Suunab hormoonid, insuliini ja glükagooni verre. 11. Hingamisteede mõiste; hingetoru, bronhid 12. Kopsud Kopsud hingamiselundid, paiknevad rinnaõõnes, on seotud peabronhide, veresoonte ja neid ümbritsevast sidekoest moodustunud kopsujuurtega. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav kesksein. Kops toetub kopsupõhimikuga vahelihasele. Kopsud on kaetud kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks. 13. Kuseorganid Kuseorganid on neerud ja kuseteed. Neerud oakujulised, punakaspruunid eritusorganid. Ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine verest uriini näol. Neerude kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere ühtne koostis, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Neerud on peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Kuseteed koosseisu kuuluvad neerukarikad, neeruvaagen, kusejuha, kusepõis ja kusiti
Koduloomade morfoloogia 1. Organite ehituse prinsiip (torujad ja kompaksed organid) Karakteerese (iseloomuliku) kuju, asendi ja talituedga makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet.
kõri ja kopsude vahel asuv torujas organ, mille valendiku alatise lahtioleku tagab kõhreline sein. Kopsud on rinnaõõneorgan, kus toimub õhuhapniku üleandmine arteriaalsele verele ja süsihappegaasi vastuvõtmine venooselt verelt. Peabronhide, veresoonte ja närvide sisenemise kohta kopsude siseküljel nim kopsuväratiks. Kopsud jagunevad kaheks pooleks ja sagarateks, mille arv on loomadel erinev. Bronhid lõpevad kotjate moodustiste-alveoolidega. 18. Neerud ( ehitus) ja 19. Kuseteed Kuseorganid on neerud ja kuseteed. Neerud oakujulised, punakaspruunid eritusorganid. Ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine verest uriini näol. Neerude kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere ühtne koostis, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Neerud on peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Kuseteed koosseisu kuuluvad neerukarikad, neeruvaagen, kusejuha, kusepõis ja kusiti
kopsusegmentideks, mis sidekoe varal jagunevad kopsusararikeks. Kopsud on kaetud serooskestaga kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks ning on seotud kopsu sararikeks jagava sidekoega. Bronhiaalpuu lõpeb kopsudes terminaalbronhioolidega. Iga terminaalbronhiooljaguneb hingamisbronhioolideks. Respiratoorbronhioolid jagunevad alveolaarjuhakesteks ja viimastele järgnevad piklikud laienenud alveolaarkotikesed. 24) Kuseorganid kuseorganid - on neerud ja kuseteed. Viimaste koosseisu kuuluvad neerukarikad, neeruvaagen, kusejuha, kusepõis ja kusiti. Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide elimineerimine verest uriini näol. Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere koostis konstantsena, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Neerud on oakujulised, punakaspruunid spetsiifilidsed
rakud korrapäratult või väikestesse gruppidesse koondunult, harvemini korrapärase kuju ja asendiga rakuväätidena. Käbilkeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Hüpofüüs, Kilpnääre, Kõrvalkilpnäärmed, Tüümus, Neerupealised, Pankreasesaared 21) Siseorganite mõiste Konkreetse kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad, magu, maks jt. seedeorganid; süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne. Anatoomia osa, mis käsitleb kereõõntes paiknevaid väliskeskkonnaga ühenduses seisvaid õõnsaid organeid, nimetatakse õpetusesks siseorganitest. Siseorganite hulka arvestatakse seede-; hingamis-; ja kuse-suguorganid. Ühise funktsionaalse ülesandega siseorganid moodustavad organisüsteemi ehk aparaadi: seedeaparaadi, hingamisaparaadi ja kuse-suguaparaadi. Kokku modustavad rinna-; kõhu-; ja vaagnaõõnes paiknevad siseorganid sisikonna ehk sisuse. 22) Rinna-; kõhu- ja vaagnaõõs
35. Bronhiaalpuu. Kopsu alveoolid. Bronhiaalpuu lõpeb kopsudes terminaalbronhioolidega. Iga terminaalbronhiool jaguneb hingamisbronhioolideks, mille seintes esineb juba üksikuid alveoole. Hingamisbronhioolid jagunevad alveolaarjuhaketeks ja viimastele järgnevad piklikult laienenud alveolaarkotikesed. Alveolaarjuhakeste ja alveolaarkotikeste sein on kogu ulatuses kaetud kopsualveoolidega, kus toimub difusioon. Alveoole iseloomustavad väga suur pindala ja väga õhukesed seinad. 36. Kuseorganid. Üldine iseloomustus. Kuseorganiteks on neerud ja kuseteed. Kuseteede koosseisu kuuluvad neerukarikad, neeruvaagen, kusejuha, kusepõis ja kusiti. Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide likvideerimine uriini näol. Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ja hoitakse vere koostist konstantsena. Neerud on peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Neerud meenutavad ehituselt näärmeid, kuid erinevad neist selle tõttu, et ei tooda uriini
Koduloomade morfoloogia 1. Organite ehituse prinsiip (torujad ja kompaksed organid) Karakteerese (iseloomuliku) kuju, asendi ja talituedga makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet.
gliiarakud, mis kuuluvad mononukleaarsete fagotsüütide süsteemi TORUJATE ORGANITE ÜLDISELOOMUSTUS Torujates e õõnesorganites paiknevad ehituslikud elemendid ümber valendiku (siseõõne) Eristatakse suuremaid struktuure, mida nimetatakse kestadeks, mis koosnevad kihtidest – seinas tavaliselt kolm kesta Looma organismis paiknevad torujad organid on kahte tüüpi: Väliskeskkonnaga ühenduvad torujad organid (seede-, hingamis- ja kuseorganid) – kolmekestalised; koosnevad limaskestast, lihaskestast ja adventitsiaal- või serooskestast Suletud süsteemi moodustavad torujad organid (vere- ja lümfisooned) – reeglina kolmekestalised; koosnevad sisemisest kestast e intimast, keskmisest kestast e meediast ja välimisest adventitsiaalkestast Limaskest: valendikupoolne epiteel, limaskesta päriskiht e proopria, limaskesta lihaskiht ja submukoosa
annaabi.ee 
