Esimestel mängudel võisteldi ainult ühel spordialal ja selleks oli staadionijooks. Alguses võisid osaleda ainult ülikud, kuna neil oli rohkem aega treenimiseks, aga hiljem hakati toetama ka lihtrahvastest andekaid sportlasi. Mõnedel võistlejatel oli võimalus teenida võitude eest raha, aga samas pidi mõni kuulus sportlane maksma stardiraha. Antiikolümpiamängud lõpetas see, kui ristiusk sai Rooma impeeriumi ametlikuks usuks. Antiikaja kuulsamaiks atleediks on peetud kuuekordset olümpiavõitjat Krotoni linnast pärit maadlejat Milonit, kellest räägiti palju legende. Kahe olümpia vahelist aega nimetati olümpiaadiks. Pealtvaatajateks võisid olla ainult vabad mehed ja vallalised naised. Need, kes reeglit rikkusid, ähvardas karistus, milleks oli tavaliselt künkalt allaviskamine, mis võis tähendada surma. Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus kohtunike tribüüni
Roomlaste arhitektuur arenes palju kui võeti kasutusele lubjamört, kreekas kasutati detailide ühendamiseks metall klambreid. Lubjamört koosnes kiviklibust, vulkaanilisest tolmust ja vee segust. Lubjamört oli väga vastupidav ning koos põletatud tellisega lubas see kasutusele võtta võlvimistehnika. Nii tekkisid uued konstruktsioonid mis muutusid roomas tähtsaks, tähtsamad olid neist kaared, võlvid ja kuplid. Seega minu arvates oli rooma rohkem arenenud. Rooma kuulsamaiks ehitiseks on Colosseum ehitati umbes 80. aastal, see oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater, samasugust põhimõtet kasutatakse ka tänapäeval staadionite ehitamisel. Roomlased võtsid palju üle kreeklastelt näiteks sambad. Selle tõttu on ka palju sarnasusi. Sammas oli roomas kui kaunistus element. Roomlased lisasid juurde sinna sambaid ühendava kaare ning tekkis arkaad e. kaaristu. Nii et sarnasuseks olid sambad kuid erinevuseks oli sambaid ühendav kaar
Tallinna raekoja tornikiivri iseloomustus:lahtised galeriid, paisutustega osad, torni tipus asub Vana Toomas (vaseplekist 1530) 19. Milliseid renessansiajastu kunstiteoseid peetakse maailam kuulsaimateks? Kus need asuvad tänapäeval? Maailma kuulsaimad kunstiteosed on: ''Püha õhtusöömaaeg'', asub Milanos. ''Mona Lisa'', asub Pariisis. ''Sixtuse kabeli laemaal'', asub Roomas. ''Taavet'', asub Itaalias. 20. Maaila kuulsamaiks maaliks renessansist peetakse? Kus asub praegu? ''Mona Lisa'' on maaila kuulsaim maal. Asub Pariisis Louvre's. 21. Kes tegi Sixtuse kabeli laemaali? Selle laemaali tegi Michelangelo. See oli hiiglaslik tellimus-kaunistada freskoga Vatikanis asuv Sixtuse kaebli lagi ja altarisein. Ta täitis selle tellimuse üksi. Ta töötas selle lae all aastatel 1508-1512. Idaseina kompositsioon ''Viimne kohtupäev'' sai valmis ligi 30 aastat hiljem.
See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid nimetati trubaduurideks. See luule oli pühendatud südamedaamidele. Keskaja kuulsamaiks poeediks peetakse Dante Alighierit. Ta võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Frirenze poliitilisest elust. Dante peateos on poeem ,, Jumalik komöödia´´ , mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks kaskaegsete inimeste maailmapildist. Väga armastatud olid veel Kangelaseeposed. Pikkaaega päransati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelastel tuli võidelda uskumatutega või hirmasate koletistega. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid ,,Rolandi laul´´ .
(pähklitest puiduni) leiavad kasutust igapäevases elus. Saarel kasvatatakse palju maitsvaid troopilisi vilju- ananasse, greipe, apelsine, banaane, mangosid, sidruneid, papaiasid ja muud. Puuviljamahlu toodetakse ka ekspordiks. Tänu valitsuse toetusele kasvatatakse ka kartulit (mille analoogi leivapuuvilja söövad kohalikud rohkesti), kohvi ja vaniljet, kusjuures Tahitil kasvatatav vanilje on tuntud oma tugeva maitse- ja lõhnaomaduste tõttu. Tahiti kuulsamaiks lilleks on tiare, mille õis on valge. Tiaret peetakse ilu ja puhtuse sümboliks, taime õisi kannavad nii kohalikud tütarlapsed, naised kui ka turistid meelsasti kõrva taga. Tiare kandmisel on ka omad tavad- parema kõrva taha pandud õis tähendab, et kandja on hõivatud, vasaku kõrva taga olev õis viitab aga sellele, et kandja süda on veel vaba. Kui aga õis on pandud mõlema kõrva taha, annab see märku, et kuigi kandja
Linnutee tuuled sai New Yorgi filmifestivalil, aga hõbemedali. Soome koolises on kasutatud Mere filme ja teoseid õppematerjalina. 1986 valis Helsingi ülikool Lennart Georg Mere oma kooli audoktoriks. 1963 aastal võeti Meri vastu Eesti Kirjanike Liitu. Veel sai Lennart kaheksakümnendatel Soome Kirjanike Liidu auliikmeks. Reiside vahel tõlkis Meri Remarquei, Greeni, Vercorsi, Boullei ja Solzenitsõnit. Lennart Meri looming aitas kaasa Eesti identiteedi säilimisel. Kuulsamaiks teoseks sai Hõbevalge, mis näitas, et Eesti on Põhja Euroopas avatud ja aktiivne riik. Lõpuks avanes Lennart Georg Meril tutvustada Soomes vabale maailmale Eesti olemasolu.nüüd asus ta looma sidemeid Eesti põgenikega, poliitikute ja ajakirjanikega. Ta oli esimene eestlane, kes teatas välismaailmale, et on Veneokupatsiooni poolt kavandavate fosforiidikaevanduste vastu. Lennart Georg Meri perekond Ta oli abielus kaks korda ja kokku on tal kolm last
Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks. Juba varem, 1963. aastal oli Lennart Meri võetud vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. Reiside vahel tõlkis Meri Remarquei, Greeni, Vercorsi, Boullei ja Solzenitsõnit. Lennart Meri looming aitas kaasa Eesti identiteedi säilimisel. Kuulsamaiks teoseks sai Hõbevalge, mis näitas, et Eesti on Põhja Euroopas avatud ja aktiivne riik. Lõpuks avanes Lennart Georg Meril tutvustada Soomes vabale maailmale Eesti olemasolu.nüüd asus ta looma sidemeid Eesti põgenikega, poliitikute ja ajakirjanikega. Ta oli esimene eestlane, kes teatas välismaailmale, et on Veneokupatsiooni poolt kavandavate fosforiidikaevanduste vastu. 6 2. LENNART MERI SIIRDUMINE POLIITIKASSE
Juba Chunqiu perioodi (770-475) teise poole mõtteteadlased kinnitavad, et lähedal on maailma lõpp ja juhivad tähelepanu kurjakuulutavaile märkide: päikesevarjutustele, rõvedaile lõbustusile, teised aga põgenevad mägedesse ja metsadesse. Ja kõik ülistavad vana aega, kui Hiina oli ühendatud ja tugev, igaühe julgeolek oli kindlustatud ja maal oli vaid üks valitseja. Mõttetargad kujutasid seda minevikku kui ideaali, mille poole peab püüdma anarhiast vaevatud sugupõlv. Kuulsamaiks nende seast on Kong Fuzi ja Laotse. Kong Fuzi / Kong Qiu / (551-479), keda tuntakse ka Kongzi või Kung Tse nime all ("õpetaja Kong/Kung ?- "tark Kong ?), on vana Shongi dünastia võsu, sündinud Ida-Zhou ajastul (Chunqiu perioodil) [Czous], nüüdses Qufus [cüifu], Lu osastisriigis, tänapäeva Shandongi provintsis. XVI. sajandil muutsid Hiinat külastanud jesuiidid tema nime kuju ladinapäraseks Konfutsiuseks (Confucius). Legendid jutustavad, et Kong Fuzi kaotas
Seetõttu hindasid kaaskodanikud olümpiavõitjaid väga kõrgelt. Nende auks püstitati kujusid ja nad said kodulinnas hinnalisi auhindu. Paljudest olümpiavõitjatest said hiljem mõjukad riigimehed. Meieni on säilinud ka mitmeid ülistuslaule spordivõistluste võitjatele. Kangelaseepika Arhailisse perioodi langeb Kreeka kangelaseepika õitseng. Loodi kümneid pikemaid või lühemaid eepilisi poeeme, millest kõige kuulsamaiks said Trooja sõja teemalised "Ilias" ja "Odüsseia". Sageli dateeritakse neid VIII või varasesse VII sajandisse, kuid välistatud pole ka mõneti hilisem daatum. Umbes 1200 eKr alanud vapustuste tagajärjel mükeene tsivilisatsioon langes, kuid mälestus möödunud suurusajast püsis ja talletus arvukates kangelaslugudes. Hilisemad kreeklased mäletasid Kreeta-Mükeene perioodi kuulsusrikka kangelasajana. Tõenäoliselt
Seetõttu hindasid kaaskodanikud olümpiavõitjaid väga kõrgelt. Nende auks püstitati kujusid ja nad said kodulinnas hinnalisi auhindu. Paljudest olümpiavõitjatest said hiljem mõjukad riigimehed. Meieni on säilinud ka mitmeid ülistuslaule spordivõistluste võitjatele. Kangelaseepika Arhailisse perioodi langeb Kreeka kangelaseepika õitseng. Loodi kümneid pikemaid või lühemaid eepilisi poeeme, millest kõige kuulsamaiks said Trooja sõja teemalised "Ilias" ja "Odüsseia". Sageli dateeritakse neid VIII või varasesse VII sajandisse, kuid välistatud pole ka mõneti hilisem daatum. Umbes 1200 eKr alanud vapustuste tagajärjel mükeene tsivilisatsioon langes, kuid mälestus möödunud suurusajast püsis ja talletus arvukates kangelaslugudes. Hilisemad kreeklased mäletasid Kreeta-Mükeene perioodi kuulsusrikka kangelasajana. Tõenäoliselt
annaabi.ee 
