Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kuuvalgusega" - 9 õppematerjali

Vikerkaar - referaat
2
odt

Vikerkaar - referaat

vikerkaar taevas värvilise ribana. Kui saaksime vikerkaarele heita pilgu ülalt, siis paistaks ta ringikujulisena, sest me oleksime meie ümbert tagasipeegeldunud spektrivärvide koondumiskohas. vikerkaare keskpunkt asub Päikesest täpselt vastassuunas ning paikneb seega horisondist allpool, mistõttu näeme vikerkaarest vähem kui poolt ning ta paistab meile kaarena. Vikerkaare efekti võib sageli näha purskkaevude ja koskede läheduses. äga tugeva kuuvalgusega ööl võime näha ka kuuvikerkaart, mis ilmub kuule vastaspoolsel taevaosal. inimese visuaalne värvitaju on vähese valguse käes kehv, nähakse kuuvikerkaart sageli valgena. Vikerkaare tekkepõhjuse mõistmiseks piisab, kui jälgida, mis juhtub valgusega ühes vihmapiisas, sest kõik piisad on sarnased. äikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagaküljelt ja väljub siis vihmapiisast. änu dispersioonile väljuvad erineva lainepikkusega valguslained piisast erinevates suundades

Füüsika → Füüsika
35 allalaadimist
Vikerkaar
16
ppt

Vikerkaar

·Ringikujulise vikerkaare keskpunkt asub Päikesest täpselt vastassuunas ning paikneb seega horisondist allpool, mistõttu näeme vikerkaarest vähem kui poolt ning ta paistab meile kaarena. ·Vikerkaart vaadates võid olla kindel, et vaatad oma vikerkaart, mida mitte keegi teine sellisena ei näe. Vikerkaare efekt · Vikerkaare efekti võib sageli näha purskkaevude ja koskede läheduses. Kuuvikerkaar · Väga tugeva kuuvalgusega ööl võime näha ka kuuvikerkaart, mis ilmub kuule vastaspoolsel taevaosal. · Kuna inimese visuaalne värvitaju on vähese valguse käes kehv, nähakse kuuvikerkaart sageli valgena. Vikerkaare tekkimine · Valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. · Vikerkaare tekkepõhjuse mõistmiseks piisab, kui jälgida, mis juhtub valgusega ühes vihmapiisas, sest kõik piisad on sarnased. · Päikesevalgus murdub piisas,

Füüsika → Füüsika
41 allalaadimist
VIKERKAAR
5
docx

VIKERKAAR

Kui saaksime vikerkaarele heita pilgu ülalt, siis paistaks ta ringikujulisena, sest me oleksime meie ümbert tagasipeegeldunud spektrivärvide koondumiskohas. vikerkaare keskpunkt asub Päikesest täpselt vastassuunas ning paikneb seega horisondist allpool, mistõttu näeme vikerkaarest vähem kui poolt ning ta paistab meile kaarena. Vikerkaare efekti võib sageli näha purskkaevude ja koskede läheduses. Väga tugeva kuuvalgusega ööl võime näha ka kuuvikerkaart, mis ilmub kuule vastaspoolsel taevaosal. inimese visuaalne värvitaju on vähese valguse käes kehv, nähakse kuuvikerkaart sageli valgena. Vikerkaare tekkepõhjuse mõistmiseks piisab, kui jälgida, mis juhtub valgusega ühes vihmapiisas, sest kõik piisad on sarnased. äikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagaküljelt ja väljub siis vihmapiisast. änu dispersioonile väljuvad erineva lainepikkusega valguslained piisast erinevates suundades

Füüsika → Füüsika
7 allalaadimist
Referaat Vikerkaarest
3
docx

Referaat Vikerkaarest

spektrivärvused, mistõttu ongi vikerkaar taevas värvilise ribana. Kui saaksime vikerkaarele heita pilgu ülalt, siis paistaks ta ringikujulisena, sest me oleksime meie ümbert tagasipeegeldunud spektrivärvide koondumiskohas. vikerkaare keskpunkt asub Päikesest täpselt vastassuunas ning paikneb seega horisondist allpool, mistõttu näeme vikerkaarest vähem kui poolt ning ta paistab meile kaarena. Vikerkaare efekti võib sageli näha purskkaevude ja koskede läheduses. Väga tugeva kuuvalgusega ööl võime näha ka kuuvikerkaart, mis ilmub kuule vastaspoolsel taevaosal. inimese visuaalne värvitaju on vähese valguse käes kehv, nähakse kuuvikerkaart sageli valgena. Vikerkaare tekkepõhjuse mõistmiseks piisab, kui jälgida, mis juhtub valgusega ühes vihmapiisas, sest kõik piisad on sarnased. äikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagaküljelt ja väljub siis vihmapiisast. änu dispersioonile väljuvad erineva lainepikkusega valguslained piisast erinevates suundades

Varia → Kategoriseerimata
1 allalaadimist
Meteoriidide referaat
5
odt

Meteoriidide referaat

5 tähesuurust) kõrgus kraadides 90 70 50 40 30 20 10 meteoore tunnis 100 94 77 64 50 34 17 TAS tähendab ideaalseid vaatlustingimusi. Kui taevas on vine, pilved või taevas on valgustatud (Kuu, kunstlik valgus, hämarik), väheneb nähtavate meteooride arv, kuna suur hulk nõrgemaid meteoore jääb nägemata. Vinet ja pilvi ei saa ette näha, aga Kuud ja hämarikku saab ennustada. Päike peab olema horisondist vähemalt 12° allpool; see vastab nautilise hämariku algusele või lõpule. Kuuvalgusega seotud probleemid sõltuvad suuresti Kuu faasist. Kui 5 päeva enne ja 5 päeva pärast kuuloomist (noorkuud) võime tema mõju mitte arvestada, siis täiskuu vähendab nähtavate meteooride arvu kümnekordselt! Mõju on väiksem, kui Kuu on madalal, ainult mõni kraad horisondist. Kui noorkuu 10 päeva välja jätta, peaksite vaatlema vaid ajal, kui Kuu on horisondi taga või siis väga madalal. Nüüd peaksite oskama planeerida, millal on mõistlik meteoore vaatlema minna. 2. Kus vaadelda

Füüsika → Füüsika
4 allalaadimist
Metooridid
9
docx

Metooridid

5 tähesuurust) kõrgus kraadides 90 70 50 40 30 20 10 meteoore tunnis 100 94 77 64 50 34 17 TAS tähendab ideaalseid vaatlustingimusi. Kui taevas on vine, pilved või taevas on valgustatud (Kuu, kunstlik valgus, hämarik), väheneb nähtavate meteooride arv, kuna suur hulk nõrgemaid meteoore jääb nägemata. Vinet ja pilvi ei saa ette näha, aga Kuud ja hämarikku saab ennustada. Päike peab olema horisondist vähemalt 12° allpool; see vastab nautilise hämariku algusele või lõpule. Kuuvalgusega seotud probleemid sõltuvad suuresti Kuu faasist. Kui 5 päeva enne ja 5 päeva pärast kuuloomist (noorkuud) võime tema mõju mitte arvestada, siis täiskuu vähendab nähtavate meteooride arvu kümnekordselt! Mõju on väiksem, kui Kuu on madalal, ainult mõni kraad horisondist. Kui noorkuu 10 päeva välja jätta, peaksite vaatlema vaid ajal, kui Kuu on horisondi taga või siis väga madalal. Nüüd peaksite oskama planeerida, millal on mõistlik meteoore vaatlema minna. 2. Kus vaadelda

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
Eesti vana usk konspekt
19
pdf

Eesti vana usk konspekt

pani valitsema oma pojad ja tütred. Teda ei kummardata aga mäletatakse ja pöördutakse ainult kõige suuremas hädas. (eestikeelne ürgjumala nimi Ilmar ja hiljem Uku) vanamees, vanaätt, vanaisa · Ürgjumala atripuudid: Päike Kuu- monday(kuupäev)e esmaspäev, ei tohi näpuga näidata, kusta ei tohi kuu poole, kuu paistel naabri kapsaid ei tohi varastada, kuupaistel ei tohi teha põllutöid,ravitaigad(süteveega pesemine, kuuvalgusega pesemine, kuuvalgel vihtlemine), edendavad kuuloitsud(kõige esimesed ja kõige kauem tarvitusel olevad loitsud on kuust), vana kuuga kahandada noore, kuuga kasvatada, kuuvalguses magada ei tohi, kuutõbisus, Äike - Pikne, taevatall, taevasokk(tikutaja), tillilised, kivikirved; EI TOHI- puu all seismine(tamm), jooksmine, aknad uksed kinni, toas pidi põlema ahjus tuli(ajab eemale kurjad vaimuud), tikke ei tohi

Teoloogia → Eesti vana usk
183 allalaadimist
Bulgakov-Meister ja Margarita
9
doc

Bulgakov "Meister ja Margarita"

Kuu muutis teda rahutuks. Käib aknavõre taga ühte meest vaatamas, kes on samuti kuusse süvenenud ­ Nikolai Ivanovits. Kui Ivan Nikolajevits koju pöördub, teab tema naine, et peab öösel meed arstima, kuna viimane muutub rahutuks ning ärkab karjatusega. Pärast arstimist aga magab rahulikult. Naine teab, et on raskelt haige mehega seotud. Nikolajevits näeb unes Pontius Pilatust koos Levius Matteusega (?) jutustamas. Näeb ka meistrit ja Margaritat. Hilisem uni on täidetud kuuvalgusega. Kuni järgneva täiskuuni sarnased unenäod teda ei häiri.

Kirjandus → Kirjandus
1126 allalaadimist
Kunst raekojas
62
txt

Kunst raekojas

teostega, kus valgust loob v�ike l�kketuluke v�i kuu. Van Borssom l�petas ja signeeris rea siinolevale sarnase kompositsiooniga teosed, millest k�ige m�rkimisv��rsem asub Amsterdamis Rijksmuseum�is. Kuna kunstniku t��dest on dateeritud vaid viis teost, on teadlastel raske tema maalijak�ekirja t�psemat arengut j�lgida ja �ldistusi teha. Siiski loetakse Borssomi van der Neeri stiilis valminud kuuvalgusega maastikke tema k�ige edukamateks t��deks. Need maalid kannavad endas ideaali looduse ajatust ilust ja tollase inimese hingestatud seosest sellega. Sulnis �htuvalgus, uinunud majad vee ��res, vaikselt loksuvad paadid suve�� kuupaistes, �limalt peen ja tundeline koloriit, millest �hkub p�hjamaist hillitsetud vaimsust. Maalida hetke, mis on seisatunud �le aastasadade, kandes selgesti tuntavat emotsiooni, on omane vaid v�ga suurtele meistritele, kelle pildid

Kultuur-Kunst → Eesti kunstiajalugu
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun