LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehitus Sessioonõpe HALJASTUSES KASVATAVATE TAKSONITE MÄÄRAMINE SUGUKONDADES MAILASELISED JA KUSLAPUULISED Iseseisev töö õppeaines botaanika KOOSTAS: Kadi Treial JUHENDAS: Evelin Saarva Luua 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud töö eesmärk on tutvustada mailaseliste ja kuslapuuliste sugukondadesse kuuluvaid haljastusväärtust omavaid perekondi ja nende liike. Vastused püüan saada jägnevatele küsimustele: Kui paljud perekonnad ja liigid nendest sugukondadest omavad haljastusväärtust?
41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa
41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa
Harilik jõhvikas mustikas kanarbikulised kanarbikulaadsed Põhja-kukemari kukemari kanarbikulised kanarbikulaadsed Hanevits hanevits kanarbikulised kanarbikulaadsed Harilik vaarikas murakas roosiõielised roosilaadsed Koer-kibuvits kibuvits roosiõielised roosilaadsed Harilik kukerpuu kukerpuu kukerpuulised tulikalaadsed Punane leeder leeder kuslapuulised uniohakalaadsed Harilik lodjapuu lodjapuu muskuslillelised uniohakalaadsed Harilik kikkapuu kikkapuu kikkapuulised kikkapuulaadsed Harilik pärn pärn pärnalised kassinaerilaadsed Harilik näsiniin näsiniin näsiniinelised kassinaerilaadsed Harilik tamm tamm pöögilised pöögilaadsed alamsugukond:õunap
pühendumust proovile panev marjakultuur. Harilik viinapuu tõuseb, olenevalt tugede kõrgusest, 10 ... 20 meetri kõrgusele. Esineb palju sorte, millest mitmed suudavad talvituda ka Eestis (kütteta kasvuhoonetes või kaetuna välistingimustes). Viinapuud on väga valgusnõudlikud, lubjalembesed ning suhteliselt põuakindlad. Tuntuim viinamarjakasvataja Eestis on J. Kivistik Räpinas, kelle käest on võimalik hankida ka paljundusmaterjali. Sugukond kuslapuulised - Caprifoliaceae Perekond kuslapuu - Lonicera 4) Lonicera caprifolium -lõhnav kuslapuu Tõuseb mööda sõrestikku 3...5 meetri kõrgusele. Vastakud lehed on veidi sinaka varjundiga ning võrse tipuosas alusel kokku kasvanud, moodustades ümber võrse justkui "kraesid". Et õied asetsevad võrsete tipuosas ning väljuvad tegelikult alusel ringiks kokkukasvanud lehtede kaenlast, paiknevad ka õied tegelikkuses ringjalt ümber võrse
Lehed pealt tumerohelised, alt hallikad. Õitseb mais, juunis. Väikesed valged õied. Vili on punane või oranz mari, umbes 1 cm läbimõõduga. Valmib septembris. Juurestik maapinnalähedane. Külmakindel. Küllaltki valgusnõudlik. Mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Kasutatakse haljastuses, aretatud mitmeid kultuur sorte. Kasutatakse ka masina osade ja mööbli valmistamiseks, viljade saamiseks. Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) Sugukond: kuslapuulised (Caprifoliaceae) Püstise võra ja hargevate Kasutatakse linnahaljastuses, sest talub okstega 24m kõrgune hästi kärpimist ja saastunud õhku. lehtpõõsas. Eluiga kuni 25 aastat. Helehallid oksad. Lehed on hallikas rohelised, alt pehmekarvased. Õitseb mai lõpuljuunis. Õied on kollakasvalged. Külmakindel. Poolvarjutaluv. Eelistab viljakamaid kasvukohti. Harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) Sugukond: roosõielised (Rosaceae)
Kontpuulised- Cornaceae Cornus sanguinea verev kontpuu( leht on natuke laielliptiline , äraspidine, laimunajas, järsult teranev tipp, alt teistsuguse värvusega(heledam tuhm roheline) Cornus alba siberi kontpuu( leht elliptilise kujuga , ühtlaselt teravnev tipp, ümardunud alus , pealt tumerohelised, alt sinakas-hallid, alt tihedalt lühikarvane) Kuslapuulised- Caprifoliaceae Lonicera xylosteum harlilik kuslapuu (terve leht on karvane, kodumaine liik, elliptilised, ovaalsed, laimunajad, terve servaga) Viburnum opulus harilik lodjapuu(leht on kolme hõlmaga, kujult laimunajas, hõlmadel on jämedad hambad, alus on südajas, nõrgaltsüdajas või ümardunud, leht altküljelt heledam ja sametjalt tihedalt karvane, lehe rootsul pealküljel esineb mitu paari näärmeid)
Sugukond korvõielised Asteraceae # rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole # esineb piimmahl # kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud # taandarenenud tupplehtedest tekib pappus # lehterõied, putk- ja keelõied # õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis # vili: seemnis Selts uniohakalaadsed - Dipsacales Põhjapoolkera taimed, 2- 8 sugukonda, olenevalt käsitlusest, 1000 liiki Praegu tunnustatkse kahte sugukonda – muskuslillelised ja kuslapuulised Sugukond kuslapuulised - Caprifoliaceae Kuslapuuliste alla kuuluvad uniohakalised, palderjanilised, harakkuljuselised Vastakud lehed ja keerukad õisikud Eestis looduses perekonnad: Kuslapuu,lumimari,äiatar,uniohakas, tähtpea, peetrileht, harakkuljus, palderjan Sugukond muskuslillelised – Adoxaceae Leedr Sambucus Lodjapuu- Viburnum Muskuslill - Adoxa
serphyllum) harilik näsiniin (Daphne näsiniin (Daphne) näsiniinelised (Thymelaeaceae) mezereum) harilik sarapuu (Corylus sarapuu (Corylus) kaselised (Betulaceae) või avellana) Corylaceae harilik porss (Myrica gale) porss (Myrica) porsalised (Myricaceae ) punapaju (Salix purpurea) paju (Salix) pajulised (Salicaceae) harilik lodjapuu (Viburnum lodjapuu (Viburnum) kuslapuulised (Caprifoliaceae) opulus) harilik pihlakas (Sorbus pihlakas (Sorbus) roosõielised (Rocaceae) aucuparia) alamsugukond õunapuulised (Pomoideae Focke) arukask (Betula pendula) kask (Betula) kaselised (Betulaceae) punane tamm (Quercus rubra) tamm (Quercus) pöögilised (Fagaceae)
«senn» juur Selts Dipsacales - uniohakalaadsed Iseloomulikud on vastakud lehed ja tsümoossed liitõisikud (ebasarikõisikud) . Õie ehitus on varieeruv aktinomorfsetest kuni sügomorfseteni Sug. Adoxaceae muskuslillelised o p. Sambucus leeder Sambucus racemosa punane leeder o p. Viburnum - lodjapuu Viburnum opulus f. roseum lumepall Sug. Caprifoliaceae kuslapuulised o p. Valeriana palderjan Valeriana officinalis - h. Palderjan o p. Lonicera kuslapuu Lonicera caprifolium lõhnav kuslapuu o Linnaea borealis h. Harakkuljus KARL LINNE LEMMIKLILL Selts Asterales astrilaadsed Iseloomulikud on omapärased õietolmuterade väljapaneku mehhanismid Tolmeldajad ei leia tolmuteri mitte avanevatest tolmukapeadest, vaid õietolm on paigutatud mujale
Lehe pikkus on 5-10 cm ja laius 5-8cm. Õied on valged, roheka või punaka varjundiga, ning paiknevad suurtes, u 15cm läbimõõduga, lamedates kännastes, mille servmised õied on sageli suuremad ja steriilsed putukate meelitamiseks. Õitseb taim mai lõpus ja juunis, ning viljub septembris. Viljad on marjataolised pikliku kujuga lihakad luuviljad, ühe lapiku seemnega. Maitselt mõruhapud, kuid söödavad, ning värvuselt erepunased Harilik lodjapuu kuulub sugukonda kuslapuulised ja perekonda lodjapuu. Rahvapäraselt kutsutakse teda veel õispuuks, koerõispuuks, lodjapiks, leedripuuks, hullukoeramarjapuuks, hundimarjapuuks (bio.edu.ee). 34.2. Tagasilõikamine Noorenduslõikus seisneb okste tugevas tagasilõikamises ja nende arvu vähendamises. Tulemuseks on võrsete stimuleeritud tekkimine, mistõttu pikeneb põõsa eluiga. Sellele lõikusele peab kindlasti järgnema kujunduslõikus, mille käigus harvendatakse ja kärbitakse võrseid. Umbes 10 aasta
Lehe pikkus on 5-10 cm ja laius 5-8cm. Õied on valged, roheka või punaka varjundiga, ning paiknevad suurtes, u 15cm läbimõõduga, lamedates kännastes, mille servmised õied on sageli suuremad ja steriilsed putukate meelitamiseks. Õitseb taim mai lõpus ja juunis, ning viljub septembris. Viljad on marjataolised pikliku kujuga lihakad luuviljad, ühe lapiku seemnega. Maitselt mõruhapud, kuid söödavad, ning värvuselt erepunased (bio.edu.ee). Harilik lodjapuu kuulub sugukonda kuslapuulised ja perekonda lodjapuu. Rahvapäraselt kutsutakse teda veel õispuuks, koerõispuuks, lodjapiks, leedripuuks, hullukoeramarjapuuks, hundimarjapuuks (bio.edu.ee), pitsipuuks, õitspuuks, leivamarjaks ja mürgimarjaks (Aialehe koduleht). 4.22.2. Hooldus Noorenduslõikus seisneb okste tugevas tagasilõikamises ja nende arvu vähendamises. Tulemuseks on võrsete stimuleeritud tekkimine, mistõttu pikeneb põõsa eluiga. Sellele
Lehe pikkus on 5-10 cm ja laius 5-8cm. Õied on valged, roheka või punaka varjundiga, ning paiknevad suurtes, u 15cm läbimõõduga, lamedates kännastes, mille servmised õied on sageli suuremad ja steriilsed putukate meelitamiseks. Õitseb taim mai lõpus ja juunis, ning viljub septembris. Viljad on marjataolised pikliku kujuga lihakad luuviljad, ühe lapiku seemnega. Maitselt mõruhapud, kuid söödavad, ning värvuselt erepunased. Harilik lodjapuu kuulub sugukonda kuslapuulised ja perekonda lodjapuu. Rahvapäraselt kutsutakse teda veel õispuuks, koerõispuuks, lodjapiks, leedripuuks, hullukoeramarjapuuks, hundimarjapuuks. Tagasilõikamine Noorenduslõikus seisneb okste tugevas tagasilõikamises ja nende arvu vähendamises. Tulemuseks on võrsete stimuleeritud tekkimine, mistõttu pikeneb põõsa eluiga. Sellele lõikusele peab kindlasti järgnema kujunduslõikus, mille käigus harvendatakse ja kärbitakse võrseid
annaabi.ee 
