Pakkuja: OÜ Mehed Metsast Registrikood: 12345678 Aadress: Metsaveere talu, Rõõmu vald Kontaktandmed: Karu Mati, mob 55xxxxxx ja e-posti aadress [email protected] Pakkumise saaja: OÜ Mesilane Registrikood: 12345678 Aadress: Rukkilille talu, Õnne vald Kontaktandmed: Karu Kati, mob 55xxxxxx ja e-posti aadress [email protected] Teenuse sisu: Hinnapakkumus meevurrile: Meevurr on 4-raamiline, pööratavad kassetid, kõik roostevaba, rihmajamiga, kuullaagritel, elektrimootor reduktoriga 182 p/min; 0,11 kw; 380 v. Rihmajam ja elektrimootor asuvad meevurri all. Jalgade kõrgus 40 cm, vurri läbimõõt 70 cm. Teenuse eelarve ja maksumus: Kulu ühik kogus hind summa km kokku Meevurr tk 1 536,86 536,86 107,37 644,23 Kokku tk 1 536,86 536,86 107,37 644,23 Teenuse hind kokku: 644,23 eurot Käibemaks: 107,37 eurot
· Hüdraulise tõstemehhanismi abil on võimalik muuta transportööri kallet. Plaattransportöör · Sarnaneb ehituselt linttransportööriga, kuid lindi asemel on kaks paralleelset hammasratastele paigutatud ketti. · Selle külge on kinnitatud puidust või metallist plaadid. · Kasutatakse eelkõige taaras olevate kaupade transportimisel, kauba laadimisel autodelt, vagunite tühjendamisel. Rulltransportöör · Koosneb üksikutest kuullaagritel olevatest rullidest, mis pannakse liikuma elektriajamiga. · Seadme võimsus oleneb veoste iseloomust ja toodete massist. · Kasutatakse taaras olevate ja tugevas taaras olevate kaupade teisaldamisel Kaldpind · Kasutatakse kaupade liikumise kiiruse suunamiseks ja liikumiskiiruse reguleerimiseks ülevalt alla. · Kuju ja mõõtmed võivad olla erinevad. · Kui väikesele pinnale on vaja paigutada (mitte järsk) kauba teisaldamistee, kasutatakse
Töö teoreetilised alused. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus annab seose jõumomendi M1 , inertsmomendi I ja nurkkiirenduse vahel M (1) I Sellest järeldub, et konstanse inertsmomendi korral on nurkkiirendused võrdelised kehale mõjuvate jõumomentidega: ~M (2) Käesoleva töö eesmärgiks ongi seose (2) kontrollimine. Katseseade koosneb võllist 3, mis pöörleb kuullaagritel, ja vardast 2. Vardal on kaks võrdse massiga muhvi 4. Nende nihutamisega piki varrast on võimalik muuta süsteemi inerts-momenti. Võllile on kinnitatud niit, mille teises otsas on alus 1 koormiste jaoks, vardast pööramisega saab kerida niidi võllile. Kui vabastada süsteem, hakkab viimane aluse ja temal olevate raskuste poolt tekitatud jõumomendi mõjul pöör-lema. Jõumomendi määramiseks on vaja teada jõudu F ja selle õlga r. Kuna niidi läbimõõt on palju väiksem võlli läbi-
Mõjuv telgkoormus Fa=479 N Siis Fa/C0=479/10800 ≈ 0,05 Seega e=0,25 X=0,56 ja Y= 1,75 Kuna aga Fa/Fr = 479/2292 ≈ 0,21 < e =0,25 Siis ekvivalentjõud P = Fr = 2292 N Laagri tööressurssi leiame valemiga Lh10= (106/60n)*(C/P)p Kus n – laagrivõru pöörlemissagedus, n = 300 min-1 6 C – laagri dünaamiline kandevõime, C = 16500 N, p – empiiriline astendaja ( 3-kuullaagritel ja 10/3 rull-laagritel). Siis Lh10 = (106 / 60*300)*(16500/2292)3 ≈ 20727 töötundi. Analüütilise arvutuse ja SKF arvutusprogrammi abil saadud tulemuse erinevus ((20781 – 20727) / 20781)*100 ≈ 0,26 % 8. Veerelaagrite eelised ja puudused liugelaagrite ees Eelised: Kõrge töökindlus ja väike hooldusvajadus Väike määrimisvajadus Väike hõõrdumine Paljud laagrid taluvad erinevat tüüpi koormusi
Töö teoreetilised alused. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus annab seose jõumomendi M1 , inertsmomendi I ja nurkkiirenduse vahel M = (1) I Sellest järeldub, et konstanse inertsmomendi korral on nurkkiirendused võrdelised kehale mõjuvate jõumomentidega: ~M (2) Käesoleva töö eesmärgiks ongi seose (2) kontrollimine. Katseseade koosneb võllist 3, mis pöörleb kuullaagritel, ja vardast 2. Vardal on kaks võrdse massiga muhvi 4. Nende nihutamisega piki varrast on võimalik muuta süsteemi inerts-momenti. Võllile on kinnitatud niit, mille teises otsas on alus 1 koormiste jaoks, vardast pööramisega saab kerida niidi võllile. Kui vabastada süsteem, hakkab viimane aluse ja temal olevate raskuste poolt tekitatud jõumomendi mõjul pöör-lema. Jõumomendi määramiseks on vaja teada jõudu F ja selle õlga r. Kuna niidi läbimõõt on palju väiksem võlli läbi-
Ragnar Huik Õppeaasta 2013/2014 Sisukord 1.Tikksaag 2.Käsiketassaag 3.Ülafrees 4.Lihvmasin 5.Akutrell Elektrilistes käsitööriistades kasutatakse j6uallikana vahelduvvoolu , kommutaatormootorit. Kommutaatormootor koosneb korpusest , mille külge on kinnitatud staator , harjahoidjad koos grafiitharjadega ja rootorist , mis koosneb v6llist, rootori südamikust,rootori mähisest,kommutaatorist ja jahutusventilaatorist . Rootor pöörleb korpusesse paigaldatud kuullaagritel. Kui lasta magnetväljas asuvasse juhtmesse elektrivool, siis hakkab ta liikuma .Sellel reeglil p6hineb ka kommutaatormootori töötamine, kusjuures magnetväli tekitatakse staatorisse lastava elektrivooluga , juhtmeteks on rootorimähise keerud . Ülevaade ehitusest , tarvikutest, ohutusn6uetest. Tikksaag Tikksae p6hiosad on korpus , kuhu on paigaldatud elektrimootor koos juhtimislülitiga, j6uülekande reduktor , ektsentrikmehhanism mis muudab
Kompensaatoriga niveliirid-Laialdaselt kasutusel. Omavad spets seadet mille abil viseerimiskiir automaatselt võtab horisontaalse asendi, see seade on kompensaator. Eelis eelnevaga, et on kiire ja eiole vaja loodi ajada. Kompensaatoreid jaotatakse: pendel-, vedelik-, optilist tüüpi kompensaatoriteks. Komp.paigutuse järgi: paigutusega objektiivi ja niitristiku vahel ja pikksilma objektiivi sees. Ülesriputuseviisijärgi: niitidel, tasapinnalisel vedrul, torsioonidel, kuullaagritel, magnetitel. Tüübi järgi: õhk ja magnetkompensaatorid. Digitaalnivelliirid (elektronnivelliirid)koos digitaallatiga- on kompensaatori, sisemäluga ja sisearvutiga. Võimaldab automaatset lugemite tegemist koodaltilt, kõrguskasvu arvutust ja salvestamist. Lisaks saab ta ka kauguse instrumendist latini. Võimalik ka automaatne projektkõrguste märkimine. Täpsus sõltuvalt tüübist 0,3-0,5mm 1km pikkusel käigul. 13. Nivelliiride kontrollimine ja justeerimine.
4. käik 0,966 5. käik 0,815 Tagurduskäik 3,272 Lõplik ülekandearv 3,650 2.2 Kordisti (lisareduktor) paikneb käigukasti ja siduri vahel. Sidurivõlli 1 (Joonis 38) tagumisel otsal on hambad, milledele toetub sisehammastega muhv. Muhvi 4 pikisuunalise nihutamisega saab kordistit ümber lülitada. Muhvi 4 kõrval toetub laagrile kordisti vedav hammasratas 2. Mis hambub alaliselt hammasratta 23 vööga. Hammasratas 23 asub kordisti veetaval võllil 25 mis pöörleb kuullaagritel ja on nuutliite abil ühendatud käigukasti vahevõlliga. Sidurivõll (kordisti vedav võll) 1 toetub tagumise otsaga käigukasti vedavale võllile 3. Käigukasti vedavale võllile on veel paigaldatud nuutliite abil hammasvöö. Muhvi 4 liigutamisega käigukasti poole saame kordisti otsekäigu ehk kordisti on välja lülitatud ja pöörlemine kantakse otse käigukastile. Muhvi 4 nihutamisega aga hammasratta 2 hambumisse lülitame sisse kordisti ja saame aeglustatud ülekande kus
Sünkronisaatori koonus 11. Hammasratta koonuspind. 34 Kordisti (lisareduktor) paikneb käigukasti ja siduri vahel. Sidurivõlli 1 (Joonis 38) tagumisel otsal on hambad, milledele toetub sisehammastega muhv. Muhvi 4 pikisuunalise nihutamisega saab kordistit ümber lülitada. Muhvi 4 kõrval toetub laagrile kordisti vedav hammasratas 2. Mis hambub alaliselt hammasratta 23 vööga. Hammasratas 23 asub kordisti veetaval võllil 25 mis pöörleb kuullaagritel ja on nuutliite abil ühendatud käigukasti vahevõlliga. Sidurivõll (kordisti vedav võll) 1 toetub tagumise otsaga käigukasti vedavale võllile 3. Käigukasti vedavale võllile on veel paigaldatud nuutliite abil hammasvöö. Muhvi 4 liigutamisega käigukasti poole saame kordisti otsekäigu ehk kordisti on välja lülitatud ja pöörlemine kantakse otse käigukastile. Muhvi 4 nihutamisega aga hammasratta 2
tõmmata ankrukera nuga, kinnitatud liiniga päästepaadi külge 2) Ohutustehnika töötamine milleks on must kerakujuline 60 cm kõrgustes ja parda taga on kuullaagritel. läbimõõduga signaalkujund, öösel peavad olema sisse lülitatud vastavad 23. Kkolm 3) Lk 118
Leitakse laagri tööressurss kas miljonites pöördetes L10 või töötundides Lh10. p C 10 6 L10 ja Lh10 L10 P 60n kus C - laagri dünaamiline kandevõime, n - laagri pöörlemissagedus, P - laagrit koormav ekvivalentkoormus, p – empiiriline astendaja (3 - kuullaagritel ja 10/3 rull-laagritel). Ekvivalentkoormus P XFr YFa , kus Fr – radiaalkoormus, Fa – telgkoormus, X – radiaalkoormustegur, Y – telgkoormustegur. X ja Y väärtused võetakse laagrikataloogidest. 95 Laagri arvutuslik tööressurss valitakse lähtudes masina iseloomust. Näiteks konveierites
rattaga 11. Kuna jõud kantakse nüüd ühelt võllilt teisele masrattad võlliga nihkhammasrataste nukkide abil. B-150M vahehammasratta kaudu,. hakkab veetav võll pöörlema ja «Elektroni» käike vahetatakse võlli õõnsuses liikuva vastupidi. . ristikkiilu nihutamisega (joon. 73), mis ühendab vajaliku Käigukasti võllid pöörlevad karteri vastavates pesades hammasratta võlliga. asuvatel kuullaagritel. Laagreid ja hammasrattaid õlita- Kolme võlliga käigukastide näitena tutvume «Jawa» takse paiskõlitusega. Selleks kallatakse käigukasti karte- nelja käiguga käigukasti ehitusega (joon. 74). risse õli, mille taset kontrollitakse mõõtevardaga. Käigukasti karter on väntmehhanismi kambrist eralda- Samasuguse ehitusega on ka mootorratta «Uraal» käigu- tud vaheseinaga. Karteris paiknevad vedav, veetav ja
annaabi.ee 
