Meedial on oluline roll stereotüüpide tekkimises ja piiratud rollimudelite promoveerimises. Stereotüübi kui meediaanalüüsi kriitilise tööriistaga on seotud mitu probleemi. Stereotüüpide kriitika eeldaks justkui, et meedia ideaal on kujutada reaalsust nii täpselt kui võimalik. Sel juhul kerkib küsimus:kelle versiooni reaalsusest meedia peaks esitama? Naiste portreelood on kirjutatud pigem pehme/kollase ajakirjanduse võtmes kui kvaliteetajakirjanduse reeglite kohaselt. Võimsad naised esinevad meedias sageli demoniseerituna. Naiste erandlikkust meedias on sageli rõhutatud, näiteks naispoliitikud, naispankurid jne. Meeste ja naiste kujutamine Eesti telepildis Aastatel 2002 ja 2003 viidi Euroopas läbi uuring Who speaks in televison? Üle 80 tunni materiali Eesti telekanalitest lindistati ja analüüsiti. Artiklis võrreldakse eesti näitajaid viie Euroopa riigi kanalitega.
sündmusega, ootamatult õnnetuse tõttu, lisaks ebaharilikud sündmused. Eksperdid - oma ala asjatundjad, kelle poole ajakirjanikud pööruvad, eksperdi hinnang Tavalised inimesed - satuvad meedia huviorbiiti harva, dramaatilised või erakorralised sündmused, muutuvad avaliku elu tegelasteks piiratud ulatuses Kaitsetud inimesed - lapsed, intellekti puudega täiskasvanud, õnnetuse, kallaletungi ohvrid, asotsiaalid 9. Millised on kvaliteetajakirjanduse tunnused? Kõvad teemad: ühiskond, poliitika, majandus Laialdase mõjuga sündmused Arvamused ja uudised Taotleb objektiivsust ja tasakaalustatust, tekitab lugejas mõtteid Informeerivad pealkirjad Teksti- ja infokeskne Keelekasutus täpne, asjalik, kuiv, neutraalne Suur formaat POSTIMEES, PÄEVALEHT 10. Millised on kollase ajakirjanduse tunnused? Pehmed teemad: meelelahutus, seltskond, õnnetused, pere, kodu, sport Lugejale emotsionaalselt lähedased sündmused Meelelahutus ja uudised
Eesti maine üheks suurimaks kujundajaks on kriminaalid. Eesti kuritegevus on meie naaberriikides üpris kõrgel tasemel, eriti Soomes. Nii mõnedki eestlased on jäänud vahele narkohangeldamisega. Eesti maine narkokulleritena on põhjamaades nüüdseks juba üsna tugevalt sisse juurutatud. Ka soome ajakirjanduses on eestlaste kriminaalsus viimasel ajal tihti teemaks. Näitena toon meie naaberriigi ühe tuntuma ajalehe "Helsingin Sanomat". Tegemist on kvaliteetajakirjanduse alla kuuluva väljaandega. Ajalehes räägitakse meist kui maksupetjatest, varastest ja üleüldistest kriminaalidest. Ühes uudisloos kirjutati, et eesti hulkurkoer ründas Soomes kodanikku. Kuidas koera rahvus välja selgitati, seda ei ole loomulikult mainitud. Kõigele lisaks on "Helsingin Sanomatis" kirjutatud, et Eestist läheb iga päev Soome sada pätti. Kust on selline konkreetne arv võetud, jääb jällegi küsimärgi alla, sest fakte ei peetud artiklis vajalikuks mainida.
keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon 2. Meedia ülesanded ja roll ühiskonnas (TERA) Meedia ülesanded: · Info edastamine · Järelvalve- kes, mida, kus teeb · Ühiskonna osade seostamine · Sotsiaalsete normide ülalhoidmine · Avalikkuse loomine poliitilised otsused, kujundab avalikku arvamust, vahendab seda · Kriitika ja kontroll · Meelelahutus 3. Kes on meedia taga? (ÕPIK) 4. Kvaliteetajakirjanduse roll(TERA) Vahendab tõepärast infot, ei spekuleri; esitab kontrollitud fakte; annab konfliktse olukorra puhul sõna mõlemale osapoolele; austab kirjakeele normi 5. Tabloid ehk kollane ajakirjandus(TERA) Ajakirjandus mis vassib ja valetab; ajab taga kõmu ja sensatsiooni; kodu, pere, eraelu, sport, meelelahutus 6. AJAKIRJANIKE ROLL (TERA) 7. Sõnavabadus, ajakirjandusvabadus, kommunikatsioonivabadus(ÕPIK)
· info edastamine · järelvalve · ühiskonna osade seostamine · sotsiaalse ja kultuuripärandi ülekanne · sotsiaalsete normide ülalhoidmine · avalikkuse loomine · kriitika ja kontroll · lõiming · kultuur ja haridus · meelelahutus 3. Kes on meedia taga? Omanike mõju, ajakirjanike mõju, allikate mõju ja reklaamiandjate mõju 4. Kvaliteetajakirjanduse roll: · vahendab tõepärast infot, ei spekuleeri · esitab kontrollitud fakte · annab konfliktse olukorra puhul sõna mõlemale osapoolele · austab kirjakeele vormi 5. Tabloid ehk kollane ajakirjandus Ajakirjanduse liik, mis vahendab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ja mille eesmärk on huvitatate pealkirjadega köita tarbijate tähelepanu, et võimalikult hästi end müüa
sisu detailselt ja kontrollib oma esitatud faktide tõesust enne, kui loo väljastab, või loob ta skandaalimaigulise kõmuloo, kus esitatud faktid jäävad kontrollimata ja kus ajakirjanduseetika reegleid on samuti piiripeal täidetud, mis talle ja tema ajalehele hiljem ka suurt kuulsust toob. Esimesel juhul oleks artikkel, tõenäoliselt uudis, keskpärane, paljude inimeste meelest igav, ja kuulsuski ei tule ei temale ega tema ajalehele enne, kui väljaanne kvaliteetajakirjanduse mõõtu välja andma ei hakka. Teisel juhul aga piisavalt intrigeeriva pealkirja puhul koguks artikkel juba palju ,,pilkeid" või internetis ,,klikke". Kõmuajakirjandusel oleks seega palju lihtsam raha teenida. Aga kõmulisi artikleid kirjutav meediaväljaanne tüdineb rahvale ka kiiremini ära. Kõige tähtsam küsimus sellisele väljaandele peaks olema aga ajakirjanduseetika küsimus: kas on sobilik rikkuda inimeste privaatsust, kirjutada nende isikliku elu kohta või kuritarvitada
Igapäevaselt ei jookse meil järvesid tühjaks. Teiseks ei võetud järve päästmiseks midagi kohe ette, vaid lohutati, et küll järv tagasi tekib. Samuti oli öeldud, et järve on juba vähemalt kaks korda tühjaks lastud. Sündmust kommenteerisid vallaametnikud ning tõdeti, et lüüsi hooldamine ja taastamine on riigi ülesanne. Ül. 2 Arvan, et kui Eestis oleksid selged piirid kõmu- ja kvaliteetajakirjanduse vahel, siis oleksid loetumad tabloidid. Kvaliteetajakirjandusel oleks vähem lugejaid või hakkaks vaikselt välja surema. On ammu tuntud tõde, et inimestele meeldib, kui pakutakse nõrguvaid emotsioone ja poleemikat. See läheb suuremale osale eestlastele hästi peale.
LÕIMING kirjandus, kolla- Päevaleht ja Postimees arutlemine selle üle, mida võidaks või mel skaalana; Teabekeskkond: kriitiline tea- ne ajakirjandus, kaotaks Eesti ajakirjandusmaastik, kui mõistab tabloidiseerumise põhjusi; beanalüüs tabloidiseerumi piirid kollase ja kvaliteetajakirjanduse tunneb uudise valikukriteeriume; Väärtused ja kõlblus: kriitilise ne, uudise vali- vahel oleksid selgemad. eristab fakti ja arvamust. mõtlemise arendamine kukriteerium, Tekstiloome fakt, arvamus ajaleheartikli 50–100-sõnaline ise- Hinnatav töö: ajaleheartikli ise-
huviga. Muretsetakse endale paberkandjagi või allikas, kust kirjutatu hõlpsamini kätte leiaks. Tavaliselt on uudised kirjutatud nii, et iga inimene leiab üles oma ja vajaliku, so. sündmused mõjutavad paljusid inimesi. Janunetakse uudiste järele, mis on ebatavalised, sest need pakuvad pinget kõigile nii kirjutajale kui ka lugejale. Samuti peab sündmus olema aktuaalne. Ajaleheuudised võib Tiit Hennoste käsitlusele toetudes jagada tinglikult ,,valgeteks" ehk kvaliteetajakirjanduse ja ,,kollasteks" ehk meelelahutusvaldkonda kuuluvaiks. Tänapäeval leidub päris palju neid inimesi, kes on huvitatud kollasest ajakirjandusest. Seda ei saa väga halvaks pidada, peaasi, et millestki huvitutakse. Meelsasti loetakse argielu puudutavatest sündmustest kajastuvaid uudiseid, kuid loetakse ka kuulsustest, nendest, kelle nime teatakse. Tundmatute inimeste puhul ei oska sageli arvatagi, kui lähedaseks nad võivad hästikirjutatud uudise mõjul muutuda
annaabi.ee 
