mbruskonna rstamisega.Ei halastatud isegi kloostritele.Ka Konstantinoopolis suhtuti neisse sdalastesse suure umbusu ja lausa avaliku vaenuga. Lbi hda lpuks Vike-Aasiasse judnud ristivgi sai islamiusulistega videldes hvitava kaotuse osaliseks. Kroonitud pead prdusid tohutuid kaotusi kandnud vega koju tagasi.Ka Pha Bernardi kui Teise ristisja eestvedaja kohta eldi Euroopas kibedaid snu.Ta oli sunnitud toetust otsima paavstilt. KOLMAS RISTISDA (1189-1192)-KIGE SUUREM JA ESINDUSLIKUM Kuulsusetult lppenud Teine ristisda kahandas lnemaailma huvi Pha Maa saatuse vastu.Jrk-jrgult ahenesid ka sealsed ristiusuliste valdused.Eriti judsalt edenes islamiusuliste vastu- pealetung Sria vepealiku Saladini juhatusel.1187.aastal lages ks ristisdijate tugipunkt teise jrel islamiusuliste ktte. Oktoobris alistus ka Jeruusalemm.Kirikutelt vesti maha ristid ja asendati islami usu tunnustega. RISTISDADE TULEMUSED Tihenes kaubavahetus Idamaadega piti valmistaa paberit
Ei halastatud isegi kloostritele. Ka Konstantinoopolis suhtuti neisse sõdalastesse suure umbusu ja lausa avaliku vaenuga. Läbi häda lõpuks VäikeAasiasse jõudnud ristivägi sai islamiusulistega võideldes häivatava kaotuse osaliseks. Kroonitus pead pöördusid tohutuid kaotusi kandud väega koju tagaso. Kapüha Bernardi kui Teise ristisõja eestvedaja kohta öeldi Euroopas kibedaid sõnu. Ta oli sunnitud toetust otsima paavstilt. Kolmas ristisõda(1189-1192) Kuulsusetult lõppenud Teine ristisõda kahandas läänemaailma huvi Püha Maa saatuse vastu. Järkjärgult ahenesid ka sealsed ristiusuliste valdused. Eriti jõudsalt edenes islamiusuliste vastupealetung Süüria väepealiku Saladini juhatuseL 1187. aastal lan ges üks ristisõdijate tugipunkt teise järel islamiusuliste kätte. Oktoobris'alistus ka Jeruusalemm. Kirikutelt võeti maha ristid ja asendati islami usu tunnustega.Püha linna langemine oli läänemaailmale ähvardavaks märgiks. Jälle
andmeid Väike-Aasia Joonia linnade majanduse ja kultuurielu kohta. 36. Nimeta Herodotose ajalookirjutuse üldisi põhimõtteid, iseloomusta tema teose ,,Historiai" keskset konflikti ja struktuuri. Herodotos toetus suulise traditsioonile. Teose keskmes Euroopa-Aasia konflikt: idapoolsete impeeriumide ekspansioon (esmalt Lüüdia, seejärel Pärsia). Teos on kirjutatud selleks, et ,,aja jooksul ei tuhmuks mälestuses inimeste teod ega jääks kuulsusetult unustusse suured ja imetlusväärsed vägiteod, mida on korda saatnud niihästi hellenid kui barbarid, eriti aga põhjus, miks nad sõdisid teineteisega". 37. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Herodotose ,,Historiai"? Terviklik, suure haardega ajalugu (u 220 aastat), arhailine periood, Euroopast Aasiani. 38. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Thukydidese ajalooteos? Peloponnesose sõja kirjeldus selle algusest kuni 411. aastani (sõja 21. aasta) 39
Samas ei olnud eesti sotsiaaldemok erimeelsusi VSDTP nende seisukohtade osas. Punased aastad 20.saj algusaastatel tabas Venemaa majandust kriis, mis mõjutas ka Eestit. Varakapitalistlik, tänapäeva mõistes vägagi jõhker eluja töökeskkond osutus talumatuks ka tolleaegsetele töölistele. Hakati nõudma lühemat tööpäeva, töötingimuste parandamist ja palgalisa. Lisaks andis impeerium ise märku oma nõrkustest, saades kuulsusetult luau Vene-Jaapani sõjas, kus osales ka palju eestlasi. Kõige dramaatilisemaks avalduseks oli 9.jaanuaril 1905.a Peterburis toimunud nn. Verine pühapäev, kus sõdurid avasid tule rahumeelse demonstratsiooni pihta, mis pühapiltide all ja vaimulikke laule lauldes oli teel "isakese tsaari" poole. Eestis kujunes 1905.a peaaegu pidevaks streikide jadaks. Peeti sadu rahvakoosolekuid, kus
allutatud rahvad, eriti edukas vastupanu. Aleksandria filoloogid jagasid hiljem teose üheksaks ja andsid igale osale nime mõne muusa järgi. 1.4. raamat räägivad Pärsia riigi esiletõusust ja mitmete hõimude varasemast ajaloost, sh on üsna lai ülevaade Egiptusest. 5.9. raamat Kreeka-Pärsia sõdadest. Hist. 1.1: teos on kirjutatud selleks, et ,,aja jooksul ei tuhmuks mälestuses inimeste teod ega jääks kuulsusetult unustusse suured ja imetlusväärsed vägiteod, mida on korda saatnud niihästi hellenid kui barbarid, eriti aga põhjus, miks nad sõdisid teineteisega." Hist. 7.152: ,,Ma pean rääkima asju, mida räägitakse, aga ma ei pea neid sugugi uskuma (ja see kehtigu kogu mu teose kohta)" 37. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Herodotose ,,Historiai"? Keskmes Euroopa-Aasia konfikt: idapoolsete impeeriumide ekspansioon (esmalt
katkutõbiste ees. Pettunud Palestiinasse pürgijad vastasid sellele ümbruskonna rüüstamisega. Läbi häda lõpuks Väike Aasiasse jõudnud ristivägi saiislamiusulistega võideldes hävitava kaotuse osaliseks.. kroonitud pead pöördusid tohutuid kaotusi kandnud väega koju tagasi. Ka püha Bernardi kui Teise ristisõja eestvedaja kohta öeldi Euroopas kibedaid sõnu. Ta oli sunnitud toetust otsima paavstilt. Kolmas ristisõda ( 1189. 1192. ) Kuulsusetult lõppenud Teine ristisõda kahandas läänemaailma huvi Püha Maa saatuse vatsu. 1187. aastal langes üks ristisõdijate tugipunkt teise järel islamiusuliste kätte. Oktoobris alistus ka Jeruusalemm. Kirikutelt võeti maha ristid ja asendati islami usu tunnustega. Kõikidest ristisõdadest oli komas kõige esinduslikum. Ristisõdijate väge juhatasid Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ning Prantsuse kuningas Philippe 2 Auguste
5.-9. rmt: Kreeka-Pärsia sõjad 5. rmt: traakia hõimude ja kreeka V-A rannikualade vallutamine 6. rmt: sõja kandumine MandriKreekasse (sh Marathoni lahing) 7. rmt: Xerxese võimuletulekust Termopüülide lahinguni (480) 8.-9. rmt: Artemisioni, Salamise, Plataia lahing; Mykale langemine; Sestose vallutamine 478. Hist. 1.1: teos on kirjutatud selleks, et ,,aja jooksul ei tuhmuks mälestuses inimeste teod ega jääks kuulsusetult unustusse suured ja imetlusväärsed vägiteod, mida on korda saatnud niihästi hellenid kui barbarid, eriti aga põhjus, miks nad sõdisid teineteisega." Palju kõrvalepõikeid: oraaklitekstid, õpetlikud lood, imelood, pühenduslood, kohalikud tavad ja kombed (Egiptus!) NB! Hist. 7.152: ,,Ma pean rääkima asju, mida räägitakse, aga ma ei pea neid sugugi uskuma (ja see kehtigu kogu mu teose kohta) 38