Lehtmetall painutamisel suunatakse kolme (nelja) karastatud rulli vahele ja andes edasi-tagasi liikumise, avaldatakse survet ülemise rulliga lehtmetallile, et saavutada soovitud 4 ja enam rulliga valtspinkidel kasutatakse väikese läbimõõduga rulle. (nt. Tandemvaltspink). Rullid valmistatakse valuterasest, sepistatud terasest, volframist, karabiidist ja valumalmist. Külmvaltsimise rullid on parema pinnakvaliteediga ja mõnikord ka poleeritud. Metallsulamite kuumvaltsimine viiakse läbi ilma määrdeaineteta. Külmvaltsimisel kasutatakse määrdeainena vett, et jahutada rulle. Mittemetalsete materjalide puhul kasutatakse erinevaid õlisegusid. Külmvaltsimisel kasutatakse mineraalõlisid. Küsimus 4 Valmis Võimalik punktisumma 10,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliseid pindu saab töödelda vertikaalse hoonimismasinaga?Nimetage seadme peamised parameetrid?
Alumiiniumtooted on laialdaselt kasutusel nende kerguse, hea vormitavuse, suure korrosioonikindluse, hea soohjajuhtivuse ja mitmekesise välisilme tõttu. · Valmistatakse leht- ja profiiltooteid. · Kasutatakse torude, traadi, lattide, isolatsiooni ja tihendavate materjalidena. · On kasutusel profileeritud ja siledate lehtedena. · Kasutatakse kergete, mitmekandvate konstruktsioonide püstitamiseks. · Kuumvaltsimine. Tavalise ehitusterase töötlemine, aga ka Al, Cu. Valtsitav toorik kuumutatakse (800-1200 oC) ja valtsitakse. Peale kuju andmise muutub ühtlasemaks ka struktuur. · Külmvaltsimine töödeldakse õhukesi tooteid. Toodete kasus võib olla kuni 100 korda väiksem kui kuumvaltsimise puhul, samuti võib saada sileda, läikiva pinnaga tooteid, suureneb tugevus. Külmvaltsimine eeldab väga ühtlast toormaterjali.
keevitatavus. Ehit piiravad tegurid: korrosioon, väsimuse teke, temp püsivus, vajadus jäigastada, katmist kattega, mood tiheda oksiidi pinnale. Met katsetamine jaot: staatilised, met def kasvab ühtlaselt; dünaamilised def kiirust näit löök; katset väsimusele; tehnoloogilised katsed, võime võtta vastu def-ne. Terase om parandamiseks lisatakse lisandeid, töötlemise järgi: kuumalt valtsitud; külmalt tõmmatud; kombineeritult. Toodete valm: 1. Kuumvaltsimine (800-1200C); 2. Külmvalts, õhukesed tooted, sileda läikiva pinnaga; 3. Valamine pole tugev; 4. Sepistamine; 5. Stantsimine kõrge temp ja surve; 6. Torude valm kasut valamist ja keevitamist, ka pöörleva tooriku meetodit. Malmid haprad C>1,7%. Värvilised ja kerged metallid kasut katte ja viimistluses. Al kerge, nõrk, ei korrodeeru, valm boksiidist. Omadused: ... Al tek peale tihe oksiid, mis tak edasist korrosiooni, võib toim galvaaniline kor, maa sees ei ole Al püsiv
joonpaisumistegur 12*10 astmes -6 1/K o Tihedus 7850 kg/m3 Teras ei põle ega sütti, kuid kaotab üle 500 kraadi juures kandevõime Legeerterased sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivadi lisandeid (nt nikkel suurendab tugevust, vask suurendab korrosioonikindlust) Legeeriud terased jagunevad: o <2,5% madal (ehitus) o 2,5..10% keskmine (löögi all töötavad) o >10% kõrge (kunstiline värkk) Terasest toodete valmistamine (kuumvaltsimine v külmvaltsimine) Metallidest toodete valmistamine o Valamine o Sepistamine o Stantsimine o Torude valmistamine valamisel kui ka keevitamist ja pöörleva tooriku meetod Terasprofiilid: I-teras, Karpteras, nelikanttoru, erikülgne v võrdkülgne T- profiil, erikülgne v võrdkülgne nurkraud Roostevabad terased (martensiitsed vähe C ja 13% Cr; ferriitsed vee vähem C ja 13%Cr; austeniitsed 18% Cr ja 8% Ni)
Sellise korrosiooni tulemuseks on sageli ootamatud avariid. Kristallide vaheline korrosioon esineb kõrglegeeritud terastel tugevaltoksüdeerivates keskkondades. Keemiline korrosioon Keemiline korrosioon on metallide vahetu ühinemine keskkonna oksüdeeriva komponendiga. Põhiliselt on see kõrgtemperatuuriline gaaskorrosioon. Raua keemiline korrosioon toimub ainult temperatuuril üle 570°C. Sellistel tingimustel oksüdeerub metall metallurgilise töötluse käigus (sulamine, kuumvaltsimine, valu), kus gaaskorrosiooni tõttu võib hävida 3...5% toodangu massist. Ekspluatatsioonil alluvad gaaskorrosioonile paljud konstruktsioonid või nende osad, nt kollete restid, aurukatelde küttepinnad, sisepõlemismootorite klapid, kolvid, gaasiturbiinid, reaktiivmootorid jms. Metallide vastupidavust kõrgetel temperatuuridel nimetatakse kuumapüsivuseks. Kuumapüsivuse kõrval tuleb arvestada ka metalli kuumatugevust ehk mehaanilist tugevust kõrge temperatuuri
1.1 Keemiline korrosioon Keemiline korrosioon tekib, kui metall puutub keskkonnas vahetult kokku mõne oksüdeeriva komponendiga. Raua keemilise korrosiooni reaktsioon (2Fe + O2 = 2FeO) saab toimuda, vaid temperatuuril üle 570 oC, seega toimub korrosioon kõrgtemperatuuril. Säärast korrosiooni liiki 3 nimetatakse ka gaaskorrosiooniks. Gaaskorrosioon toimub üldiselt metallurgilise töötluse käigus. Nt sulatamine, kuumvaltsimine või valu. Gaaskorrosioon võib hävitada 3-5 protsenti kogu toodangu kaalust. Välja on töötatud metallid, mis peavad taluma kõrget temperatuuri ka kasutuskäigus. Nendeks võivad olla kollete restid, katelde küttepinnad, erinevad silindrid, kolvid, reaktiivmootorid jms. Metallide vastupidavust gaaskorrosioonile nimetatakse kuumuspüsivuseks. Samuti tuleb arvestada ka metalli kuumustugevust ehk kui tugev on metall suure kuumuse juures
V - suurendab sitkust ja tugevust. (vanaadium) Ti - takistab vananemist ja terade suurenemist. B - parand. karastuvust (väikestes kogustes!) (boor) W - parandab tööriistateraste omadusi (volfram) Lisandite piirkogused on antud terase standardites (näit. standard EVS-EN 10025). Teras 1 6 1.3 Terase töötlemine Kuumvaltsimine Valtsimise suunas terastooriku pikkus kasvab ja põikisuunas tooriku ristlõige muudetakse sobivakujuliseks (leht, H, I, L jne.). Valtsimise tagajärjel terase omadused mõnevõrra muutuvad. Tugevus suureneb, plastsus ja sitkus mõnevõrra vähenevad. Lehtmaterjali puhul ilmneb teatud kihilisus, muude profiilide puhul mõneti vähem. Külmtöötlus Vähese süsinikusisaldusega terase tõmbekoormamisel üle voolavuspiiri säilivad pärast koormuse eemaldamist jäävdeformatsioonid
annaabi.ee 
