töötajad, mille tagajärjel lahendatakse probleemid kiirelt. Väliskliendid on hotelli klienditeenindusega alati pigem rahul olnud. Kiidetud on personali abivalmidust ja positiivsust. Välisimago (avalik imago) valitseb välissihtgruppide seas. Imago teket mõjutab tugevalt oma kogemus ja suhted. Imagot on võimalik mõjutada teadliku kommunikeerimise, igapäevaste tegevuste ja ühtsete väärtushinnangute kaudu. Juhtkonna kuvandiks on eelkõige ettevõtte hea maine saavutamine, selle säilitamine ning jätkusuutlikus. Juhtkonna kommunikatsioonistrateegia üheks olulisemaks osaks on turundusstateegia, mille pinnal peaks sise- ja väliskliendi kuvand kattuma. · Tartu Kutsehariduskeskusel on mitmeid turundus ja reklaamkanaleid, näiteks: · Osalemine üritustel (nt Tartu Maratoni toitlustamine, osavõtt vabariiklikel ja rahvusvahelistel kutse- ja spordivõistlustel, messid)
3. Sarimõrvar. Laiale avalikkuse seostub termin "psühhopaat" enamasti kurikuulsate sarimõrvarite, näiteks Theodore Bundy ja Charles Mansoniga. Rohujuuretasandil seostub psühhopaatia äärmusliku vägivallaga, kuid minnes süvitsi on näha, et need individuaalid kasutasid ära nii oma intelligentsust kui ka sotsiaalseid oskuseid, et pahaaimamatuid ohvreid surma meelitada. 4. Krooniline kurjategija. Veel üheks psühhopaatia kuvandiks on n-ö krooniline kurjategija. Nad on närvilised, kergesti ärrituvad ning vihastuvad indiviidid, kes räägivad enda olukorras väga enesekesksel moel. Iseloomulik on pärast vanglast/kinnipidamisasutusest vabanemist raskete kuritegude toimepanemine. Kõigil neil neljal iseloomustel on mõned sarnased jooned, kuid nad erinevad üksteisest tunduvalt just määratlemisest olulistest aspektides. Selline lahknemine tõstatab keerulise
hulga ostjatega. · kulukus Isiklik müük on toetusmeetmestiku kulukaim osa. Paljud arvavad, et enamik raha kulub toote tutvustamisel reklaami peale, kuid tegelikult on siiski iskiliku müügi peale kulutatud summad sageli suuremad. Siit tulenevalt kasutatakse iskiliku müüki vaid küllalt väärtuslike kaupade korral-kinnisvara, auto, mööbel, eksklusiivsed rõivad, lõhnaõlid jne. · halb maine Paljudel inimestel on isiklikust müügist halb kogemus. Kuvandiks on müüjate ebaausus, tarbetute ja ebakvaliteetsete asjade kaelamäärimist jne. Ostja silmis on stereotüüpne müüja pealetükkiv tüüp, kes libeda keele ja ebaeetilise käitumisega püüab ostjat sundida viletsat, mõttetut kaupa kalli raha eest ostma. Enne, kui algab müüja-ostja otsesuhtlus, tuleb leida tulevane tarbija. Potensiaalseid ostjaid on kolme tüüpi: · võib-olla ostja-isik, kes ehk toote ostab; · võimalik ostja-isik, kes tahab või vajab toodet;
hulga ostjatega. · kulukus Isiklik müük on toetusmeetmestiku kulukaim osa. Paljud arvavad, et enamik raha kulub toote tutvustamisel reklaami peale, kuid tegelikult on siiski iskiliku müügi peale kulutatud summad sageli suuremad. Siit tulenevalt kasutatakse iskiliku müüki vaid küllalt väärtuslike kaupade korral-kinnisvara, auto, mööbel, eksklusiivsed rõivad, lõhnaõlid jne. · halb maine Paljudel inimestel on isiklikust müügist halb kogemus. Kuvandiks on müüjate ebaausus, tarbetute ja ebakvaliteetsete asjade kaelamäärimist jne. Ostja silmis on stereotüüpne müüja pealetükkiv tüüp, kes libeda keele ja ebaeetilise käitumisega püüab ostjat sundida viletsat, mõttetut kaupa kalli raha eest ostma. Enne, kui algab müüja-ostja otsesuhtlus, tuleb leida tulevane tarbija. Potensiaalseid ostjaid on kolme tüüpi: · võib-olla ostja-isik, kes ehk toote ostab; · võimalik ostja-isik, kes tahab või vajab toodet;
Ideeturunduse tulemusel suureneb sihtgrupi vastuvõtlikkus teatud ühiskondliku idee, ülesande või vajaduse suhtes. Ideeturundust rakendatakse näiteks keskkonnakaitses, tervishoius jm. Organisatsiooniturunduseks nimetatakse tegevust, millega kujundatakse, säilitatakse või muudetakse inimrühmade hoiakuid ja käitumist mingi organisatsiooni suhtes. 7 Isiku või rühma nägemust organisatsioonist nimetatakse selle organisatsiooni kuvandiks (ingl k image). Organisatsiooni kuvandit mõjutavad: toode või teenus; teenindus; tegevus tööandjana; kommunikatsioon; firma väljanägemine hooned, keskkond, töötajate riietus, autod jms; firma atribuutika lipud, vimplid, kauba- ja firmamärgid, reklaamtrükised jms. Kuvand moodustub inimeste teadmistest, tunnetest, seisukohtadest, uskumustest ning luuakse nii ratsionaalsete kui emotsionaalsete tegurite toimel. Kujutluse organisatsioonist
käitumist teatud isiku suhtes. Ideeturunduse tulemusel suureneb sihtgrupi vastuvõtlikkus teatud ühiskondliku idee, ülesande või vajaduse suhtes. Ideeturundust rakendatakse näiteks keskkonnakaitses, tervishoius jm. Organisatsiooniturunduseks nimetatakse tegevust, millega kujundatakse, säilitatakse või muudetakse inimrühmade hoiakuid ja käitumist mingi organisatsiooni suhtes. Isiku või rühma nägemust organisatsioonist nimetatakse selle organisatsiooni kuvandiks (ingl k image). 8 Organisatsiooni kuvandit mõjutavad: toode või teenus; teenindus; tegevus tööandjana; kommunikatsioon; firma väljanägemine hooned, keskkond, töötajate riietus, autod jms; firma atribuutika lipud, vimplid, kauba- ja firmamärgid, reklaamtrükised jms. Kuvand moodustub inimeste teadmistest, tunnetest, seisukohtadest, uskumustest ning luuakse nii ratsionaalsete kui emotsionaalsete tegurite toimel
vormikeskne. Modernismi suur utoopia sellest, et ümberkorraldatud tootmisvõtteid integreeriv arhitektuur (st massehitus) suudab lahendada sotsiaalseid probleeme ja elu paremaks muuta, heideti kõrvale. Vaatamata dekonstruktivismi elitaarsusele mäng arhitektuurimärkidega jäi tabatavaks vaid pühendatutele sulandus ka nn tähistajakriitiline postmodernism kommertsmaailmaga ning 1990. aastate üldise neoliberaalse tõusu kuvandiks sai just selline mugandatud radikaalsus, mida dekonstruktivistide abstraktsed ja samas äratuntavad vormid pakkusid. 1988. aastal New Yorgi moodsa kunsti muuseumi näitusel "Architecture of Deconstruction" end manifesteerinud seltskonnast Zaha Hadid, Rem Koolhaas, Daniel Libeskind, Frank Gehry, büroo Coop Himmelblau, Peter Eisenman sai järgmise kümnendi staararhitektide tuumik, kellest kõik turustasid edukalt oma isikupärast
Isiklikul müügil on väga oluline mõju tarbija ostuotsuse langetamisel. Isikliku müügi puudused: suunatus ühele tarbijale. kulukus. Isiklik müük on toetusmeetmestiku kulukaim osa. Siit tulenevalt kasutatakse iskiliku müüki vaid küllalt väärtuslike kaupade korral – kinnisvara, auto, mööbel, eksklusiivsed rõivad, lõhnaõlid jne; halb maine. Paljudel inimestel on isiklikust müügist halb kogemus. Kuvandiks on müüjate ebaausus, tarbetute ja ebakvaliteetsete asjade kaelamäärimine jne. Kui tegemist on laialt tarbitava tootega, võib kasutada ka lausküsitluse meetodit. Isiklikud visiidid firmadesse lähevad küllalt kalliks ja enamikes firmades tekitab see juba eos viha järjekordse müügiesindaja külaskäigu suhtes. Praktikas on laialt levinud odavam variant – telefonimüük. Niisugune müügimeetod eeldab loomingulisust, kogemust ja taktitunnet.