Varem oli peamiseks informatsiooni vahetamise ja vahendamise vahendiks paber. Inimesed said teadmisi ja informatsiooni, lugedes raamatuid ja ajakirju. Õppematerjalid olid üldjuhul trükitud paberile ja õpitulemuste kontrollimiseks kasutati enamasti paberkandjal teste ja kontrolltöid. Nüüd on kõik saadaval veebikeskkonnas. Uudiseid ja ajakirju saab lugeda uudisteportaalidest, igal kodanikul on võimalus laenutada e-raamat ja õppematerjale vahendatakse suuremas osas läbi võrgu e-kursustena või slaidiesitlustena. Lühikese ülevaatena kuuluvad Eesti digiteenuste hulka digiretseptid, E-kool, E-valimised, ID-kaart, digiallkirjastamine ja hiljuti populaarsust koguma hakanud E-residentsus. E-eesliide tähistab elektroonilisust. Elektrooniline haldamisviis säästab ressursse ja aega, teeb meie elusid mugavamaks, kuid see pole tingimata vajalik. Vaid kümme aastat tagasi ei olnud Eesti saavutanud digiriigi tiitlit ning töö käis paberkandjal, nagu enamikes riikides praegu.
kirjalikult kümne päeva jooksul, esitades tema ees- ja perekonnanime, ametikoha ning kontaktandmed. Fariza Imanova Töökeskkonna spetsialist,volinik ja nõukogu 1.1TÖÖKESKKONNASPETSIALISTI KOOLITUSNÕUDED Töökeskkonnaspetsialist peab olema töökeskkonna alal pädev olles läbinud vastava koolituse ning tundes töökeskkonda reguleerivaid õigusakte. Töökeskkonnaspetsialistidele pakuvad erikoolitust kursustena näiteks Tööinspektsioon ning Tallinna Tehnikaülikool. Vähemalt iga viie aasta järel peab töökeskkonnaspetsialist läbima täiendkoolituse. Sageli käsitletakse täiendkoolitustel näiteks muudatusi olulistes õigusaktides, kuid koolituse sisu ja kestuse valib töökeskkonnaspetsialist koostöös tööandjaga ise, lähtudest oma tööalastest vajadustest Fariza Imanova Töökeskkonna spetsialist,volinik ja nõukogu 2
5. Oluline on, et partneri erihuvid ei domineeriks projekti eesmärkide saavutamise üle. On juhtunud, et partner püüab projekti vahenditega lahendada mingeid oma institutsiooni sisemisi probleeme, samas kui ei ilmuta piisavat huvi projekti eesmärkide saavutamise osas. Näide 1: seitse ülikooli said toetust ühise õppekava väljatöötamiseks. Selle raames tuli kokku seada õppekava ja koostada õppekavas olevad kursused. Üks ülikool esitas kursustena temal juba varem ette valmistatud ja õpetatavad kursused (mis mitte kuidagi ei sobinud ühiselt kokku lepitud ja teiste ülikoolide poolt koostatud kursustega) ning kasutas saadud raha ülikoolile arvutite ostmiseks. Näide 2: üks välisülikool taotles, et ühe rahvusvahelise projekti vahenditega saadetaks neile üliõpilasi magistriõppesse (kuigi projekt seda ette ei näinud). 6. Soovitav on, et partnerid täiendaksid üksteist, et neil oleks erinev kogemus, kompetents
Veidi veel kasvades aitas huvi rahuldamiseks kaasa ka arvuti, kus enam ei pidanud igaval meeter korda meeter vaibal autot lükkama, vaid sai ise, uhkelt laua taga rooli keerata ja näha, kuidas auto käitub kurvis või sirgel. Nii on ,,autopisik", minus olnud juba väikesena sees ning kasvades aina suuremaks kasvanud. Keskkooli minnes avaldus võimalus ka keskhariduse kõrvalt käia õppimas Mehaanika koolis auto mehaanikat. Tallinna Laagna Gümnaasiumis oli hea võimalus, seda kõrval kursustena õppida. Lisaks sellele sain ka load, ning hakkasin igal vabal võimalusel autoga sõitma ja teda parandama, uurides ja õppides nii lisaks koolile palju juurde. Kuigi algselt tahtsin Mehhaanika koolis õppida automaalriks, kuid väheste huviliste tõttu seda kursust ei avatud, ei kahetse ma tänaseks enam seda, et mehaaniku paberi sealt sain. See andis juurde palju motivatsiooni edasi püüelda just sellel alal, mida juba väiksena ihaldasin
„nõrk” või „puudulik” lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne kahes õppeaines29. 1.3.Üldkeskharidus Üldkeskharidus omandatakse gümnaasiumis. Gümnaasium valmistab õpilased ette toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse ja usaldusväärse kodanikuna, kes on leidnud endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda enda edasine haridustee. Gümnaasiumis on õpe korraldatud kursustena, mis jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks. Gümnaasiumi lõpetamise tingimus on õppekava läbimine vähemalt 96 kursuse mahus vähemalt rahuldavate tulemustega, eesti keele või eesti keele kui teise keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksamite ja gümnaasiumi koolieksami sooritamine ning gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine.30 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava
Peale põhikooli läbimist võivad õpilased minna õppima gümnaasiumisse või kutsekooli. Soomes on umbes 450 gümnaasiumi, milles jätkab õpinguid ligikaudu 60% põhikooli lõpetajatest. Gümnaasiumis õppivad enamasti 16 19aastased noored. Gümnaasiumi õppekava on koostatud kolmeks õppeaastaks, aga õpilased võivad selle vastavalt võimetele ja soovidele läbida kahe või nelja aastaga. Õppetöö viiakse läbi kursustena, neist 45 49 on kohustuslikud. Õpilastel on kohustus gümnaasiumis läbida vähemalt 75 kursust. Kohustuslikud ained gümnaasiumis on emakeel ja kirjandus, teine riigikeel, võõrkeeled, matemaatika, keskkonna- ja loodusteadused, religioon ja eetika, filosoofia, psühholoogia, ajalugu, sotsiaalõpe, kunstid ning kehaline kasvatus ja terviseõpetus. Lisaks kohustuslikele kursustele peab õpilane valima vähemalt 10 erinevaid õppeaineid süvendavaid kursuseid. Ülejäänud 16 20 kursust
miinimumprogrammi maht ning näidatakse võimalused nii materjali sügavamaks omandamiseks kui ka hargnemiseks erinevates suundades. 1.6. Uue Eesti Vabariigi periood (alates 1991. a) Niisiis oli 1991. aastaks valmis saanud uus matemaatikaprogramm. See erines eelnevatest mitmetes punktides: vähenenud oli tundide arv, selles olid võimalused õpetuse diferentseerimiseks (erinevad harud), keskkoolis (X - XII kl) oli materjal esitatud 30-tunniste kursustena. Iga 30-tunnine kursus vastab 1 tunnile nädalas (õppeaasta on 35 nädalat, 5 tundi jääb varuaega). Kui näiteks ühes klassis on 3 tundi matemaatikat nädalas, siis saab seal õpetada 3 kursust. Nädalatundide arv matemaatikas määrati 1991. a programmiga järgmine: I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII kokku 3 4 5 5 5 5 5/4 4/5 5 humanitaarh 3 2 2 48
annaabi.ee 
