Et partnerit kuulata, tuleb teda austada. Tuleb olla heasoovlik tema isiku ja neutraalne ta sõnade suhtes. Kui kuulaja tegeleb parasjagu hinnangute andmisega enda sees, läheb mõte oma radu uitama ja kuulaja me ei kuule, mida tegelikult öelda tahetakse. Ta kuuleb seda, mida tahab kuulda. Et tõesti kuulata, tuleks iseenda mõtted ajutiselt kõrvale jätta ja teadvustada, millised on kuulaja tunded ja millised rääkija omad. See aitab paremini partnerile keskenduda. On olemas kuulamistehnikaid, mis muudavad partnerile rääkimise veelgi hõlpsamaks ja aitavad kuulajal teda paremini mõista. Näiteks võib küsida küsimusi, julgustada, paluda täpsustada mõnd kuuldud mõtet, kuuldut ümber sõnastada, peegeldada tundeid, näidata oma tekkivaid tundeid, teha vahekokkuvõtteid seni kuuldust jne. Läbikukkumisele on vestlus määratud siis, kui hakkame hinnanguid andma, nõu jagama, oma kogemusi vahele pressima, võrdlema partnerit kellegi
ümbersõnastamine tunnete peegeldamine (vahe)kokkuvõtete tegemine EMPAATILINE KUULAMINE: positiivne hoiak tunnete mõistmine teate tähtsuse mõistmine heasoovlikkus eneseusaldus ja austus MÄLU: keskendumine lühi- ja pikaajaline mälu KOKKUVÕTE Huviga kuulamine väljendab soovi mõista, pakkuda abi ja lohutust või saada mingit informatsiooni. Et oma kuulamisoskust parandada ning arendada on olemas erinevaid kuulamistehnikaid mida võiks inimene teadlikult kasutada. Hea on ka silmas pidada kuulamistõkkeid, et neid vältida, ning eduka kuulamise tähtsamaid märksõnu. Hea kuulamisoskus on õpitav. KASUTATUD ALLIKAD Bolton R. 2007. Igapäevaoskused, Väike Vanker Postimees [WWW] URL http://www.postimees.ee/221105/lisad/tegija/183055.php Weebley [WWW] URL http://mentorile.weebly.com/uploads/6/9/6/5/696590/suhtlemine_ja_kuulamistokked.p df
... A. Mind varastati paljaks, ligi 1000 eurot läks. B.Kust sinul äkki sellised rahad? ........ A.Õppejõud määrab referaadi tingimused ja kuupäeva. B. (vastuseks õppejõule). Ega ma teile tüli tee, kui saada referaadi hiljem...... A. Mehe mõõt on mehe suhe naisesse. B.Kuidas sa seda näed? C. Kuidas sa sellise jama peale tulid? D. Kas see kehtib ka vastupidi= 7.2 NIMETAGE KUULAMISTEHNIKAD ( nimetage ka kasutatud süsteemi allikas) 7.3. KASUTAGE VASTAMISEKS võimalikult erinevaid kuulamistehnikaid . NB! ÜHTLASI NIMETAGE kasutatud tehnika. Mul on paha sellest rääkida, aga ma ei jaksa, ei taha niimoodi. Mul on häbi. Sina kutsusid mind enda juurde tööle. Rääkisid mulle meie kõrgest töökultuurist ja väärtustest, tähtaegadest kinnipidamisest. Ja ometi olen pidanud mitmed Sinu poolt tehtud tööd pidanud ümber tegema ja vabandama ka kliendi ees nii esitatud töö kvaliteedi kui tähtaegade pärast. Kusjuures need on olnud Sinu töölõigud, ja millega ka mina ei saa rahul olla
Ei saa ju olla keelav ja käskiv või lapsemeelne inimestega, kes samamoodi vastutavad enda tegude eest. 7. Üldiselt pean ennast heaks kuulajaks. Sõltub muidugi eesmärgist. Kui on soov teada saada kliendi vajadused, siis olen alati avatud suhtleja ning ka kuulan kliendi soove. Enamus juhtudest saab ostja alati just enda vajadustest lähtuva toote. Samuti soovin kuulata laste ja abikaasa muresid ning vajadusel ka olen kasutanud kuulamistehnikaid. Abikaasa puhul on väga tähtsal kohal ka vaikiv kohalolu ja peegeldamine. Ta lihtsalt soovib aegajalt ennast tühjaks rääkida ning minule meeldib teda kuulata. Laste puhul avatud küsimused ja peegeldamine. Alati ei saa ju lapsi oma probleemidest rääkima ning siis kui küsid kuidas sul koolis läks ning laps vastab hästi, siis saabki edasi arendada. Mis te vahetunnis tegite? Kuidas Eesti keele töö läks? Jne. Laps näeb, et mina soovin ja tunnen huvi ja ongi vestlus alanud.
K15KÕ Leidi Lilleoja Mina suhtlejana Essee Õppejõud: Kaja Altermann ma Mõdriku 2015 Suhtlemine moodustab väga suure osa meie elust. Igapäevases suhtluses ei pööra me sellele lihtsalt suurt tähelepanu. Kui me suhtleme oma lähedaste pereliikmete või sõbrannaga, siis harilikult me ei analüüsi väga selle üle, et milliseid kuulamistehnikaid me näiteks kasutame. Me suhtleme nii nagu me oleme harjunud kellegagi suhtlema ning me ei mõtle selle üle, et tegelikult kasutame ka igapäeva elus suheldes erinevaid suhtlemisse tasandeid. Suhtleme ju oma lapsega teisiti, kui parima sõbranna või ülemusega. Kuna ma õpin kaubandust, mis eeldab väga palju suhtlemist väga erinevate inimestega, ja seda igapäevaselt, siis on hea teada ja osata märgata erinevaid suhtlemise aspekte. Siia kuuluvad nii kuulamine kui eneseväljenduse oskus.
iseendasse. Selle alus on tõepärane enesetunnetus, eelarvamusteta suhtumine. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab. (Antsov, 2005) 2. KUULAMISTEHNIKAD Suhtlemispsühholoogia valdkonnas nimetatakse erinevaid kuulamistehnikaid, mille kasutamine on võimalik igas olukorras. Inimene võib ennast kõrvalt jälgides aru saada, milline tehnika on olnud tema poolt kasutuses. Seejuures võib juhtuda, et teatud tehnika on ülekaalus tuleks vaadata, kas see on andnud ka edusamme. (Antsov, 2005) 2.1 Ignoreerimine Esimene kuulamistehnika, mida ühiskonnas kasutatakse, on ignoreerimine. See on
Kõige edukamalt on sobinud koostöö meetod, kus mõlemad osapooled on sunnitud tegelema konflikti lahenduse otsimisega. Meetod sobis hästi ühistel tööülesannetel, kus mõlemad pooled soovivad parimat tulemust. Boltoni põhjalik meetod annab täpsed juhised, siiski on seda raske järgida. Esimene samm, lugupidamine. Siinkohal peaks õppima erinevaid tehnikaid, kuidas end vaos hoida ja mitte asju isiklikult võtma. Teine samm, kuulamine. Ka siinkohal tuleks õppida erinevaid kuulamistehnikaid, et konflikte lahendada. Kolmas samm, sõnastage vaated, tunded ja vajadused. Suhtlemisoskused ja väljendusoskused on õpitavad, sest mitte igaks ei oska end väljendada ja see võib omakorda tekitada konflikte. Sama kehtib ka MindTools kohta, kus selleks, et konflikte lahendada, tuleks kõigepealt omandada erinevad suhtlemise- ja kuulamistehnikad. Tõnu Lehtsaare konfliktidiagnostika sobib hästi sobib konflikti analüüsimiseks. Otseseid meetodeid see ei sisalda, kuidas konflikti lahendada
39%- edastades; 61%- vastu võttes selle see, et kuulaja on hinnanguvaba ja aktsepteerib rääkija seisukohti, arvamusi, arusaamu. Me oleme kõik enesekesksed ja ka kuulaja rollis olles kipume sekkuma (sisse sõitma), vaidlema, seletama ehk mitte teisele inimesele keskenduma. Kuulamise puhul eristatakse vaikset, toetavat/julgustavat ja aktiivset kuulamist. Samas kasutatakse neid kuulamistehnikaid paralleelselt. Kuulamine on suhtlemisoskuse olulisemaid komponente. Tavaliselt on need inimesed, kelle puhul kasutatakse väljendit "küll on temaga mõnus suhelda", "ta on nii hea suhtleja" head kuulajad. Suhtlejate tüüpviga on, et hoitakse kokku kuulamise arvelt. Otsustatakse puudulikust infost lähtudes. Tulemuse saavutamiseks kulub topeltaeg ja tekib palju emotsioone ja pinget.
(telefoninumbrid, visiitkaardid, reklaamprospektid jne.) Ka lõpp peab meelde jääma (NB! tajuefektid). Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 98 Suhtlemisvahendid Kuulamine Kuulamise puhul eristatakse vaikset, totavat/julgustavat ja aktiivset kuulamist. Samas kasutatakse neid kuulamistehnikaid paralleelselt. Kuulamine on suhtlemisoskuse olulisemaid komponente. Tavaliselt on need inimesed, kelle puhul kasutatakse väljendit "küll on temaga mõnus suhelda", "ta on nii hea suhtleja" head kuulajad. Suhtlejate tüüpviga on, et hoitakse kokku kuulamise arvelt. Otsustatakse puudulikust infost lähtudes. Tulemuse saavutamiseks kulub topeltaeg ja tekib palju emotsioone ja pinget.
annaabi.ee 
