Sõdivad pooled: Keskriigid ja antant Tähtsamad rinded: Läänerinne ja Idarinne Positsiooni sõjad: Marne lahing, Verduni lahing, Somme lahing, Jüüti merelahing, Cambrai lahing, Caporetto lahing. Somme lahingu iseloomustus Inglismaa ja Prantsuse väed üritasid siin tugeva suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased võtsid esimest korda kasutusele tankid. Tankid purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat. Inglastel õnnestus sakslastest läbi murda, kuid ei suudetud õigel ajal seda ära kasutada. See sõda ei toonud edu. I MS kui moodne sõda Positsiooni sõda, tangid, mürkgaasi kasutamine, 3 mõõtmeline sõda, lennuväe kasutamine, sõdivad riigid ühendasid rindetegevuse vajaduse, majanduse ja sotsiaalpoliitikaga(totaalne sõda) Sõja lõpetamine:Bresti rahuleping, Compiegne vaherahu Sõja tagajärjed: poliitilised tagajärjed. *Saksam
pommidega, mis aitas tõhusamalt toetada maaväe tegevust. Teiseks suureks arenguks oli allveelaevade kasutuselevõtt. Neid kasutati merelahingutes, mis aitas rünnata sõjalaevu ning vastase varustusteid. Tähtsamaks allveelaevade kasutamist võib pidada Jüüti merelahingut 1916. aastal. Kolmandaks tähtsamaks arenguks võib pidada tankide kasutamist. Suurima tankirünnaku andsid britid sakslatele Cambrai´ lahingus 1917. aastal. Tankid aitasid purustada vastase tõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ning tekitasid vastaste hulgas paanikat. Need olulisemad arengud tehnikas on andnud ka suure panuse tänapäeva tehnikale, kus neid arendatakse järjest paremateks. Suur võitja oli I maailmasõjas USA, kes tänu sõjale hakkas muutuma tähtsamaks riigiks maailmas. Sõja tagajärjel hakkasid paljud Euroopa riigid majanduslikult sõltuma Ühendriikidest. Edu saavutas ta laenude andmisega, sõjavarustuse tootmisega ning sellega, et sõda ei toimunud Ameerikas
Hukkus ligi miljon meest. Verduni kaitsjate olukorda kergendas 1.juulil 1916 alanud Somme’i lahing, mis kestis väikeste vaheaegadega kuni novembri lõpuni. Inglise ja Prantsuse väed üritasid siin tugeva suurtükitule toes Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Somme’i all võtsid inglased 15.sept 1916 esimest korda kasutusele tankid, mis purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat. Mõlemad pooled kokku kaotasid Somme’i lahingus 1,3 miljonit meest. Venemaa vasturünnak idarindel Venemaa uus rindejuhataja kindral Brussilov asus ettevalmistama pealetungi Galiitsias. 1916.a juunis murti A-U kaitseliin läbi ja liigutati laial rindel mitukümmend km edasi. 1916.a. augustis astus Rumeenia Antandi poolel sõtta. Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee ja Venemaal tuli oma rindejoont pikendada. Saksa sai oma käsutusse
Hukkus ligi miljon meest. Verduni kaitsjate olukorda kergendas 1.juulil 1916 alanud Somme'i lahing, mis kestis väikeste vaheaegadega kuni novembri lõpuni. Inglise ja Prantsuse väed üritasid siin tugeva suurtükitule toes Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Somme'i all võtsid inglased 15.sept 1916 esimest korda kasutusele tankid, mis purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat. Mõlemad pooled kokku kaotasid Somme'i lahingus 1,3 miljonit meest. Venemaa vasturünnak idarindel Venemaa uus rindejuhataja kindral Brussilov asus ettevalmistama pealetungi Galiitsias. 1916.a juunis murti A-U kaitseliin läbi ja liigutati laial rindel mitukümmend km edasi. 1916.a. augustis astus Rumeenia Antandi poolel sõtta. Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee ja Venemaal tuli oma rindejoont pikendada. Saksa sai oma käsutusse
Hästikindlustatud kaevikuliinidest oli võimatu läbi murda. Ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada. Armeed tuli varustada relvade, laskemoona ja toiduainetega. Lääneriikidel olid need võimalused olemas. 3. kuidas muutus lahingutaktika I MS ajal ? 1916.a septembris võtsid inglased kasutusele tankid, mis purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat, muutes positsioonisõja tõhusust. Üha rohkem kasutati allveelaevu. 1915. a veebruaris alustas Saksamaa allveesõda, meri Inglismaa ja Iirimaa vahel kuulutati sõjatsooniks. III 1. muutused majanduses, ühiskondlikus ja inimeste igapäevaelus: Ühiskonnas : 1916. a lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 mlj mehe, mõnel maal kehtestati seetõttu pldine töökohustus. Elatustase langes järsult, tekkis toidupuudus, levisid epideemiad
Verduni lahing Saksa armee peajõud paisati läände; Rünnakukohaks valiti Verduni kindlus;sinna alla koondati võimas suurtükivägi; murdsid läbi esimesd prantslaste kaitseliinid; Verduni lahing kestis ligi 10 kuud; sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda; sakslased kandisd hoopis ise suuremaid kaotusi; Somme'i lahing kergendas verduni kaitsjate olukorda; võeti esimest korda kasutusele soomusmasinad-tankid(inglaste poolt) ; Tankid purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat; Sõda merel Inglismaa oli saksamaa merelt blokeerinud; allveelaevad; alvelaevasõda; Jüüti merelahing; Lahingud läänerindel 1917. aastal Lääneliitlasi painas aina tungivam vajdus Saksamaa võimalikult kiiresti purustada; Saksamaa hoidis oma peamise jõu läänerindel, kuid ei tunginud ka seal peale vaid lasi seda teha lääneliitlastel, varuliinide rajamine sakslaste poolt; Inglased tungisid sakslaste kaitseliinist läbi kasutades selleks tanke;
Kokku langes ligi miljon meest, kuid prantslased pidasid vastu. Somme'i lahing (1. juuli 18. nov. 1916). See oli Inglise-Prantsuse vägede põhjalikult ettevalmistatud pealetungioperatsioon. Ehitati 2000 kaevu veega varustamiseks. Kiiresti vallutati sakslaste esimene positsioon, osalt ka teine, kuid ei suudetud edasi tungida. 15. sept. 1916 läksid Somme'i lahingus esmakordselt käiku lääneliitlaste tankid. Tankid purustasid kindlusi, hävitasid traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ning tekitasid paanikat. Saksa rinnet ei suudetud siiski läbi murda. Inimkaotused olid mõlemal poolel kokku umbes 1 300 000 meest. Idarindel 1916. Vene armee kindral oli Aleksei Brussilov. Ta otsustas rünnata 450 km pikkusel rindel mitmest kohast. 4. juunil alanud pealetungi käigus murti läbi Austria-Ungari rinne 70-80 km laiuselt. Vallutati Lutsk. Vene armee kandis suuri kaotusi, ilmes sõjavastane meeleolu, otsustavat edu ei saavutatud. Augustis 1916
Ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati punkrid. Mürkgaas 1915.a. aprillis kasutasid Saksamaa väed Ypres´i juures mürkgaasi inglismaa vastu. Inglased kandsid raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. Hiljem võeti kasutusele gaasimaskid mürkgaaside vastu Tankid 15. sept kasutasid inglased Somme´i lahingus tanke Purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat Inglastel õnnestus sakslaste kaitsest mitme kilomeetri ulatuses läbi murda, kuid saavutatud edu ei suudetud õigel ajal ära kasutada Sõda merel 1915 veeb alustas Saksamaa allveesõda: meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks. Sakslaste allveelaevad lasid põhja kõik alused 3. Eluolu suure sõja ajal Muutused ühiskonnas Sõda kurnas ühiskonda: mobiliseeritud üle 50 miljoni mehe, töökohustus,
annaabi.ee 
