`'WOZZECK'' Ooperi aluseks Georg Brüchneri näidend Draama inimese sotsiaalsest allasurutusest, armukadedusest, meeleheitest Peategelased sõdur Wozzeck, tema armastatu Marie ning Marie võrgutanud kapellmeister Teos on kolmevaatluseline Ooperi laulupartiid on jaotunud kolmeks: tavaline kõne, Schönbergilt võetud kõnelaul, ooperi vokaal Ooperi solistide ja orkestri partiid väga komplitseeritud `'WOZZECK'' http://www.youtube.com/watch?v=GTaO61OLJxo `'LÜÜRILINE SÜIT'' Kuueosaline dodekafoonilises ehk kaksteisthelitehnikas teos keelpillikvartetile Seeria pikkus langeb enamasti kokku teema pikkusega Bergi puhul võib rääkida kuni 12-helilistest teemadest `'LULU'' Bergi teine ooper Kirjutamist alustas 1928. aastal Ooper on traagilise sisuga Alban Berg ei jõudnud enne oma surma ooperit lõpetada 1937. aastal jõudis lavale kahevaatluselisena 1974. aastal orkestreeriti Bergi märkuste põhjal ka viimane vaatlus `'LULU'' http://www.youtube.com/watch?v=tUn6mMxMnek
Nullpunkt Mihkel Ulki 2014. aasta noortefilm "Nullpunkt" põhineb Margus Karu samanimelisel romaanil. Nendel ainetel valmis ka kuueosaline draamasari. See on realistlik ja ilustamata lugu 21. sajandi Eesti noorte elust, mis räägib unistustest ja nendeni jõudmisest, julgustades igaüht jääma alati iseendaks ja mitte kunagi oma tegemistes alla andma. Linateoses lööb kaasa paremik Eesti näitlejaid, teiste seas Epp Eespäev, Linda Kolde, Saara Kadak, Hendrik Kalmet, Mirtel Pohla ja Tambet Tuisk. Peategelast Johannest kehastab Märt Pius.
Oli oma aja suurimaid luuletajaid, tema ilmalike laulude tekstid on ta enda loodud, tema olulisim luuleteos on värssromaan kirjades "Le Livre du Voir-Dit" ("Tõsilugu"). Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks kuna tema loomingus leidub hulk ühehäälseid lais'id ja virelais'id. Tema kuulsaim teos on esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel "La messe de Nostre Dame" (Chalres V kroonimiseks). Missa on kuueosaline, tenorimeloodiatena on neis kasutatud gregooriuse laulu. Philippe de Vitry ja tema traktaat Ars Nova Muusikaloos peetakse teda ars nova'le alusepanijaks.Tema peateoseks on muus.teoreetiline traktaat "Ars nova". Vitry loodud muus.st on säilinud vaid 12 motetti, tõenäoliselt kirjutas ta ka ilmalikke laule. 15.-16. Saj Madalmaade koolkond Mad.maadena mõistame siinkohal kogu kultuuripiirkonda, kus kõneldakse flaami keelt
jõutud. Matemaatikaõpikute koostamisel võeti aluseks rahvusvahelised kogemused, kuid peeti kinni ka eesti kooli vanadest traditsioonidest. Alguses tugineti tsaariaegsetele kooliprogrammidele, kuid arvestati ka töökooli printsiipe. Juba venestamise ajal 6 aritmeetikaõpikuid kirjutanud August Maramaa (Merfeldt) oli üks viljakamaid autoreid ka noores Eesti Vabariigis. Temalt ilmus 1921-1925a. kuueosaline ,,Aritmeetika ülesannete kogu" ja see oli mõeldud kõikide algkooliklasside tarbeks. Algkooli ajalookursus oli üles ehitatud lineaarsel printsiibil: 4.klassis käsitleti sündmusi vanimast ajast rahvaste rändamiseni, 5.klassis keskaega kuni orduaja lõpuni, 6.klassis ajajärku Liivi süjast Eesti iseseisvumiseni. Loodusõpetus algas 4.klassist ja selle ülesandeks oli kodumaa looduse ning inimese elutegevusega seotud loodusnähtuste tundmaõppimine. 1922.aastast alates kasutati koolides P
Tema ema oli vioola-ja klaverikunstnik, isa helilooja, Kuningliku muusikakolledi professor ja Londoni muusikakolledzi direktor. Andrew nooremast vennast Julianist sai soolotsellist. Lloyd Webber kuulub nende muusikute hulka, keda tavaliselt nimetatakse imelasteks. Kolme aastaselt õppis ta mängima viiulit, kuueselt klaverit. Muusikat hakkas ta samuti kirjutama vara, kuueselt kirjutas oma esimese muusikapala, üheksa-aastaselt trükiti muusika-alases ajakirjas ,,Muusikaõpetaja" ära tema kuueosaline süit. Tema esimesed muusikapalad polnud seotud muusikateatriga, need olid lihtsalt teosed. Esimeseks kokkupuuteks teatriga sai nukuteater, kus töötas tädi Viola. Seal esineski Andrew koos oma venna Julianiga esimest korda avalikkuse ees. Sellest sai alguse armastus teatri vastu. Juba täiskasvanuna ostis ta ära kompanii Stoll Moos, millele kuulus kümmekond West Endi teatrit, sealhulgas ka Palaci. Tädi Viola, kes oli näitleja,
Tuntud ka luuletajana, lõi oma laulude tekstid ise. Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Teda on püütud muusikaloos näidata suure uuendajana, kuid tegelikult alustas ta küllaltki küpses eas, 1324, mil stiili põhialused olid juba välja kujunenud "LA MESSE DE NOSTRE DAME" Machaut' kuulsaim teos, ühtlasi tähtsaim teos kogu 14.saj kirikumuusikas. Oli esimene missa, mis on ühe autori poolt sarnaste muusikaliste kujundite abil teadlikult tervikuna kujundatud. Kuueosaline, tollal loeti ordinaariumi hulka ka Ite, missa est (liturgia lõpulaul), mis on tänaseks käibelt kadunud 8. Tsükliline kontsertmissa kasvas välja keskaegse liturgilise missa ordinaariumi osadest. Kontsertmissa erivormina tekib reekviem leinamissa (lad. k. requies puhkus, rahu) Requiem aeternam Igavest rahu Dies irae Viha päev Lux aeterna Igavene valgus Sanctus / Benedictus Püha / Kiidetud olgu Agnus Dei Jumala tall 9
Tuntud ka luuletajana, lõi oma laulude tekstid ise. Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Teda on püütud muusikaloos näidata suure uuendajana, kuid tegelikult alustas ta küllaltki küpses eas, 1324, mil stiili põhialused olid juba välja kujunenud "LA MESSE DE NOSTRE DAME" Machaut' kuulsaim teos, ühtlasi tähtsaim teos kogu 14.saj kirikumuusikas. Oli esimene missa, mis on ühe autori poolt sarnaste muusikaliste kujundite abil teadlikult tervikuna kujundatud. Kuueosaline, tollal loeti ordinaariumi hulka ka Ite, missa est (liturgia lõpulaul), mis on tänaseks käibelt kadunud 8. Tsükliline kontsertmissa kasvas välja keskaegse liturgilise missa ordinaariumi osadest. Kontsertmissa erivormina tekib reekviem leinamissa (lad. k. requies puhkus, rahu) Requiem aeternam Igavest rahu Dies irae Viha päev Lux aeterna Igavene valgus Sanctus / Benedictus Püha / Kiidetud olgu Agnus Dei Jumala tall 9
mungaordus) elav naine. palve on uskliku Jumalale suunatud palumine, et saada hinge päästmiseks hädavajalikke või kasulikke hüvesid. Palvetaja tunnistab Jumala ülimuslikkust ja alistub tema tahtele. Palve aitab palvetajal saavutada sisemist rahu. Palve võib olla individuaalne või ühine, vabapalve või liturgiline palve. roosipärg - 1) sõlmedega palvenöör; 2) teatud arvust Meie Isa ja Ave Maria palvetest koosnev palve, birgitiinidel kuueosaline. sexta - õigupoolest hora sexta (kuues tund). Keskpäevane osa nn. tunnipalvest (ühispalvest), milleks kogunetakse kirikusse. Sextal lauldakse kolm Taaveti laulu. tunnipalve tähendab, et ööpäev jagatakse öö- ja päevatundideks. Igal ööpäeval kogunetakse seitse korda kirikusse palvele. Palvuste konkreetsed kellaajad võivad eri paikades olla erinevad, kuid põhimõte üks palvekogunemine iga kolme tunni kohta kehtib kõikjal. Öist
("Tõsilugu"). Muus.sse on komponeeritud aga vaid väike osa Machaut armastusluulest. Kõige keerukamas laadis on loodud tema motettid, milledest 23 on säilinud. Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks kuna tema loomingus leidub hulk ühehäälseid lais'id ja virelais'id, mida varasematest eristab kunstiline lihvitus ja kirjaviisi õpetatus. Tema kuulsaim teos on esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel "La messe de Nostre Dame". Missa on kuueosaline, tsükli neli lühema tekstiga osa (Kyrie, Sanctus, Agnus Dei ja Ite, missa est) on loodud motetitehnikas, tenorimeloodiatena on neis kasutatud gregooriuse laulu. Pikkade tekstidega Gloria ja Credo on lihtsamas, akordilises stiilis. Vormi selline liigendamine saab edaspidi kogu uusaegse muus. vormikujunduse aluseks. Amen mõlema pika osa lõpus on samuti kirjutatud väga komplitseeritud rütmikaga motetitehnikas. 2.3.2. Philippe de Vitry ja tema traktaat Ars Nova
Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Tema loomingu hulgas on hulk lai’sid(tantsulaulu vorm) ja virelai’sid(prantsuse ilmaliku luule ja muusika üks tähtsamaid vorme) Tema looming on tähelepanuväärne ka seetõttu, et esmakordselt tõuseb ilmalik laul vaimulikust muusikast kõrgemale. Tema kuulsaim teos on esimene terviklik neljahäälne missatsükkel „La messe de Nostra Dame“-kuueosaline Ars nova ajastu lõpp, Ars subtilior. Machaut looming oli 14. saj prantsuse muusika kõrgpunktiks, ars nova stiil hääbus paarikümne aastaga. Ajavahemik 1380-1420 oli prantuse kultuuris kriisiaeg-poliitiline lõhe roomakatoliku kirikus. Seda 4 ajastut , mis ei sünnita uusi muusikavorme, nim. ars subtiliori’ks. Seda ajastut iseloomustab peen ja maneerlik kunst
annaabi.ee 
