50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
proolen
Õppematerjali autor
Tallinna Teletorni Kokkuvõte. Me valisime oma uurimistöö teemaks Tallinna Teletorni, sest see on Eesti kõrgeim hoone ja me pole seal käinud. Seal on toimunud erinevaid spordiüritusi nagu näiteks: Teletorni trepijooks. Samuti oleme kuulnud filmist, kus on kasutatud teletorni võttekohana, kus kaitsti Eesti teletorni taasiseseisvumisepäeval. Tahame vastuseid paljudele küsimustele saada .Mitu korrust seal on? Mis aastal Teletorn ehitati? Milliseid tegevusi on Tallinna Teletornis? Kui kõrge on Teletorn? Mis üritusi korraldatakse teletornis? Miks on meie jaoks oluline sümbol teletorn? Selle jaoks peame läbi töötama erinevaid materjale ja need kokku panama ühtseks tekstiks. Tallinna teletorn on ringhäälingu saadete edastamiseks ehitatud hoone, mis asub Tallinnas Pirital.Tallinna Teletorn on Eesti kõrgeim ehitis – torni kõrgus on 314 meetrit. Sihtasutuse Tallinna Teletorn eesmärk on kvaliteetsete turismi-, kultuuri- ja vaba aja te
Tallinna teletorn. Eesti kõrgeim hoone – 314 meetrit. 11. juuli 1980 – Tallinna Teletorni ametlik avamine. 20. detsember 1979 – eetrisse saadetakse esimene signaal. 20. august 1991 – vahetult enne keskööd otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on taas iseseisev vabariik. 21.augusti varahommikul tegid Vene Nõukogude Liidu dessantväelased katse hõivata Tallinna Teletorn. Rahvas üle Eesti saabub torni kaitsma. 26. november 2007 – 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm suletakse külastajatele, kuna see ei vasta enam tuleohutusnõuetele. 4. aprill 2012 – peale põhjalikku renoveerimist taasavati legendaarne Tallinna Teletorn taas külastajatele. Üldiselt on Tallinna Teletornis korruseid 22. Kui võtta standard korrustena nagu kortermajadel, siis on korruseid 60. (Teletornist järgi uuritud!). Lift sõidab alt-üles 49 sekundiga! Tallinna Teletorn on Eesti iseseisvuse taa
Mina käisin 16. oktoobril Meremuuseumis, mis asub Paks Margareetas. Muuseumisse sisenedes tundsin kohe merelist atmosfääri, sest igal pool olid laevakesed, erinevad päästerõngad, kaardid ja mitmed pildid kuulsatest meresõitjatest. Muuseumis on 4 korrust, mis on väga huvitavad. Muuseumi põrand oli kivist tehtud ning lagi oli sinist värvi. Esimesel korrusel ei olnud väga palju eksponaate, kuid oli piisavalt põnevaid elemente. Näiteks seina peal oli kaart, millel oli märgitud Eesti asulakohad keskmisel ja nooremal kiviajal. Põrandal seisis ühepuupaat, mida sai lähedalt vaadata. Klaasi taga sai näha kivist võrguraskuseid, vasest süvavee tuukriülikonda ning mitmeid kaarte. Seina peal oli plaat, mis oli mälestuseks soomuslaeva Russalka hukkunutele inimestele. Laev oli suunaga Tallinn Helsinki ning läks põhja tugeva tormi pärast. Seinal oli ka inglise auriku ,,Auk" rooliratas, barkantiin ,,Loviisa" ning klipper ,,Cutty Sark". Teisel korrusel oli palju erinevaid kaa
Minu meeldivaim muusikaelamus möödunud suvest Minu meeldejäävaim muusikaelamus möödunud suvest oli Kaire Vilgaste esinemine Victoria laeval. Kaire lauluhääl on imeilus ja mulle väga meeldis show, kus ta esines. Ma kuulsin ja nägin Kairet mitu korda laeval esinemas, siis kui ma laeval praktikal olin aga kõige meeldejäävaim oli see kord kui me perega Rootsi kruiisil käisime. Sellel korral vaatasime me show-d esireast ja see oli super hea, Kaire Vilgats oli surepärane aga ka ülejäänud tantsijate grupiesitus oli imetlusväärne. Etendused olid rootsi ja eesti poole sõites erinevad mis tegi kruiisi veel nauditavamaks. Rootsisse jõudes käisime me perega teletornis, mitmedes muuseumides ja mõnes poes. Teletornist oli hämmastav vaade tervele Stockholmi linnale, see nägi väga kaunis välja.
Sandra Laksberg [email protected] 28.09.2015 telefon: aadress: Motivatsioonikiri Miks ma soovin minna reisile Stockholmi? Minu jaoks on reisimine oluline sellepärast, et seal saan ma palju puhata. Saan puhata koolist ja muudest muredest. Saan võtta päikest, käia ujumas ja käia shoppamas. Saan kohtuda paljude uute inimeste ja loomadega. Praegu ei soovi ma kandideerida ühelegi õppereisile. Aastal 2008 käisin ma oma perega Egiptuses (Sharm El Sheikh-is). Seal oli väga palju erinevaid asju mida teha ja palju erinevaid kohti kust käia. Egiptusest ma väga palju ei mäleta, sest see oli päris ammu. Aga mäletan seda, et päike paistis seal koguaeg, poode oli iga nurga peal ja vaatamisväärsusi oli palju. Poodides müüdi kõige rohkem selliseid Mau kujusid (kassid) kes pidid valvama sinu kodu kui sind ennast kodus ei ole. Vaatamisväärsustest võin rääkida niipalju, et
04.04 Minu reis Pariisi Aleksander Rebane Ma käisin Pariisis 2 aastat tagasi sügisesel koolivaheajal. Me käisime mitmes kuulsas kohas. Meiega oli kaasas ka ema sõber Kaire ja ta poeg Illimar. Me lendasime Tallinnast Pariisi umbes 2 tundi. Lennujaamast pidime me minema bussi peale, mis meid otse hotelli viiks, kuid sattusime 1-2 tunnisele linnatutvustus bussile. Buss sõitis kesklinnas ringi ja giid rääkis Pariisi peamistest vaatamisväärsustest. Kui me hotelli jõudsime, siis me puhkasime ja läksime Eiffeli torni.
Salaviinaveost räägib lähemalt ka Arno Kasemaa raamat ''Rannamännid''. Kahemastilised laevad olid juba enamjaolt kaubanduslikud töölaevad. Kaupmehed muretsesid ka omale 2-3 laeva ja pidasid ülal talupoegadest meeskonda. Kaupa toodi Tallinnast, Riiast, Soome linnadest. Suuremad ja tugevamad laevad sõitsid ka Põhja- Saksa linnadesse Vana Hansatee pärimusvetel. Talvekuudel laevadega muidugi ei 3 sõidetud, vaid laevad seisid sadamas. Sellel ajal tegid mehed koduseid töid või õmmeldi purjesid ning varuti igasugu erinevat materjali, et uut laeva ehitada. Kolmemastilised vedasid kodust ja Soomest metsamaterjali Taani või üle Põhjamere Lääne-Euroopasse. Tagasi toodi soola, kivisütt ja muid puistekaupu. Kohalikud aurikud 19. saj. lõpul ja 20. sajandil vedasid reisijaid kui ka kaupu Riia- Peterburi, Kuressaare-Paldiski ja saarte ning mandri vahel. Hiiu kalevivabrik tõi toormaterjali Tallinnast oma laevaga
Me mõtlesime küll, et me oleme ikka päris lollid. Olime väsinud ja läksimegi magama. Ema magas tagaistmete peal, isa pagasnikus, onu eesistme peal ja mina tagaistmete vahekohas. See oli suur väljakutse kõigile. 1.6 5.päev- jalgpall Meridas Hommikul ärkasime ja kõigil olid mingid hädad. Peale kehakinnitust ja tankimist asusime teele. Me pidime sõitma sel päeval umbes 300 km, et Meridasse õigeks ajaks jõuda. Vahepeal tegime paar peatust. Sellel päev oli väga palav ilm. Meridasse jõudes liitus meiega teine autotäis Eesti jalgpallifänne, keda me tundsime. Nemad sõitsid Gibraltarile (poolsaar, kus on hea ilma puhul näha Aafrikat). Oleksime ka sinna läinud aga ajast jäi puudu. Koos otsisime endale linna äärest ühe kämpingukoha. Sõitsime sinna ja saime platsi, kuhu saime kaks autot ja paar telki panna. See oli üpriski tavaline turistide peatuskoht. Väljas oli pesemisvõimalus, bassein oli ka, aga millegipärast oli see kinni
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid