gruppidevaheline, organisatsioonisisene või organisatsiooniväline, on organisatsiooni eduka toimetuleku oluline komponent. Enamlevinud probleemid, millega suhtlemises tuleb arvestada, on järgmised: pooled räägivad üksteisest mööda; üks pool ei kuula teist või ei saada teineteisest aru. Efektiivne suhtlemine on hea suhtlemine ja see kujuneb mitme oskuse koostoimes. Robert Bolton (1979) käsitleb suhtlemisoskust viie teguri koostoimes kujuneva nähtusena: 1. Kuulamisvilumused võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab. 2. Kehtestamise vilumused võimaldavad oma vajadusi rahuldada teisi seejuures kahjustamata. 3. Konfliktidega toimetuleku oskused võimaldavad konfliktides tekkiva emotsionaalse pingega toime tulla. 4. Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused võimaldavad konfliktsetes olukordades leida kõiki pooli rahuldavaid lahendusi. 5. Oskuste valimine tagab selle, et igas olukorras rakendatakse kõige
sellele kinnitust: seetõttu eelistatakse suhelda inimestega, kes annavad positiivset tagasisidet meie vaadetele, vältides inimesi, kes annavad meie identiteedile negatiivset tagasisidet. · Kommunikatsioonis on oluline on ka positiivne rühmaidentiteet ning selle säilitamine identiteediläbirääkimistes: tugev sotsiaalne identiteet tõstab inimese sotsiaalset enesehinnangut, mis omakorda mõjutab positiivselt isiklikku enesehinnangut. ÄRISUHTLEMISE OSKUSED kuulamisvilumused, mis võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab; kehtestamise vilumused, mis võimaldavad oma vajadusi rahuldada teisi seejuures kahjustamata; konfliktidega toimetuleku oskus, mis võimaldab konfliktist sugenenud emotsionaalse pingega toime tulla; probleemide lahendamise oskused, mis on orienteeritud koostööle ja võimaldavad konfliktsetes olukordades leida kõiki pooli rahuldavaid lahendusi ÄRISUHTLEMISE PROTSESS ESMAMULJE · visuaalne · tekib automaatselt
x 10% teadvustatud sõnad 7-10% Ärisuhtlemise protsess koosneb: x informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine x suhtluspartneri tajumine x suhtluspartneri mõjutamine Infotöötlus käib läbi 4 kanali: x väärtused x hoiakud x tunded x faktid Ärisuhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimel: · kuulamisvilumused, mis võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab; · kehtestamise vilumused, mis võimaldavad oma vajadusi rahuldada teisi seejuures kahjustamata, seda ei tohi segamini ajada agressiivsusega; · konfliktidega toimetuleku oskus, mis võimaldab konfliktist sugenenud emotsionaalse pingega toime tulla; · probleemide lahendamise oskused, mis on orienteeritud koostööle ja võimaldavad konfliktsetes
Suhtlemise komponentid: - informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine - suhtlemispartneri tajumine - suhtlemispartneri mõjutamine - Kommunikatsioon - suhtlemise informatsiooniline külg ehk mõtestatud märkide vahetamine. Tegurid, mis mõjutavad teabe vahendamise protsessi: - Tähendus on inimestes, mitte sõnades. - Suhtlemine ei ole täiuslik. - Suhtlemine on pöördumatu ning kordumatu protsess. Suhtlemisoskuse tegurid koostoimes kujuneva nähtusena: - Kuulamisvilumused (мастерство слушать). - Kehtestamise vilumused - võimaldavad oma vajadusi rahuldada teisi seejuures kahjustamata. - Konfliktitega toimetuleku oskused (emotsionaalse pingega toime tulla). - Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused (kõiki pooli rahuldavad lahendused). - Oskuste valimine (sobiv käitumisviis olukorras). Suhtlemise tasandid: 1) isikusisene suhtlemine 2) isikutevaheline suhtlemine 3) suhtlemine grupis 4) suhtlemine organisatsioonis
Suhtlemisstiilid. Suhtlemine- põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Tähtsus: - juhid saavad anda korraldusi ja olla kursis tehtuga - alluvad saavad juhiseid ja on kursis teiste töödega Suhtlemisel on täita kaks vastandlikku funktsiooni: · Suhtlemise kaudu koordineeritakse kogu org. tegevust · Suhtlemine on org. liikmetele vajalik inimlike vajaduste rahuldamiseks Hea suhtlemise oskused: · Kuulamisvilumused · Kehtestamise vilumused · Konfliktidega toimetuleku oskused · Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused Suhtlemisstiilid- inimestevahelist suhtlemist kirjeldatakse kahe tunnuse abil : 1) avatus suhtlemises. 2) tagasiside märkamine. 1. Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil- kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral arvesse. 2. Ennast kaitsev- kujuneb madala avatuse ja kõrge tagasiside arvestamise korral.
loodav kommunikatsioon. Suhtlemise tähtsus: Juhid saavad anda korraldusi ja olla kursis tehtuga; Alluvad saavad juhiseid ja on kursis teiste töödega. Suhtlemisel on täita kaks vastandlikku funktsiooni: Suhtlemise kaudu koordineeritakse kogu organisatsiooni tegevust; Suhtlemine on organisatsiooni liikmetele vajalik inimlike vajaduste rahuldamiseks. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimes: 1. Kuulamisvilumused 2. Kehtestamise vilumused 3. Konfliktidega toimetuleku oskused 4. Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused Suhtlemisstiilid Inimestevahelist suhtlemist kirjeldatakse kahe tunnuse abil: Avatus suhtlemises. Tagasiside märkamine. Viis suhtlemisstiili 1 Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil - kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral arvesse.
või horisont. Suhtlem. komponendid: 1) suhtlemistehnika valdam., 2) rollide paindl. valdam., 3) oma isiksuse hea tundm., 4) situats. paljususe tunnetam.. Oma teadete edastam. ning vastuvõtm. kasut. in.: · verbaalseid e. helilisi - loomulik keel, paralingvistilised vahendid; · mitteverbaalseid suhtlemisvah. - silmad, näoväljendused, pea-, kehaliigutused ja poos, ruumi kasut., suhtlem. abivah., puudutused. Hea suhtlem. kujun. mitme oskuse koostoimes. Boltoni käsitlus: · kuulamisvilumused: võimald. taibata, mida teine in. tegelikult öelda tahab; · kehtestam. vilumused: võimald. oma vaj. rahuld. teisi kahjustamata; · konfliktidega toimetuleku osk.: võimald. konfliktides tekkiva emots. pingega toime tulla; · koostööle orient. probl. lahend. osk.: võimald. konfliktsetes oluk. leida kõiki pooli rahuld. la- hendusi; · osk. valim.: tagab selle, et igas olukorras rakend. kõige sobivamat käitumisviisi. 29 23