põhineb otseselt mõisa eeskujudel. Nii peegelduvad rahvapäraste toolide kujunduses kunstistiilide muutused barokist historitsismini. Ampiirmoest pärit pikitriibulised seelikud said tuntuks mõisas teeninud tüdrukute kaudu. Mõisasundijad nagu valitsejaabid, kupjad, kiltrid, aidamehed, kirjutajad, virtinad jt. kuulusid mõisapere koorekihi hulka ja moodustasid sellest ligi 10%. Teenijarahva hulka kuulusid toapoisid ja -tüdrukud, kokad, kutsarid, tallimehed, aednikud. Mõisateenijatest ligi 15% moodustasid käsitöölised. XIX sajandi algul oli nende seas kõige rohkem kangruid, kuid arvukalt oli ka tislereid, seppi ja püttseppi, vähem kingseppi, rätsepaid, müürseppi jt. Mõisakäsitöölised koondusid eeskätt suurematesse mõisatesse. Mõisa sulasrahva hulka kuulusid karjused, sulased ja töötüdrukud, kellest enamus oli ametis laienevas karjakasvatuses.
peab armukesi, aga hiljem selgus, et need olid tema tütred. Mees hakkas järk järgult vaesemaks jääma. Ta pidi isegi pansionis odavamatesse tubadesse kolima, et tütred varustatud saaksid. Tütred isast ei hoolinud vaid kasutasid teda oma kasuks ära. Isa läks põhja, ta pidi müüma kogu oma varanduse. Kui isa haigeks jäi käis üks tütardest ta voodi juures ka palumise peale. Kui isa ära suri, siis tütred matusele ei ilmunud vaid saatsid oma kutsarid. Üks tegelane Eugene oli tark ja hästi kasvatatud poiss. Tema rahaline seis ei olnud just kõige parem. Temagi lootis isa Goriot-i tütre Delphine kaudu rikkaks saada. Võrgutas tütre ära kuid siiski armus temasse. Selles loos olid tütred raha peal väljas, isa aga hoolis oma lastest ja oli pime. Isaarmastus oli niivõrd suur. Raamatus ,,Punane ja must" oli peategelaseks 19 aastane noormees Julien, kes armastas väga raamatuid. Ta oli väga tark poiss
Ta naine magab Faucheryga, mu kallis. ,,Seda ma arvasin kohe. Nii et ka korralik naine võib oma meest petta, ja pealegi niisuguse raisaga nagu Fauchery. Oh, ega see tal esimene kord ole." ,,Ta küll kartis natuke, sest kõige peenemad isandad olid kõige ropemad. Kui pealmine lakikord mõranes, näitas ennast monstrumlike kalduvustega elajas, kes nõudis kummalisi perverssusi. Sellepärast polnud tal nende vastu enam mingit respekti ja juhtus, et ta neile näkku karjus, et nende kutsarid on viisakamad, sest lihtne inimene peab naisterahvast lugu." ,,Tähendab voorust pole siis enam olemas. Kõik on ühesugused elajad, ülevalt kuni alla. Küll võib Pariisis öösel kella üheksa ja kolme vahel imeasju sündida! Siinseal aga ronib mõni tähtis tegelane veel palju sügavamale sopa sisse kui teised." 4. Nana välimus oli kohati joovastav. Mitte ükski mees ei suutnud talle ära öelda. Tema välimus köitis kõiki
on võime teisi mõjutada. Müüt 3. Juhtimine tähendab valitsemist ja võimu. Mida enam püüab juht rühma kontrollida, seda vähem võimu tal selle üle on. Efektiivsed juhid ei tee valitsemisest endale eesmärki. Nad ei soovi valitseda vaid aidata. Müüt 4. Juhtidel on teatav temperament. Ei pea olema jõuline, et olla tõhus. Täiesti normaalne on olla erinev, kogeda halbu päevi, teha vigu, see ei vähenda võimalust saada juhiks. Spears ja Braund järgi on lapsi 3 tüüpi. 1.Kutsarid- tugevatahtejõuga.Neid tuleb kohelda kindlameelselt ning vahetult.Vanemad peaksid suhtlema nendega mustvalgelt. 2.Diplomaadid-järeleandlikud ja ettevaatlikud.Neid tuleb kohelda õrnalt ja soojalt.Nad tahavad vanematele meelejärele olla.Vanemad peaksid paluma neilt koostööd. 3. Unistajad on loomingulised ja tundelised.Neid tuleb kohelda peenetundeliselt ja intuitiivselt. Vanemad peaksi pakkuma neile loovaid valikuid. Paljud lapsed on nende kolme vahepeal
triinu Tuhkatriinu Käis kogu aeg ema haual ja istutas Kris- T küsiti, kas ta tahab peole, kuid too ütles, et tema sinna ju sinna puu, oksast, mis isa oli reisilt tall- ei sobi. kaasa toonud kin- Puhkes nutma ja ilmus haldjast ristiema. Tõld, kutsarid, Avaldas ise soovi peole minna. Selleks ga- hobused, teenrid, kleit, kristallkingad. pidi läätsi tuhast korjama. ke Käis peol 2 päeva. Kaotas kingakese. Nuttis ema haual ja puu otsast langes Võõrasõed palusid andestust ja T halastas neile, võttes nad kleit ja hõbedased kingad. lossi elama. Kingaproovimisel jäid jalad terveks. Prints lasi 3. päeval trepi pigitada ja
Totter väljanägemine tuletab mõisnikule meelde, et identiteedid on erinevad => kartus talupoja suhtes. Jäljendav objekt pole talupoeg ega mõisnik. Vahepealse ruumi indiviidid on selle maarahva seast, keda nimetatakse mõisarahvaks: kubjas, kilter, aidamees, lisaks ka mõisavalitseja ja kirjutaja => mõisniku otsesed käsualused, kes suhtlevad talurahvaga. Neid käsitletakse küla reeturitena. Teine suur rühm on teenijad (toapoisid, kokad, kutsarid, perenaised jne), kes on hübriidses ruumis kasvanud. Mida kauem on mõisas tööl, seda väiksemaks jääb kontakt külaga. Hübriidistumine ei pruugi olla pealesurutud, vaid vabatahtlik ja teadlik. Küsimus pole ainult alamseisuses, hübriidsus mõjutas ka kõrgemat seisust. 20.saj leidub mõisniku kõrgema seisuse ambivalentset olekut. J. Pärna „Must kuub“ – üks hübriidsuse tekkimise kanal võib olla abielu ja selle võimalikkus eriti 19
otseselt mõisa eeskujudel. Nii peegelduvad rahvapäraste toolide kujunduses kunstistiilide muutused barokist historitsismini. Ampiirmoest pärit pikitriibulised seelikud said tuntuks mõisas teeninud tüdrukute kaudu. Mõisasundijad nagu valitsejaabid, kupjad, kiltrid, aidamehed, kirjutajad, virtinad jt. kuulusid mõisapere koorekihi hulka ja moodustasid sellest ligi 10%. Teenijarahva hulka kuulusid toapoisid ja -tüdrukud, kokad, kutsarid, tallimehed, aednikud. Mõisateenijatest ligi 15% moodustasid käsitöölised. XIX sajandi algul oli nende seas kõige rohkem kangruid, kuid arvukalt oli ka tislereid, seppi ja püttseppi, vähem kingseppi, rätsepaid, müürseppi jt. Mõisakäsitöölised koondusid eeskätt suurematesse mõisatesse. Mõisa sulasrahva hulka kuulusid karjused, sulased ja töötüdrukud, kellest enamus oli ametis laienevas karjakasvatuses. 19
annaabi.ee 
