammakiirgus). Nende eristamisel lähtutakse mitte kiirguse sagedusest, vaid selle tekkimise viisist. Röntgenkiirgus tekib elektronide
Kui -kiirgus satub inimese organismi, tekib nahapõletik, villid, äge silmapõletik. -kiirgus koosneb -osakestest e. heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit. Nad on suure massi ja kahekordse laenguga, ei liigu väga kiiresti ega suuda isegi paberilehte läbida. Positiivse laenguga, kallutatav elektromagnetväljas. Nahale sattumisel tekib päevitus. -kiirgus on elektromagnetlaine voog, mis levib valguskiirusel. Koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia. On väga suure läbitungimisvõimega, kiirguse eest kaitseb spetsiaalne varjend . Tuumareaktsioonides tekivad uued keemilised elemendid, isotoobid. Neid kasutatakse peamiselt looduses mitteesinevate isotoopide tootmiseks.Kui tuuma satub neutron, siis muutub tuuma massiarv ühe võrra ja tekib uus isotoop. Kergete tuumade liitumisreaktsioon on termotuumareaktsioon. Termotuumareaktsioonideks on vaja ülikõrget temperatuuri, kuna
prootonit ja kahte neutronit. Tuuma -lagunemisega kaasneb alati ka -kiirgus. Need suhteliselt rasked osakesed liiguvad võrdlemisi aeglaselt ja nende läbimisvõime on väike. On positiivse laenguga. -kiirgus on kiirete elektronide voog. -lagunemisel muundub tuumas üks neutron prootoniks, seejuures tekivad elektron ja antineutriino (väike elementaarosake). Peaaegu valguse kiirusega liikuvad osakesed, suure läbitungimisvõimega. On negatiivse laenguga. -kiirgus koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia. Neil on väga suur läbimisvõime. On neutraalsed ehk laenguta. Radioaktiivsete tuumade lagunemine Radioaktiivsete tuumade arv muutub ajas radioaktiivse lagunemise seaduse järgi: N = N 0e- = N 02- N0 - radioaktiivsete tuumade ajahetkel t=0 T pooldumisaeg N tuumade arv ajahetkel t Poolestusaeg aeg, mille vältel radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest (radioaktiivsete ainete poolestumine on leitav tabelitest).
Osake neeldum kegesti juba paberilehes, riides või nahas. 2. 2. -kiirgus kujutab endast negatiivse laenguga osakeste (elektronide) voogu, mis liigub kiirusega umbes 180000 km/s. -kiirgus on suurema läbitunimisvõimega kui -kiirgus. -kiirgus neeldub 3mm paksuses alumiiniumfooliumis. 3. 3. -kiirgus on elektromagnetkiirgus, mis on röngtenkiirgusest väiksema lainepikkusega ja koosneb suure energiaga -kvantidest. Need liiguvad valguse kiirgusega ja on suure läbimisvõimega. -kaasnev sageli - ja -kiirgusega. Radioaktiivsust asus uurima poolatar marie Sklodowska-Curie. Marie Sklodowska-Curie oli huvitatud ja asus aastal 1985 tööle P. Curie laboris, kus ta avastas 1898. aastal koos abikaasaga keemilise elemendi polooniumi. Samal aastal avastasid nad aktiivse radioaktiivse ühendi, mis sadestus uraanimaagist väävelhappe toimel, kuid ei olnud
kaasneb alati ka -kiirgus. Vastastikmõju tavalise ainega väga tugev -> läbitungimisvõime väike. -kiirgus kiirete elektronide (või positronide) voog. -lagunemisel muundub tuumas üks neutron prootoniks, tekivad elektron ja antineutriino. Vastastikmõju tavalise ainega suhteliselt nõrk -> läbitungimisvõime suurem kui -kiirgusel. -kiirguse peatamiseks piisab plekitahvlist. -kiirgus koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia (mitu MeV). Vastastikmõju tavalise ainega nõrk -> läbitungimisvõime suur. -kiirguse peatavad vaid pliiseinad või poolemeetrine betoonikiht. Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Tuumareaktsioonid: 1) raskete tuumade lõhustumine. 2) kergete tuumade liitumine (süntees). 1) Mida raskema tuumaga on tegemist, seda suurem on temas neutronite suhtarv. Raske tuuma
annaabi.ee 
