8. Vali sobiv rietus, et oleks mugav ja riietuse osad ei saatuks masina mehhanismi sisse. 9. Töökoha lahkudes lülitage võimalikult kõik elektriseaded voolust välja. 10. Arge lastke lapsi keeruliste elektriseadmete juurde. Ise igapäevases elus jalgin need tavalised reeglid mida ülespool nimetasin. Eesmärgiks on seadmete ja oma enda elu säilitamiseks. Kui kasutan arvutit jälgin, et voolujuhe ei saatuks ukse vahele ja samuti jälgin arvuti temperatuuri järgi, et ta ei kuumutaks üle. Mida kindlasti ei tohi elektriseadmete juures teha? Vastus: mängida veega. Seadme juhtmed võivad olla peidut põrandas, seinas, vaiba all jne. Eesmärgiks see, et nad ei segaks liikumist ja vältida kogemata juhe rikkumist. Ohutusmärgistus: ,,Mitte lülitada, inimesed töötavad liinil", ,,Elektrioht", ,,Laserkiirgus", ,,Mitteioniseeriv kiirgus", ,,Tugev magnetväli", "Ettevaatlus, elektrikarjus!", ,,Seis! Pinge", ,,Elektrioht. Teimipinge", ,,Maandusmärk", ,,Ohtlik
· seisustamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke · jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi laguproduktide (F ja T) teket Karastustemperatuuri valik tehakse sõltuvalt süsinikusisaldusest: · alaeutektoidterastel (C<0,8%) üle faasipiiri Ac3 (täiskarastus) - kui kuumutaks üle Ac1 aga alla Ac3, siis säiliks struktuuris kõrvuti martensiidiga ka ferriit, mis vähendab terase kõvadust pärast karastust ja halvendab mehaanilisei omadusi pärast noolutamist · üleeutektoidterastel (C>0,8%) üle faasipiiri Ac1 (poolkarastus) - üle Ac1, siis säilib struktuuris lisaks martensiidile ka sekundaarne tsementiit, mis suurendab kõvadust. Kui
Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all . Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm paksuste materjalide keevitamisel. Lisametalli varrast hoitakse nii, et leek kuumutaks varda otsa ning varrast liigutatakse kergelt edasi-tagasi. Keevitust alustades kuumutatakse pilu servi nii, et pilusse sulaks pirnikujuline pesa, kuhu sulatatakse lisamaterjali varrast. Keevisõmblus peab jääma kõrgemaks põhimaterjali pinnast ja olema pealt kerge tugevdusega e kumerusega.
õmbluse. Keevitamine "enda poole" kaldenurga mõju keevisõmblusele (Joon. 28C) annab sügava läbisulatusega kõrge ja kitsa õmbluse. Neutraalkeevitust (Joon. 28A) kus keevituspüstoli ots on risti keevitatava pinnaga kasutatakse vähem. Tema omadused on kahe eelmise vahepeal. Keevituspüstoli ristikalle sõltub keevisliite liigist ja materjali paksusest. Erineva paksusega õhukeste detailide kokkukeevitamisel tuleb kallutada keevituspüstolit nii, et kaarleegi ots kuumutaks paksemat detaili ning õhemat detaili kuumutaks kaarleegi külg (Joon. 29 A ja C). Ühepaksuste detailide A B C kokkukeevitamisel on kaarleegi ots Joon. 22 Keevituspüstoli ristikalle detailide liitekohal (Joon. 29B). 14
keevisõmblusele (Joon. 28C) annab sügava läbisulatusega kõrge ja kitsa õmbluse. Neutraalkeevitust (Joon. 28A) kus keevituspüstoli ots on risti keevitatava pinnaga kasutatakse vähem. Tema omadused on kahe eelmise vahepeal. Keevituspüstoli ristikalle sõltub keevisliite liigist ja materjali paksusest. Erineva paksusega õhukeste detailide kokkukeevitamisel tuleb kallutada keevituspüstolit nii, et kaarleegi ots kuumutaks paksemat detaili ning õhemat detaili kuumutaks kaarleegi külg (Joon. 29 A ja C). Ühepaksuste detailide A B C kokkukeevitamisel on kaarleegi ots Joon. 22 Keevituspüstoli ristikalle detailide liitekohal (Joon. 29B). Vertikaalõmbluste keevitamisel saab parema tulemuse kui õhukest (kuni 2mm) marterjali keevitada ülevalt alla aga paksemat alt üles.
32 Keevituspüstoli pikisuunalise "enda poole" (Joon. 32C) annab sügava kaldenurga mõju keevisõmblusele läbisulatusega kõrge ja kitsa õmbluse. Neutraalkeevitust (Joon. 31A), kus keevituspüstoli ots on risti keevitatava pinnaga, kasutatakse vähem. Tema omadused on kahe eelmise vahepeal. Keevituspüstoli ristikalle sõltub keevisliite liigist ja materjali paksusest. Erineva paksusega õhukeste detailide kokkukeevitamisel tuleb kallutada keevituspüstolit nii, et kaarleegi ots kuumutaks paksemat detaili ning õhemat detaili kuumutaks kaarleegi külg (Joon. 33 A ja C). Ühepaksuste detailide A B C kokkukeevitamisel on kaarleegi ots Joon. 33 Keevituspüstoli ristikalle detailide liitekohal (Joon. 33B). Vertikaalõmbluste keevitamisel saab parema tulemuse kui õhukest (kuni 2mm) marterjali keevitada ülevalt alla aga paksemat alt üles.
liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all. Vasaksuunaline keevituse asend Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm paksuste materjalide keevitamisel. Lisametalli varrast hoitakse nii, et leek kuumutaks varda otsa ning varrast liigutatakse kergelt edasi-tagasi. Keevitust alustades kuumutatakse pilu servi nii, et pilusse sulaks pirnikujuline pesa, kuhu sulatatakse lisamaterjali varrast. Keevisõmblus peab jääma kõrgemaks põhimaterjali pinnast ja olema pealt kerge tugevdusega e kumerusega. Paremsuunalise keevituse asend Paremsuunalise keevituse puhul on leek suunatud keevisõmbluse poole ja liikumine toimub vasakult paremale
viisil soojendada. Enamlevinud moodused selleks on auturamine, keetmine ja küpsetamine - sellisel juhul kulub soojenemiseks vaid 4-8 minutit. Külmunud krabijalgade puhul tuleb need kõigepealt sulatada. Soovitav on seda teha hoides üleöö külmikus. Et kiiremini sulatada, võib seda teha jooksva külma vee all. Meeles tuleb pidada, et kui müüakse elusat kuningkrabi, siis tema esijalad on juba keedetud. Kuumtöötlemise juures on vaja jälgida, et üle ei kuumutaks. Siis muutub krabiliha tuimaks ja maitsetuks. On väga palju retsepte, sealhulgas suppe, pearoogi ja salateid, kus krabiliha kasutatakse. 2.4. Serveerimine Kõige sagedamini serveeritakse krabijalgu koos sulavõiga, millesse neid saab sisse kasta. Mõnikord lisatakse võile ka näiteks purustatud küüslauku või mõni tilk Tabasco kastet. Krabiliha võib serveerida tema enda naturaalses kestas, mille purustamiseks kasutatakse
Keevitamine "endast eemale" annab mõõduka läbisulatusega madala ja laia õmbluse. Keevitamine "enda poole" annab sügava läbisulatusega kõrge ja kitsa õmbluse. Neutraalkeevitust kus keevituspüstoli ots on risti keevitatava pinnaga kasutatakse vähem. Tema omadused on kahe eelmise vahepeal. Keevituspüstoli ristikalle sõltub keevisliite liigist ja materjali paksusest. Erineva paksusega õhukeste detailide kokkukeevitamisel tuleb kallutada keevituspüstolit nii, et kaarleegi ots kuumutaks paksemat detaili ning õhemat detaili kuumutaks kaarleegi külg Ühepaksuste detailide kokkukeevitamisel on kaarleegi ots detailide liitekohal . Vertikaalõmbluste keevitamisel saab parema tulemuse kui õhukest (kuni 2mm) marterjali keevitada ülevalt alla aga paksemat alt üles. Liited mis kasutasime praktikal Praktikal kasutasime nurk-,põkk- ja vastakliiteid. 26
liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all (vt joonis 17) Joonis 16. Vasaksuunaline keevituse asend Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm paksuste materjalide keevitamisel. Lisametalli varrast hoitakse nii, et leek kuumutaks varda otsa ning varrast liigutatakse kergelt edasi- tagasi. Keevitust alustades kuumutatakse pilu servi nii, et pilusse sulaks pirnikujuline pesa, kuhu sulatatakse lisamaterjali varrast. Keevisõmblus peab jääma kõrgemaks põhimaterjali pinnast ja olema pealt kerge tugevdusega e kumerusega. Joonis 18. Paremsuunaline keevituse asend [2:229] Paremsuunalise keevituse puhul on leek suunatud keevisõmbluse poole ja liikumine toimub vasakult paremale
keevitusleegi suhtes ja põleti liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all (vt joonis 17) > Joonis 16. Vasaksuunaline keevituse asend Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm paksuste materjalide keevitamisel. Lisametalli varrast hoitakse nii, et leek kuumutaks varda otsa ning varrast liigutatakse kergelt edasi-tagasi. Keevitust alustades kuumutatakse pilu servi nii, et pilusse sulaks pirnikujuline pesa, kuhu sulatatakse lisamaterjali varrast. Keevisõmblus peab jääma kõrgemaks põhimaterjali pinnast ja olema pealt kerge tugevdusega e kumerusega. > Joonis 18. Paremsuunaline keevituse asend [2:229] Paremsuunalise keevituse puhul on leek suunatud keevisõmbluse poole ja liikumine toimub vasakult paremale
annaabi.ee 
