Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kuuseistikuid" - 7 õppematerjali

EESTI METSAD
44
docx

EESTI METSAD

vahepeal ümber istutatud  Istikud – puittaimed, mida on kasvatatud taimla kooliosakonnas. Seemikud on istutatud taimla kooliosakonda, kus nad kasvavad 1-3 aastat  Heistrid – üle 1,5 m kõrged taimlas pikka aega kasvanud korduvalt ümberistutatud istikud, kasutatakse peamiselt haljastuses.  Koolitamine – taimede ümberistutamine taimlas kooliosakonnas. Eesmärk saada suuremamõõtmelisi taimi.  Praktikas kasutatakse kuuseistikuid, männiseemikuid ja kasuseemikuid.  Eesti metsakasvatuses on kaks erinevat suunda – avamaataimede kasvamine ja konteinertaimede kasvamine.  Avamaataimede kasvatamine: o Taimede kasvatamine avamaal, mineraalmullal, põllumaal või maal, mis on selleks otstarbeks kohandatud o Kasvatatakse kuuseseemikuid, männiseemikuid, kuuseistikuid, kaseseemikuid. Vähemal määral sanglepaseemikuid,

Metsandus → Eesti metsad
43 allalaadimist
Sooteadus
37
pdf

Sooteadus

ridade vahe 2 m. Rohtumata, üle 0,5 m paksuse turbakihiga jääksoodel (3. ja 4. rühm) võib ettevalmistamata maapinnale rajada ka männi külvikultuure algtihedusega 6000. Kuid külv igal aastal ei pruugi õnnestuda. Külmakohrutust saab vähendada väetamisega, siis tekib kiiresti taimkate ja pinnas kamardub. Jääksoodele rajatud okaspuukultuurides tuleb säilitada looduslikke lehtpuid. Istutusmaterjalina kasutatakse 2-aastasi männiseemikuid, 3...4-aastasi kuuseistikuid ja 2- aastasi lehiseseemikuid. Kultuuride hooldamise vajadus jääksoodel on üldiselt väike. Välja tuleb raiuda kultuuride kasvu takistavad lehtpuud. Väetamine 1. rühma kuuluvaid õhukeseturbalisi jääksoid tavaliselt ei väetata. Mineraalväetisi tuleb anda üle 50 cm paksuse turbakihiga jääksoodele. Väetiste liigid ja norm valitakse vastavalt pindmise turbakihi tüübile.

Geograafia → Geoloogia
98 allalaadimist
Puittaimede hooldusjuhend
116
doc

Puittaimede hooldusjuhend

puhtam õhk. Enne kuuse istiku mulda panemist, oleks mõtekas väetis mulda segada. Sellega tagatakse toitainete juurdepääs juurtele. Vahetult peale istutamist vajab kuusk igapäevast kastmist, vähemalt 3 nädalat. Väetamist ei ole mõistlik teha kevadel kohe pärast maapinna sulamist, sellega võidakse teha taimele kahju (Eesti Päevaleht, 2004). Toitainete rohkuses võib taim hakata väga varakult kasvatama noorivõrseid, mis võivad öökülmadega hävida. Väikeseid kuuseistikuid vajavad rohimist, kuna kasvavad kuused peavad valgust saama. Rohimisest pääsemiseks võib kasutada umbrohutõrjet, mida tuleb kasutada üks kord aastas, soovitavalt mai teisel poolel, siis kui loodus roheliseks hakkab muutuma. Väga levinud on kuuse paljundamine varspistikust (Seemnemaailm). Õigesti käitudes on edu garanteeritud. Kuuskedele ei sobi läbikuivavad ega liigniisked mullad. 60 ÄÄDIKAPUU Lühikirjeldus

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
132 allalaadimist
Puittaimede hooldusjuhend
126
docx

Puittaimede hooldusjuhend

puhtam õhk. Enne kuuse istiku mulda panemist, oleks mõtekas väetis mulda segada. Sellega tagatakse toitainete juurdepääs juurtele. Vahetult peale istutamist vajab kuusk igapäevast kastmist, vähemalt 3 nädalat. Väetamist ei ole mõistlik teha kevadel kohe pärast maapinna sulamist, sellega võidakse teha taimele kahju (Eesti Päevaleht, 2004). Toitainete rohkuses võib taim hakata väga varakult kasvatama noorivõrseid, mis võivad öökülmadega hävida. Väikeseid kuuseistikuid vajavad rohimist, kuna kasvavad kuused peavad valgust saama. Rohimisest pääsemiseks võib kasutada umbrohutõrjet, mida tuleb kasutada üks kord aastas, soovitavalt mai teisel poolel, siis kui loodus roheliseks hakkab muutuma. Väga levinud on kuuse paljundamine varspistikust (K. Alak, 2005). Kuuseistiku maasse istutamise järel vajab ta igapäevast kastmist vähemalt kolm nädalat. Kuusehekk vajab kasvamise korral valgust, mis tõttu tuleb neid rohida. Hoolduse võib muuta lihtsamaks

Põllumajandus → Põllumajandus
25 allalaadimist
Puittaimede hooldusjuhend
162
odt

Puittaimede hooldusjuhend

puhtam õhk. Enne kuuse istiku mulda panemist, oleks mõtekas väetis mulda segada. Sellega tagatakse toitainete juurdepääs juurtele. Vahetult peale istutamist vajab kuusk igapäevast kastmist, vähemalt 3 nädalat. Väetamist ei ole mõistlik teha kevadel kohe pärast maapinna sulamist, sellega võidakse teha taimele kahju. Toitainete rohkuses võib taim hakata väga varakult kasvatama noorivõrseid, mis võivad öökülmadega hävida. Väikeseid kuuseistikuid vajavad rohimist, kuna kasvavad kuused peavad valgust saama. Rohimisest pääsemiseks võib kasutada umbrohutõrjet, mida tuleb kasutada üks kord aastas, soovitavalt mai teisel poolel, siis kui loodus roheliseks hakkab muutuma. Väga levinud on kuuse paljundamine varspistikust. Kuuseistiku maasse istutamise järel vajab ta igapäevast kastmist vähemalt kolm nädalat. Kuusehekk vajab kasvamise korral valgust, mis tõttu tuleb neid rohida. Hoolduse võib muuta

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
30 allalaadimist
EESTI METSANDUS 2011
46
odt

EESTI METSANDUS 2011

teenustesse ning maastiku seisundi ja ligitõmbavuse säilitamisse. Taimla- ja seemnemajandus Metsauuendusmaterjali tootmine hõlmab metsataimede kasvatamist, metsaseemlate hooldamist ja seemnete varumist. Metsataimi kasvatatakse eelkõige riigimetsade uuenduse tarbeks ning järgi jäänud taimed realiseeritakse Eesti eratarbijatele ja eksporditakse naaberriikidesse. Seemnete varumisel arvestatakse kogu Eesti metsade vajadustega. RMK taimlates kasvatatakse peamiselt paljasjuurseid kuuseistikuid ja männiseemikuid. Vähemal määral kasvatatakse ka kaseistikuid ja muid puuliike, mille osakaal kogu taimetoodangust on alla 1%. Keskmine aastane tootmismaht on 5-6 miljonit kuuseistikut, 4-5 miljonit männiseemikut ning 1 miljon arukase ja muid taimi. Taimede tootmisega tegeleb kuus taimeaeda kogupindalaga 110 ha. Suletud juurekavaga taimede tootmine toimub RMK enamusomanduses olevas AS Eesti Metsataim taimeaias, kus aastane tootmismaht on ca 8 miljonit taime.

Metsandus → Metsaressurss ja -klaster
40 allalaadimist
Eksami kordamisküsimuste vastused
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

vajutada kinni. Kasel jäta seeme mullaga katmata või kata 1-2 mm kihiga. Seemnete külvisügavuse rusikareegel on: seemned külva umbes 3 seemne läbimõõdu sügavusse mulda (kehtib kõigi seemnete kohta). Külviga alusta kevadel varem kuivadel muldadel ja lõpeta niiskematega Metsa istutus Metsa istutatakse tavaliselt 2 aastaseid männiseemikuid, 1 (2) aastaseid kase ja sanglepaseemikuid, 3 (4) aastaseid kuuseistikuid, kuni 3 aastaseid lehiseistikuid 3.....5 aastaseid saare ja tamme istikuid (heistreid). Taimede istutamist tuleb eelistada külvile: 1) kuivadel muldadel, kus niiskustingimused seemnete idanemiseks on ebasoodsad; 2) viljakatel muldadel, kus rohttaimestik lämmatab puittaimede tõusmed; 3) külmakohrutusohtlikel muldadel; 4) erosiooniohtlikel muldadel. Istikud (3-4 aastased üks kord ümberistutatud taimed) ja seemikud (1-2 aastased

Metsandus → Eesti metsad
357 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun