fantaasiamaailm. Tuntuim „Ossiani laulud“. 7. Kirjeldada islandi eepikat. Kuulsaim kogumik „Vanem Edda“, Tegu on 19. Mütoloogilise ja kangelaslauluga. 8. Nimetada keskaja üks iidsemaid käsikirju. Anglosaksi eepos „Beowulf“. 9. Nimetada hispaania, prantsuse, saksa kangelaslaulude pealkirjad Hispaania: „Laul minu Cidist“ Prantsusmaa: „Rolandi laul“ Saksamaa: „Niebelungide laul“ 10. Mida nimetati kurtuaasseks kirjanduseks? Rüütlikirjandust (viisakas, peenekombeline). 11. Kes olid rüütlikirjanduse levitajateks (kuidas neid tegelasi nimetati)? Trubatuurid (luuletajad, heliloojad, lauljad). 12. Rüütlikirjanduses üks peamiseid kultuseid Daamikultus 13. Nimetada kuningas Arturiga seotud legende? 14. Nimetada keskaegseid luulevorme. Alba, Ballaad, Romanss, Kantsoon, Vers, Lee, Itk, Pastoraal, Tensoon. 15. Nimetada keskaja draama vorme.
Keskaja rüütlikirjandus (Parzival) (XIIXIII sajand ) Rüütlikirjandus jaguneb rüütliromaanideks ja kurtuaasseks (õukondlikuks) luuleks. Valdavalt ilmalik, eemaldus kirikudogmadest. Prantsusmaal nimetati kurtuaasset luulet trubaduuride luuleks, saksamaal olid nad minnesingerid ja itaalias trovatoored. Põhja-Prantsusmaal kutsuti aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks Kirjutatud on need paarisriimides. Aluseks tänapäeva massikirjandusele. Samas ka muinasjuttude algaineks (imed, ootamatused, muutumised, sarnased süzeed).
See oli esimenetrükki jõudnud keskaegne eepos, ilmudes 1757. aastal. ,,Nibelungide laul" koosneb 39 episoodist, mida nimetatakse avantüürideks, s.o seiklusteks, ja jaguneb mõtteliselt kahte ossa. RÜÜTLIKIRJANDUS Rüütlikirjandus tekkis 11. 12. saj. Kogu rüütlikultuuri keskseteks teemadeks kujunesidki armastus ja daamikultus. Oma uute kultuurinõuete ja huvidega vajas rüütelkond ka oma kirjandust. Et rüütlikirjanduse teke oli seotud kõrgaadliga, nimetati seda ka kurtuaasseks kirjanduseks. 1) Rüütliluule 2) Rüütliromaan Rüütliluules võeti kasutusele riim. Luule oli rahvuskeeles ja sellel olid kindlad autorid. KANTSOON armastus luuletus SIRVENTEES sõttamineku laul TENSOON kahe poeedi vaheline vaidlus PASTORELL luuletus rüütli ja karjuseneiu kohtumisest ALBA hommikulaul SERENA õhtulaul daami akna all BALLAAD refrääniga tantsulaul ROMANSS armsama sõtta või merele saatnud naise kaebelaul ITK kurb luuletus
õukondlane ja seejärel alles sõjamees. Enam ei pidanud ta välja paistma üksnes sõjaväljal oma käsivarre rammu, lahingulise vapruse ja vasallitruuduse poolest vaid üha enam eeldati temalt kui õukonnainimeselt laitmatut käitumist, tähelepanu ja viisakust, kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid ka seltskonna ja intiimelus. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja. Seetõttu nimetatakse tollast rüütlikirjandust kurtuaasseks ehk ka õukonna kirjanduseks. Senisest enam hakati väärtustama kultuuri ja vaimsust. Rüütlite oluliseks omadusteks on kangelaslikkus ja vaprus, naisideaali rõhutamine ja esiletoomine. Igal rüütlil oli oma südamedaam aga ta ei olnud rüütli naine. Abielu oli eelkõige kasust lähtuv. Rüütel pidi alati täitma oma südamedaami käsku, isegi siis, kui see käsk võis talle Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud
17. 18. Teos oli vastuolus tollase kirjandustraditsioonidega, sest seal oli ajaloolist minevikku igatsevat idealismi. 19. Eepose originaaltekst põles ära 1812 aasta Moskva tulekahjus. 20. Neil oli ühine luulevorm, temaatiline lähedus, mõned olid kirjutatud rohkem ajaloole lähtudes. Rüütlikirjandus (XII-XIII sajand) 1. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja seetõttu nimetataksegi tollast rüütlikirjandust ka kurtuaasseks kirjanduseks 2. Motiivina käsitletakse daamikultust. 3. Põhja-Prantsusmaal kutsutakse aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks. Lõuna-Prantsusmaal Provence'is trubaduurideks. Aadelkonna seisus avaldus nende teadlikult vormiotsingulises kunstis. 4. Provence'is elas lüüriline luule üle seniolematu õitsengu. Trubaduuride luule oma erakordse vormilise mitmekesisuse ja tundepeenusega oli vahetuks ettevalmistuseks uusaegsele renessansilüürikale. Luulevormid:
kõrvale tekkis rüütlikirjandus. · Ilmaliku kirjanduse algus ongi rahvaluules ja rüütlikirjanduses. Keskaegse rahvaluule olulisemad teosed: · Islandi eeposed: ''Vanem Edda'', ''Noorem Edda'' · Prantsusmaa eepos: ''Rolandi laul'' 11.saj · Hispaania eepos: ''Laul minu Cidist'' · Sakslaste eepos: ''Niebelungide laul'' 13 saj · ''Lugu Igori sõjaretk'' · Rüütlikirjandust nimetatakse kurtuaasseks · On seotud couriga( õukonnaga) · Trubaduurid rändlaulikud, kes olid kõrgaadli hulgas väga lugupeetud, esitasid maailmas ringirännates oma luuuletusi ja laule. Luulezanrid 1. alba (hommikulaul, mida esitatakse siis kui paar läheb lahku oma romantiliselt kohtumiselt) 2. tensoon (vaidlus, mis leiab aset kahe poeedi vahel) 3. pastorell (karjaseneiu ja rüütli omavaheline vestlus luulekeeles) 4. serena (armastuslaul daami akna all) 5
Euroopas mõjukaks juhtiva ühiskonnaklassi, rüütelkonna kultuur. Selleks ajaks olid kujunenud võimsad feodaalvaldused ja ehitatud lääniisandate uhked lossid. Enam ei pidanud rüütel välja paistma üksnes sõjaväljal oma lahingulise vaprusega vaid üha rohkem oodati talt õukonnainimestelt laitmatut käitumist ja seltskondlikkust. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja = sellepärast nimetatakse tollast rüütlikirjandust KURTUAASSEKS kirjanduseks. Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid nüüd teenib rüütel hoopiski daami - talle truudust kinnitades. Kõige enim oli rüütlikirjandus levinud Prantsusmaal. Põhja-Prantsusmaal kutsuti rüütlilaulikuid truväärideks, Lõuna-Prantsusmaal trubaduurideks. NB! Põhja-Prantsusmaa truvääride loomingus kasutati esmakordselt sõna roman ('romaan')
sobinud kristlike ideedega. 7. Millised olid ühiskondlikud olud rüütelkonna kujunemisel 12/13 sajandil? oli rahumeelsem aeg, mis muutis õukonnaelu oma kombestiku ja normidega aina tähtsamaks. Rüütel ei pidanud silma paistma ainult sõjaväljal, temalt kui õukonnaliikmelt oodati laitmatut käitumist, viisakust, kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid. 8. Milline oli rüütlikultuuri keskne teema? Rüütlikirjandust peetakse kurtuaasseks (õukondlik). Keskne teema oli daamikultus. Rüütel pidi oskama daamidega suhelda, olla peenetundeline ja hell armastaja. Rüütlikirjandus on pigem ilmalik, toob sisse uue joone austuse naise kui isiksuse vastu. 9. Millest kirjutasid rüütliromaanid? Rüütliromaan kujutab seiklusi ja kangelastegusid, mida sooritavad vaprad rüütlid. Põneva sisuga lood esitavad ajaloolisi ja legendaarseid pärimusi. Kadus anonüümsus, sest autorid on teada. 10
mööda Soomet laiali ,,kalevipoeg" ilmus 1862.aastal, Soomes, eepose autoriks oli F.R.Kreutzwald, eepose põhitegelane on Kalevipoeg aineseks on rahvaluule,muistend ja legenid toompeale on metud Kalevipoja isa ja Ülemiste järv on tekkinud Linda pisaratest RÜÜTLIKIRJANDUS -saabunud aeg muutis õukonnaelu oma kombestiku ja normidega aina tähtsamaks -rüütel kui õukonna liige temalt eeldati laitmatut käitumist,viisakust ja kõlbelisi põhimõtteid -rüütlikirjandust nimetatakse kurtuaasseks -kogu rüütlikultuurikeskne teema ongi daamikultus -rüütlikirjandus on pigem ilmalik -ROMAAN kujutab seiklusi ja kangelastegusid -olid aineseks muistend keldi müüdid -aluseks olid ka Tristanist ja Isoldest -kirjanduse iseloomulik joon oli allegoorilisus -kultuuri õitseaeg oli lühike TRUBATUURILÜÜRIKA -soodustati haridust ja elutoredust -trubatuure võib nimetada euroopa esimesteks kunstlüürikuteks pärast antiiki -teoste keskne teema oli saavutamatu armastuse jumaldamine
Autor kirjutab vahetult peale sündmusi ja neile, kes ise sündmustes osalesid või neist teadsid. Ühtse Venemaa leinamine. Autori ajalooline, minevikku igatsev idealism. Teos esindab juba hääbuvat suulist malevaeepost. Hulgaliselt motiive rahvaluulest, tollal juba taunitud paganlikkus. 4. Keskaja rüütlikirjandus (Parzival, MKL, KA) XII-XIII saj. Lääne-Euroopas sai mõjukaks juhtiva ühiskonnaklassi, rüütelkonna kultuur. Kutsutakse ka kurtuaasseks kirjanduseks. Daamikultus. Nii jäädvustas rüütelkonna kombeid kui ka kujundas neid. Autoreid tuntakse nimepidi, kerkisid esile silmapaistvad kirjanikud kui isiksused. Viljakaim levikuala – Prantsusmaa. Peamiselt armastuse teema. Kõige rikkalikumat ainest pakkusid muistsed keldi müüdid ja pärimused, kuningas Artur. Alles XIII-XV saj hakati kirjutama ka proosas. Arturi ümarlaud, võrdsuse ja vendluse sümbol. Graal, Parzival, Merlin, abikaasa Guinevere. Austus naise kui isiksuse vastu
Teoses esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus. · Võitlus polovetsidega on õilis ja seda võimendavad loodus, loomad ja taimed. · Eepos vajus erandliku teosena kauaks unustuste hõlma, trükiti 19. sajandi alguses alles uuema vene keele tõlkes. 4. Keskaja rüütlikirjandus (Parzival) (XIIXIII sajand ) · Rüütlikirjandus jaguneb rüütliromaanideks ja kurtuaasseks (õukondlikuks) luuleks. · Valdavalt ilmalik, eemaldus kirikudogmadest. · Prantsusmaal nimetati kurtuaasset luulet trubaduuride luuleks, saksamaal olid nad minnesingerid ja itaalias trovatoored. Põhja-Prantsusmaal kutsuti aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks · Kirjutatud on need paarisriimides. Aluseks tänapäeva massikirjandusele. Samas ka muinasjuttude algaineks (imed, ootamatused, muutumised, sarnased süzeed).
Tronje ja Güntheriga. Nad tapetakse. Hagen ei ütle, kuhu ta varanduse heitis ja see jääb saladuseks. Leidub ka üks asjalik mees, Attila vasall, Berni Dietrich. Berni ütles, et see lugu on nii jube, et isegi see, kes selle loo kättemaksuks algatas, peaks ära tapma, järelikult ka Kriemhildi tapma. 6. Rüütlikirjandus. Trubaduuride luule Rüütlikirjandus Rüütlikirjandus sai alguse 11. sajandil Prantsusmaal. Rüütlikirjandust nimetatakse ka kurtuaasseks kirjanduseks (cour – õu, pr k). Rüütlikirjanduse kõrgaeg on 12-13. sajandil. Rüütlikirjandus kujunes välja seoses relvade ja kommete arenemisega. Eelduseks oli feodaalühiskonna ja läänikorra teke. Eeldas rüütlitelt rüütellike voorusi ja laitmatut käitumist. Rüütlikirjandus arenes välja ühiskondlikust süsteemist. Rüütellikkus tähendab naiste kultust, oma südamedaamide ülistamist. Enam ei
võimsad feodaalvaldused ja ehitatud lääniisandate uhked lossid, kus rahuaegadel muutus tähtsaks õukonnaelu oma kombestiku ja normidega. Rüütel pidi olema lisaks sõjaliselt ja vasallitruuduse poolest silmapaistvusele ka laitmatu käitumisega, tähelepanelik, viisakas, kõrgete kõlbeliste põhimõtetega seltskonnas ja eraelus. Rüütel pidi daamidega ilusti ümber käima daamikultus peenetundeline ja hell armastaja. Rüütlikirjandust nimetatakse daamikultuse tõttu ka kurtuaasseks kirjanduseks. Rüütel teenis eelkõige südamedaami. See tõstab esile armastuse ning nihutab elutunnetust vaimulikult ilmalikule. Rüütlikirjandus jäädvustas rüütelkonna kombestikku ja elunorme ning kujundas neid aktiivselt. Kirjanduse ühiskondlik funktsioon laienes märgatavalt. Euroopas kadus autorite anonüümsus. 12.saj kerkisid esile I tuntud kirjanikud, nt Marie de France nad allusid rangetele vormilistele ettekirjutustele. Rüütlikirjandus levis enim Prantsusmaal
annaabi.ee 
