Vapside eesmärkideks oli tugevam võim Eestis ja © Siimo Lopsik 2011 presidentaalne vabariik. Esimeste ettevõtmistena keelustati vabadussõdalaste liit ja liikmed arreteeriti. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? · 1)1935 keelustatakse erakonnad 2)Asutati Võimu ainupartei Isamaaliit 3)Piiratakse sõnavabadust tsensuur 4)Erinevate kutsealade esindajad koondati kutsekodadesse 5)Kohalike omavalitsuste õigusi vähendati keskvalitsuse kahjuks 6)Koolireform rõhutas kutsehariduslikku suunda 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? · 1938. a loodi riigipea e presidendi ametikoht, kes valiti 6 aastaks. President määras valitsuse ja tal oli õigus Riigikogu laiali saata. Varem oli riigipeaks riigivanem.
Vapside eesmärkideks oli tugevam võim Eestis ja © Siimo Lopsik 2011 presidentaalne vabariik. Esimeste ettevõtmistena keelustati vabadussõdalaste liit ja liikmed arreteeriti. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? · 1)1935 keelustatakse erakonnad 2)Asutati Võimu ainupartei Isamaaliit 3)Piiratakse sõnavabadust tsensuur 4)Erinevate kutsealade esindajad koondati kutsekodadesse 5)Kohalike omavalitsuste õigusi vähendati keskvalitsuse kahjuks 6)Koolireform rõhutas kutsehariduslikku suunda 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? · 1938. a loodi riigipea e presidendi ametikoht, kes valiti 6 aastaks. President määras valitsuse ja tal oli õigus Riigikogu laiali saata. Varem oli riigipeaks riigivanem.
arenenud oli lennutööstus, laiendati põllupinda, omati maailma suurimat allveelaevastikku, sõjatööstusse läks 1/3 riigieelarvest). Levinud oli Mussolini isikukultus. Ta käskis paberile panna fasistlikku ideoloogia, kuid teadlased ei saanud hakkama. Repressiivorganiteks olid OVRA ning Julgeoleku erakorraline tribunal. 1927. aastast alates tekkis korporatiivne riik, inimesed olid jagatud korporatsioonidesse e. kutsekodadesse. Hiljem Mussolini vangistati ning vabastati 8. septembril 1943 langevarjurite abil. Operatsiooni juhtis Hitleri käsul Otto Skorizeni. USA oli I maailmasõjas Antanti poolel. Väljus sõjast võitjariigina, kuuludes koos Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaaliaga "Suurde nelikusse". Pärast I maailmasõda toimus USAs kiire majanduslik areng, sest nad müüsid relvi sõjas osalenud riikidele. Presidentideks olid 1913 1921 T. W. Wilson (demokraat), 1921 1923 W
Majanduskriis mõjutas Eesti sisepoliitikat rahvas oli rahulolematu ja toetas Vabadussõdalasi (tuntud kui ka vapsid). Vapside nõudmiseks oli tugevam võim Eestis ja presidentaalne vabariik. (`'kord majja'') Vapside nõudmisel kehtestatakse Eestis II põhiseadus sarnane praegusega. Tuntumad vapsid olid Artur Sirk ja Andres Lorka. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? Keelustatakse erakonnad, piiratakse sõnavabadust, kõik töötajad koondati kutsekodadesse sellega keelustati streigid, loodi ainupartei Eestis Isamaaliit. 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? 1920 oli ühe kojaline parlament , 1938 aga kahe kojaline parlament. 1920 oli demokraatlik kord, erakondasid oli palju. 1938 oli aga presidentaalne võim kus presindendil olid diktaatrolikud volitused. 11. Mis probleemid seisid Eesti majanduse ees, peale Vabadussõda? Maaküsimus (eestlaste käes vaid 42% maast, mõisad talunikele)
Kirjanduslik Ühing. Tuntud estofiilid olid n Fr. R. Kreutzwald, Fr. R. Faelmann jt. vaikiv ajastu e vaikiv olek - 1934. a. 12. märtsi riigipöörde tulumusel kujunenud ajajärk (1934- 1937), mil Riigikogu oli küll olemas, kuid ei saanud Konstantin Pätsi diktatuuri tingimustes tegutseda. kutsekoda - kutseorganisatsioon, mis pidi koondama kõiki ühe eluala esindajaid, et vahendada nende soove ja ettepanekuid valitsusele. Itaalia fasistide eeskujul nn. "vaikiva ajastu" perioodil loodud kutsekodadesse kuulusid nii tööandjad kui ka -võtjad. See pidi tagama töörahu. Ühtekokku rajati 16 kutsekoda. Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) - 23. augustil 1939. a. NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotovi ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentropi poolt allkirjastatud Saksamaa ja NSV Liidu vaheline mittekallaletungileping ühes salajase lisaprotokolliga, milles jagati omavahel mõjusfäärid Ida-Euroopas.
Mussolini oli Rahvuslane, aga teised pigem natsionaalsotsialistid. 14. Miks ka mitmed demokraatia pooldajad (näiteks mõned Suurbritannia juhtivad poliitikud) toetasid esialgu Mussolini diktatuuri? Arvati, et ta on suutnud luua hästitoimiva ja end isemajandava riigi. 15. Kuidas korraldati fasistlikus Itaalias ümber töötajate ja töövõtjate suhted? Too näiteid. Nii tööandjad, kui töövõtjad pidid koonduma kutsekodadesse. Tööandjad kuulusid sinna oma liitude kaudu, töövõtjad aga fasistlike ametiühingute kaudu. Eesmärgiks oli asendada klasside vahe nende koostööga. 16. Millised olid Itaalia 1930. aastate sõjaka välispoliitika eesmärgid? Plaan taastada iidne Rooma impeerium, muuta Vahemeri Itaalia sisemereks. 17. Mis toimus (vastused toodud): · 1919. a. märts Milanos kokkutulek. ``Fascio di combattimento`` asutamine. · 1921. a. RAHVUSLIK FASISTLIK PARTEI. · 1922. a
reforme. K.Päts oli 12.03.1934 oli kõrvaldanud poliitilised konkurendid ning hakkas valitsema ilma Riigikoguta, seega ebademokraatlikult. Kontroll ja suunamise all K.Päts keelustas 1935aastal erakondade tegevuse ning ainsa lubatud poliitilise organisatsioonina kutsus ellu Isamaaliidu pidi koondama endasse kõik valitsuse suunda pooldavad kodanikud, arendama kodurahu ning soodustama rahvuskultuuri viljelemist ... Riigivanem algatas kodanike oragniseerimise kutsekodadesse. Vapside põhiseadus andis riigivanemale peaaegu piiramatud volitused. Poliitiline opositsioon oli kaotatud ning opositsiooniliste seisukohtade avaldamist ajakirjanduses kontrolliti. Seda aga ei peetud õigeks. J.Tõnisson kritiseeris valitsuse politiikat ''Postimehe'' veergudel. Vastuseks käskis Päts 1935aastal võlgadesse sattunud ajalehe sekvestri alla panna. 1936 neli endist riigivanemat J.Tõnisson, Jaan Teemant, Johan Kukk ja Ants Piip esitada
organisatsioon. Uue pol. eliidi kujundamine, opositsiooni vastu võitlemine, rahvuslik-riiklik propaganda. Poliitikud tõdesid, et valitsusel pole võimalik saavutada teatud eesmärke ilma valitsust toetava organisatsioonita. Et Isamaaliit on ühing, mille sihiks on nii sisemiselt kui ka väliselt tugev Eesti riik ja isamaa. Algul domineerisid Isamaaliidus endised kogupõllumehed, peagi lisandus ka teiste erakondade liikmeid. Lisaks Isamaaliidule püüdis valitsus koondada oma toetuskonda ka kutsekodadesse. Need olid erakondade aseained. Ülesandeks: valitsuse toetajaskonna organiseerimine, rahva kasvatamine uue riikluse vaimus, kl. võitluse ilmingute likvideerimine, vastaval kutsealal tegutsevate inimeste soovide vahendamine ning seltskonna eliidi koondamine. 17 kutsekoda. Sõnavabaduse piiramine tsensuur, ajalehtede tegevuse peatamine (Tõnisson tagandati Postimehe toimetaja kohalt), ka nii kirjandus, kunst, teater Teostajaks Riiklik Propaganda Talitus
organisatsioon. Uue pol. eliidi kujundamine, opositsiooni vastu võitlemine, rahvuslik-riiklik propaganda. Poliitikud tõdesid, et valitsusel pole võimalik saavutada teatud eesmärke ilma valitsust toetava organisatsioonita. Et Isamaaliit on ühing, mille sihiks on nii sisemiselt kui ka väliselt tugev Eesti riik ja isamaa. Algul domineerisid Isamaaliidus endised kogupõllumehed, peagi lisandus ka teiste erakondade liikmeid. Lisaks Isamaaliidule püüdis valitsus koondada oma toetuskonda ka kutsekodadesse. Need olid erakondade aseained. Ülesandeks: valitsuse toetajaskonna organiseerimine, rahva kasvatamine uue riikluse vaimus, kl. võitluse ilmingute likvideerimine, vastaval kutsealal tegutsevate inimeste soovide vahendamine ning seltskonna eliidi koondamine. 17 kutsekoda. Sõnavabaduse piiramine – tsensuur, ajalehtede tegevuse peatamine (Tõnisson tagandati Postimehe toimetaja kohalt), ka nii kirjandus, kunst, teater Teostajaks Riiklik Propaganda Talitus
annaabi.ee 
