40 aasta eest, 1969. aasta juulis jõudis kätte ameerika kuuprogrammi kulminatsioon. President J. F. Kennedy poolt 1961. aastal väljakuulutatud suurejooneline ettevõtmine (saata inimesed Kuule aastakümne lõpuks) oli jõudnud eesmärgini määratud tähtajast poolteist aastat varem. Esimesele maandumisele Kuule eelnes kaheksa aastat pingelist ettevalmistustööd. Need olid ettevalmistavad lennud Gemini programmi raames, Apollo kosmoselaeva, kuumooduli, hiigelraketi Saturn V ja tema nooremate vendade Saturn-I ning Saturn-IB konstrueerimine ja maapealse katsekompleksi ning infrastruktuuri ehitamine. 1968. aasta jõulude ajal jõudsid kolm inimest esmakordselt kuuorbiidile Apollo-8 pardal ja nägid meie planeedi kaaslase pinda lähemalt kui keegi varem. 1969. aasta mais suundus järgmine kolmik Kuu poole, et katsetada kuumoodulit kuuorbiidil. Ja siis, 20. juulil 1969. aastal astusid esimesed inimesed Kuu pinnale: need olid Neil
maandamine Kuul pinnale. · missioonid, mille eesmärgiks oli erinevate moodulite kosmoses katsetamine. Inimesed kosmoses(5) Apollo programmi raames leidsid aset järgnevad mehitatud missioonid: Apollo 1 - planeeritud start 21.02.1967 katastroof maapinnal, milles hukkus 3 astronauti Apollo 7 - start 11.10.1968 Teenindus- ja Juhtimismoodulite (CSM) katsetamine Maa orbiidil Apollo 8 - start 21.12.1968 CSM katsetamine Kuu orbiidil Apollo 9 - start 03.03.1969 CSM ja Kuumooduli dokkimise katsetamine Maa orbiidil Apollo 10 - start 18.05.1969 Kuumooduli laskumine 15,6 km kõrgusele Kuu pinnast, Kuule maandumata Apollo 11 - start 16.07.1969 maandumine Kuu pinnal 20.07.1969 Apollo 12 - start 14.11.1969 maandumine Kuu pinnal 19.11.1969 Apollo 13 - start 11.04.1970 möödumine Kuust ja tagasipöördumine Apollo 14 - start 31.01.1971 maandumine Kuu pinnal 05.02.1971 Apollo 15 - start 26.07.1971 maandumine Kuu pinnal 30.07.1971 Apollo 16 - start 16.04
Aeg-ajalt on tulnud vaatlejatelt teateid salapärastest sähvatustest Kuul. Kui tegemist pole just silmapettega, siis võiks põhjuseks olla pragudest eralduva gaasi helendumisega. Vulkaanilist tegevust peetakse seejuures vähetõenäoliseks. 11 2. REISID KUULE 2.1. Apollo 11 Apollo 11 oli kosmoselaev, mis viis esimese inimese Kuu pinnale. Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969.aasta 16.juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel.
Juri Aleksejevits oli nõukogudekosmonaut, kellest 1961. aastal sai esimene kosmoses käinud inimene. Juri Gagarin oli 12. aprillil1961. aastal startinud Vostok 1 pardal. Lend kestis 1 tunni ja 48 minutit. Esimene inimene kuul Apollo 11 oli kosmoselaev, mis viis esimese inimese Kuu pinnale. Ta sooritas Apollo programmi viienda mehitatud lennu, sealhulgas kolmanda mehitatud lennu Kuu orbiidile. Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. Berliini müüri langemine Berliini müüri mõtte käis välja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrustsov kiitis selle heaks. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989 ning tänaseks on müür
Inimene kuul Teel Kuule Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama
Friendship 7 NASA projekti Mercury eesmärk oli saata mehitatud kosmoselaev Maa orbiidile tiirlema. 20. veebruar 1962, esimene mees orbiidil John Glenn. Missioon kestis 7 tundi. NASA ,,mehitatud satelliit" programm on nüüd kasutusel 24/7 Apollo 11 Esimene kosmoselaev, mis viis inimese Kuu pinnale. Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. Apollo 11 ,,Teel Kuule" 1969. aasta 16. juuli hommikul startis kosmoselaev. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi läbima 384 000 kilomeetrit, kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane. Meeskond istus kuumoodulisse, millega maanduti Kuule. 20. juulil, Eesti kella järgi 23:18 maandus moodul kuule. Armstrongi samm Kuu pinnale
aasta juulis jõudis kätte ameerika kuuprogrammi kulminatsioon. PresidentJ. F. Kennedy poolt 1961. aastal väljakuulutatud suurejooneline ettevõtmine (saata inimesedKuule aastakümne lõpuks) oli jõudnud eesmärgini määratud tähtajast poolteist aastat varem ehk aastakümne lõppes 1970.aasta detsembris. Esimesele maandumisele Kuule eelnes 8 aastat pingelist ettevalmistustööd. Need olid ettevalmistavad lennud Gemini programmi raames (10 lendu aastatel 1965-66), Apollo kosmoselaeva, kuumooduli, hiigelraketi Saturn-V ja tema nooremate vendadeSaturn-I ning Saturn-IB konstrueerimine ja maapealse katsekompleksi ja infrastruktuuri ehitamine. 1968. aasta jõulude ajal jõudsid kolm inimest esmakordselt kuuorbiidile Apollo-8 pardal ja nägid meie planeedi kaaslase pinda lähedamalt kui keegi varem.1969. aasta mais suundus järgmine kolmik Kuu poole, et katsetada kuumoodulit kuuorbiidil. Ja siis, 20. juulil 1969 aastal astusid esimesed inimesed Kuu pinnale: need olid Neil
Teel Kuule Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin (alates 1988 Buzz Aldrin). Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama
Apollo 13 · Startis 11. Aprillil 1970 kell 13:13 CST. · Startis Kennedy Kosmosejaamast Floridast. · Pidi olema 3 rakett mis läheb kuule. · Õnnetuse tõttu jäi maandumine kuul ära. https://www.youtube.com/watch?v=7C3NAj4jCb0 ( 1;28) Meeskond Meeskond kuulusid : * James ,,Jim" Lovell ( vasakul) Oli meeskonna komandör * John Swigert ( Keskel) Oli odyssey piloot * Fred Haise (Paremal) Kuumooduli Aquarius piloot Otseülekanne Maale · Otseülekannet tehes läbib järsku kosmoselaeva raputus. · Fred Haise tegi lahti rõhku võrdsustava klapi. Rakett rapub. · Otseeeter päästab Haise'i sõimust. · Mõni sekund peale kaamera väljalülitamist juhtub see uuesti. Probleemid Apollo 13 pardal · Peale teleülekande lõppu toimub uus raputus. · Raputuse ajal toimus tugev pauk ning kosmoselaev viskleb ja hüpleb.
aprillil. aastal startinud Vostok 1 pardal. Lend kestis 1 tunni ja 48 minutit. Gagarin hukkus 27. märtsil 1968 treeninglennul MIG-Iga Kirzatsi lähedal. Gagarin tervitab ajakirjanike Malmös 4.märtsil 1964. 8. Esimene kuupeale sõit Neil Alden Armstrong oli USA astronaut ja esimene inime, kes astus kuu pinnale. Missiooni nimi oli Apollo 11.Esialgsete plaanide kohaselt pidi kuu pinnale esimesena astuma Buzz Aldrin, sest kuumooduli piloodina oli temal rohkem aega ja võimalusi eelnevat spetsiaaltreeningut teha kui lennu komandöril. Kuna polnd piisavalt ruumi läks välja esimesena Aldrin. Armstrongi Vasak jalg puudutas Kuu pinda 21.juulil 1969 kel 2.56. Kuule astudes ütles ta nüüdseks igaühele teada sõnad, mis BBC ja paljude teiste kanalite kaudu maailmale otse edasi anti: "See on üks väike samm inimesele, kuid tohutu hüpe inimkonna jaoks." Armstrong
oli Alan Shepard, esimene ameeriklane kosmoses. 7 5.4. Esimene inimene Kuul ja Apollo 11 Vaieldamatult kosmose võidujooksu tipp-punkt jõudis kätte aastal 1969, kus USA oli enda jõud kokku võtnud ja Nõukogude Liidust mööda läinud tehnoloogiaga – NL kosmoseprogramm oli hädas, kuna neil puudus tehnika Kuul maandumiseks samas, kui USA oli eelnevate Apollo programmidega tõestanud oma kuumooduli võimekust ja oli käes tegelikuks maandumiseks. Apollo 11 meeskonda kuulusid Neil Armstrong, Michael Collins ja Buzz Aldrin. 16. juulil 1969 startis Kennedy Kosmosejaamast rakett Saturn V, pardal Apollo 11. Jõudnud orbiidile, asusid Armstrong ja Aldrin kuumoodulisse nimega Eagle ning alustasid maandumist Kuule. Teel tekkis mitmeid arvutivigu ning Armstrong oli 180 m kõrgusel sunnitud juhtimise käsitsi üle võtma ning juhtis mooduli Kuul asuvasse „merre“ Mare
annaabi.ee 
