Peaaju .....Piklikaju.......... on seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist, vereringet, aga ka neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad. ......Ajusillas............paiknevad tähelepanu, ärkevelolekut ja und kontrollivad tuumad, sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi, kõrvu. ......Väikeajus..........paiknevad neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. .......Keskaju............kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ja koordineerida liigutusi. Eesaju poolkerad, mis koosnevad suuremalt jaolt...ajukoorest....- jaotatakse sagarateks: ...otsmiku-,..., ..kiiru-, ....oimu-....ja .....kukla-....sagar. Närviraku talitlus Täitke lüngad. Närvierutus ühe närviraku piires on ..elektriline........protsess. Suurem osa neuronitevahelisest suhtlemisest toimub ..keemilises......keeles- närvilõpmetest vabanevate ...
31. Operantne tingimine- õpitakse ära seos oma tegevuse ja tagajärjede vahel. 32. Tingimatud stiimulid viivad tingimatule reaktsioonile 33. Tingitud stiimulid viivad tingitud reaktsioonile. 34. Aversiooniteraapia- vastikuse kujundamine. 35. Süstemaatiline desensibiliseerimine- organismi ülitundlikkuse vähendamine. 36. Ajusild-paiknevad une ja ärkvelolekut korraldavad tuumad 37. Väikeaju-hoiab keha tasakaalus ja koordineerib liigutusi. 38. Keskaju-kogub teavet nägemise ja kuulmismeelte kaudu, automaatsete liigutuste keskus. 39. Vaheaju-ülesanne anda ajukoorde edasi meelsest saadud info. 40. Eesaju poolkerad-koosnevad suuremalt jaolt ajukoorest(80%).Suuraju koores toimub kõrgem närvitalitlus. 41. Lobotoomia-patsiendi aju eesmiste sagarate läbilõikammine. 42. Insult- verevarustushäire 43. infarkt-vere juurdevoolu lakkamisest tekkiv südame,aju,kopsu või selles osas kärbus 44. James-Lange teooria emotsionaalne elamus on reaktsiooniks instinktiivsetele
Piklikaju on seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist ja vereringet, aga ka näiteks neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad. Piklikaju läheb üle ettepoole võlvuvaks ajusillaks. Ajusillas paiknevad tähelepanu, ärkvelolekut ja und korraldavad tuumad ning sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu. Ajusillast selgmisel pool on väikeaju, mille neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. Keskaju kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu. Keskaju aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ning koordineerida liigutusi. Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest. Talamuses on hulk tuumasid, mis talitlevad kui vahejaamd tajutud teabe edastamisel ajukoorde. Talamuse all hüpotalamuses on toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Imetajate kõige suurem ajuosa on eesaju
ning suunduda elavasse maastikku vahetuid kogemusi hankima. Sel kombel muutub õppeprotsess loominguliseks. Abi oleks õppevormidest, kus maastik on ühtaegu klassitoa ning õppevahendi rollis. Kui õppimine põhineb vaid tekstidel, on selle tagajärjeks pinnapealsed teadmised. Pedagoogika, mis toetub otsesele kokkupuutele loodus- ja kultuurinähtustega, kujutab endast tähtsat motivatsioonitegurit mõttekate ja loominguliste õpiprotsesside jaoks. Haistmis-, maitsmis-, kompimis-, nägemis- ja kuulmismeelte toel suureneb õppeprotsessi vältel tänu jõulisele meelte stimuleerimisele ka meie mälumaht. Õuesõppe peamiseks põhimõtteks on õpilastele vahelduse pakkumine igapäeva rutiinist ning laste sidumine loomupärase keskkonnaga. See aga ei tähenda, et kogu õppetöö peaks toimuma ainult õues, oluline on õpilased koolipinkide tagant välja saada ning avardada nende silmaringi. Õuesõppe pedagoogika ühendab tundeid, tegevuse ja mõttetöö; maastik on areeniks,
Viimasel ajal on aju uurimine väga palju edasi arenenud. Aju uuritakse masinatega, nagu EEG, mis mõõdab elektrilisi impulsse, ja CAT, mis loob ajust röntgenkiirte abiga kolmemõõtmelise pildi. Aju jagatakse eri piirkondadeks: Piklikaju reguleerib hingamist, südame löögisagedust, neelamisrefleksi. Väikeaju koosneb kahest poolkerast, mida ühendab ajusild. Läbi ajusilla toimub info vahetamine kahe ajupoolkera vahel. Keskaju kogub infot nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, hoiab püsivat kehatemperatuuri. Seal toimuvad veel valu tajumine ja orienteerumisrefleks. Vaheaju, talamus+hüpotalamus Talamus infovahetuskeskus ajukoorega, info liigub n-ö 'üles alla'. Hüpotalamus seotud liigi ja indiviidi säilitamisomadustega, nagu toitumine, joomine, seksuaalkäitumine. Arvatakse, et mõjutab ka agressiivsust. Mandelkeha inimese emotsionaalsuse keskus, sealt tulevad inimese tunded ja hoiab üleval huvi elu vastu.
heledam). Peaaju jagatakse eesajuks, (mille moodustavad vasak ja parem ajupoolkera), vaheajuks, keskajuks, ajusillaks, väikeajuks ja piklikajuks. Piklikaju - seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist, vereringet, neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad. Ajusild - ärkveloleku ja und, näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu korraldavad tuumad. Väikeaju - neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. Keskaju - kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoide kehatemperatuuri, tajuda valu, kontrollida arkveloleku ja une vahendumist ning kordineerida liigutusi. 11 Vaheaju - talamus, kus tuumasid talitlevad kui vahejaamad tajud teabe edastamisel ajukoorde - hüpotalamus, toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Eesaju - massivsed basaaltuumad, mis võimaldavad meil tahtmist mööda ja sujuvalt liikuda
ajukude paistab heledam. Peaaju jagatakse eesajuks (omakorda parem ja vasak ajupoolkera), vaheajuks, keskajuks, ajusillaks, väikeajuks ja piklikajuks. Piklikaju seljaaju jätk, seal asuvad hingamist, vereringet, neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad Ajusild- tähelepanu, ärkvelolekut ja und korraldavad tuumad. Sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt silmi, kõrvu. Väikeaju tasakaalustatud kehaasendi ja liigutuste täpsus. Keskaju kogub teavet nägemise ja kuulmismeelte kaudu. Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest. Eesaju on kõige suurem aju osa. Silmatorkavaidinimaju osa on uuem ajukoor e neokorteks. Ajukoor moodustab 80% peaajust. Eesaju poolkerad koosnevad suuremalt jaolt ajukoorest ning need jagatakse sagarateks: otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Iga psüühiline funktsioon ning selle mitmekesisus tagatakse paljude tuumade vahel moodustuvate koostöövõrgustike talitusega. 4.2. Närvirakkude ehituse ja talituse põhimõtted
kasutusele kõik võimalikud ettevaatusabinõud. 3. Vahitüürimees, vaatleja ja roolimees (1) Vahitüürimees on oma vahi ajal otseselt vastutav laeva ohutu navigeerimise nõuete ja «Laevakokkupõrgete vältimise 1972. aasta rahvusvahelise eeskirja» täitmise eest. (2) «Laevakokkupõrgete vältimise 1972. aasta rahvusvahelise eeskirja» reegli 5 kohaselt tuleb teostada pidevat vaatlust, selleks et: 1) nägemis- ja kuulmismeelte ning olemasolevate tehniliste vahendite abil tagada pidev ümbruskonna jälgimine olukorra võimalike muudatuste õigeaegseks avastamiseks; 2) täielikult hinnata olukorda ning eriti kokkupõrke või madalikule sõidu ohtu; 3) avastada merehädas olevaid laevu, õhusõidukeid, merehädalisi, uppuvaid laevu, laevarususid või muid ohtusid. (3) Vaatleja peab keskendama kogu tähelepanu nõuetekohasele vaatlusele ning talle ei tohi anda muid kohustusi, mis võivad vaatlemist segada.
annaabi.ee 
