ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand Vaatleja silma läbiv rõhttasand. Esimese vertikaali tasand tõelise meridiaani risttasand. 2. Navigatsiooni põhimõisted: TK; KK; MK, kursinurk, TP; KP; MP, d, TK nurk tõelise meridiaani ja laeva pikitasandi vahel KK nurk kompassimeridiaani ja laeva pikitasandi vahel MK nurk magnetmeridiaani ja laeva pikitasandi vahel Kursinurk nurk laeva pikitasandi ja orientiirsuuna vahel TP - nurk tõelise meridiaani ja laevast orientiirile võetud suuna vahel KP nurk kompassimeridiaani ja laevast orientiirile võetud suuna vahel MP nurk magnetmeridiaani ja laevast orientiirile võetud suuna vahel
KK115´(+3,´0) T Lg Koha määramine kauguse ja peilungi järgi Seda võtet kasut. Juhul kui laeva nähtavusel on üks määramiseks sobiv orientiir. Koha saamiseks tõmmatakse kaardile peiltungijoon, millel orientiiri kaugusega raadiusena tehakse märge. Kaugus määratakse radariga või täpselt teada oleva kõrguse järgi. Kaugus mõõdetakse enne peilingu võtmist, juhul kui orientiiri kursinurk on lähedane 90´, ja vastupidi kui kursinurk on 0´ või 180´lähedane. 10,00 3,0 KK180´(+0,´5) 10,00 Koha määramine peilungi ja sügavuse järgi Seda laeva asukoha määramise võtet kasut. Kaldale lähenemisel, kui vaateväljas leidub kõigest üks orientiir.
jaotus rumbisüsteemis liiga ebatäpseks. Asendati see veerandringi süsteemiga, milles iga horisondi veerand jaotati 90° kraadiks. Suundi hakati lugema peasuundadest N ja S paremale ja vasakule poole näit. 45°NE; 34°SW 20. sajandi alguses asendati veerandringi süsteem ringskaala süsteemiga, milles horisont jaotatakse põhja suunast päripäeva 360 kraadiks. Välimine ring polaarkoordinaadid Sisemine ring - rumbid Tõeline kurss, tõeline peiling ja kursinurk Tõeline kurss (TK) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ja laeva pikitasandi vööripoolse suuna vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse päripäeva 0° - 360°. Tõeline peiling (TP) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse 0° - 360°. Kursinurk (KN) - laeva vööripoolse pikitasandi ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi
jaotus rumbisüsteemis liiga ebatäpseks. Asendati see veerandringi süsteemiga, milles iga horisondi veerand jaotati 90° kraadiks. Suundi hakati lugema peasuundadest N ja S paremale ja vasakule poole näit. 45°NE; 34°SW 20. sajandi alguses asendati veerandringi süsteem ringskaala süsteemiga, milles horisont jaotatakse põhja suunast päripäeva 360 kraadiks. Välimine ring polaarkoordinaadid Sisemine ring - rumbid Tõeline kurss, tõeline peiling ja kursinurk Tõeline kurss (TK) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ja laeva pikitasandi vööripoolse suuna vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse päripäeva 0° - 360°. Tõeline peiling (TP) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse 0° - 360°. Kursinurk (KN) - laeva vööripoolse pikitasandi ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi
Tuukritöödega tegelev laev 2. Laev punkerdab kütust 3. Laeval on loots 14 24. Millisesse ilmakaarde navigatsioonilisest ohust paigutatakse pildil olev tooder või poi? 1. Põhja poole 2. Lõuna poole 3. Ida poole 4. Lääne poole 25. Mis on kursinurk? 1. Nurk laeva sõidusuuna ja obejekti suuna vahel 2. Nurk nord-suuna ja objekti suuna vahel 3. Nurk nord-suuna ja laeva diametraaltasapinna vahel 26. Piiratud nähtavuste tingimustes liikuva laeva madrus-vaatleja kuuleb eespool teise laeva helisegnaali, mis koosneb ühest pikast ja kahest lühikesest helist. Milline laeva järgmisest loetelust annab sellist signaali? 1. Käigus olev jõuajamiga laeva, mis ei liigu vee suhtes 2
16) 1,3 0,7 On teada, et 1,95 (10.17) c V cos q ja c 2,43 (10.18) kus - laine pikkus (m) c - laine kiirus sügavas vees (m/sek) v - laeva kiirus (m/sek) q - lainete jooksu kursinurk Samuti on teada veel mõned sügavas vees väljakujunenud lainetusel kehtivad suhted: 1,56 2 0,64c 2 0,80 0,64c (10.19) c 1,56 1,25 (Vaata ka valemites 10.1, 10,2 ja 10.3 toodut) Joon. 10.10. Demonstreerib laeva õõtsumist lainetel a) resonantsieelsetes tingimustes, kui >>T, b) resonantsi korral =T, laeva kõikumised on maksimaalsed, kreen on suurim laineharjal ja lainepõhjal olles s.t
37 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Kursil, mis on lainerindega nurga all, ei jaotu veerõhk laeva otstes pikitasandi suhtes sümmeetriliselt ja tekib üldvääne. Suurim vääne tekib kui laine jooksu kursinurk on 45o, ja kui laine põhi on miidli kohal ning laineharjad laeva otste all (Joon. 3.51.). See pinge ei ole eriti suur, kuid teda peab arvestama ühetekiliste avatud tekiga (pikkade ja laiade laadluukidega) laevadel. Joon. 3.51. Kohaliku tugevuse vaatlemisel võetakse uurimisele kohalikud jõud: laevapõhjale altpoolt mõjuv vee rõhk, ülalt – laevaruumides ja tekil oleva lasti ja mehhanismide
Laevajuhtimises arvestatakse kahesuguseid suundi- laeva liikumise suunda ja suundi laeva ümbritsevatele esemetele- laevadele, tuletornidele, poidele, mägedele jne. Kaardile kantud laeva pikitasandi suunda nimetatakse kursiks. Kaardile kantud suunda esemele nimetatakse peilingujooneks. Peiling kujutab endast nurka meridiaani ja suuna vahel antud esemele. Kui osutub vajalikuks määrata suunda esemele laeva pikitasandi suhtes, siis määratakse kursinurk. Viimase kahekümne aastaga on merel navigeerimine tunduvalt lihtsustunud ja muutunud ohutumaks. Kui laeval on GPS aparatuur, ei ole laeva asukoha määramine enam probleemiks. See seade annab pidevalt laeva koordinaadid, kiiruse, teavitab pöördepunkti jõudmisest jne. Ja kui laeval on veel elektronkaardi aparatuur (ECDIS) , on pilt olukorrast veelgi täpsem. Ainult tõelised peilingud kantakse merekaardile. Laeva asukohta saab määrata
annaabi.ee 
