Berliozi hävitas ta jõudmaks Meistrini ning teiseks põhjuseks võib tuua ka Berlioze Jumala eitamise. Seega järeldub, et Woland oli küll saatan ise, kuid siiski soovis ta head ning tegi heaga koostööd, seda ütles ka Woland ise Leevi Matteusele:" Aga kas sa ei tahaks nii lahke olla ja järele mõelda, mida teeks sinu hea, kui poleks kurja, ja kuidas näeks välja maa, kui tema pealt kaoksid varjud?" Seega ei ole head ilma kurjata ning pimedus ja valgus on võrdsed kaaslased. · Woland ei saanud valguse vastu olenemata oma kurjast loomusest · Woland oli küll saatan ise, kuid soovis head ning tegi heaga koostööd
,,Ikka kannatab kusagil keegi, kui sünnib õnn." (A. H. Tammsaare) Arvan, et maailmas ei ole inimest, kes ei tahaks olla õnnelik. Kasvõi korra tunda seda tunnet, mis tähendab olla õnnelik. Aga et õnne tunda peab olema kogenud õnnetust, sest maailmas ei ole õnne ega õnnetust, on vaid ühe seisundi võrdlemine teisega. Ainult see, kes on tunda saanud äärmist õnnetust, on võimeline ka tundma äärmist õnne. A. H. Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" polnud Vargamäe Eespere perenaine Krõõt õnnelik. Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Andres ootas, et sünniks kohapärija, mistõttu Krõõt tundis end süüdi, et ei sündinud poisslaps. Perenaisel polnud unistusi, oli vaid teadmine perenaiseks olemisest, kellel on kanda rasked kohustused. On inimesi, kes on õnnelikud oma ...
14. mitte keegi ei ole kohtunik enda, oma asjas. 15. midagi ei millestki 16. mitte midagi uut päikese all 17. mitte keegi ei saa end õigustada seaduse mittetundmisega. XIII 1.kelle maa, selle/tema usk 2. tingimus, ilma milleta mitte.(vajalik, nõutav tingimus) 3.olukord milles (s.t praegune olukord v seisund), olukord varem/milles olid enne 4.kes kelle kasuks? 5.kes on selle asja tunnistaja? 6. Kelle huvides, kelle kasuks? 7.kellele on kasulik? 8.kelle õigus? 9. pole headust kurjata 10.õigluse reegel on seadus ja misiganes on õiglusreegli vastu on õiguserikkumine. XIV 10. üks ja sama 11. mitte kaks korda sama asja eest/mitte korduvalt karistada ühe ja sama kuriteo eest. 15.üks pealtnägija on rohkem, kui kümme pealtkuulatajat. 16. kahe nõusolek ja kokkulepe on pakt/leping, leping on kahe poole nõusolek ja kokkulepe. 17.
1. Üle kriisi läheb sild Kriisiolukorda tuleb õigel ajal ära tunda. Elus vahelduvad headus ja kurjus, rõõm ja kurbus ning edu ja läbikukkumine. Kõige raskemast olukorrast võib välja viia kiireim tee edasi. Vigadest tuleb õppida ning tulevikus tuleb proovida neid vältida. Heata ei oleks kurja ning kurjata poleks head - just nagu "Kurjuse laul" Oskar Lutsu jutustuses "Nukitsamees". Kui elaksime elu, kus poleks kas head või halba, ei suudaks me eristada, kumb see nüüd oleks. Inimene peab läbi elama nii kurjust kui headust, et ta suudaks neid hinnata ja ka eristada. Kui keegi on harjunud sünnist saati headusega, elab ilma teise pooleta, siis ei oska ta seda hinnata ning peab seda loomulikuks, ehk justkui polekski see headus. Nii headus kui kurjus on elus
Alati on keegi või miski seda takistamas. Inimestele, kes aitavad takistusi ületada ollakse tänulikud ja see teeb nendest kangelased. Teoses ,,Kalevipoeg" aitas Kalevipoeg piigadel p'rgust Sarviku juurest põgeneda. Pärast seda said piigad rahus ja vabadena elada. Kalevipoeg oli nende jaoks päästja ehk kangelane. Kalevipoega iseloomustas vägivald, äkilisus ja sõjakus. Vägivald ja tülid on lahutamatu osa maailmast. Ei saa olla head ilma kurjata, aga kas alati on vaja viha välja elada. Tark ja arukas inimene ei vasta halvale vägivallaga, vaid üritab kainemõistuslikult sellest üle ollaja probleemi lahendada. Kalevipoeg ei olunud selline. Kui Kalevipoeg Soomes oli, siis ta läks sepa pojaga tülli ja tappis ta. Kalevipoeg ei olnud kainemõistuslik, vaid äkiline ja käitus mõtlematult. Kangelaseks sai Kalevipoeg oma vägitegudelt. Kui inimene hoolib millestki ja annab selle nimel kõik, et see püsima jääks on ta tugev isiksus
Essee Mis on õnn? "Happiness is a direction, not a place" - Sydney J. Harris. Kõik inimesed soovivad olla õnnelikud, kuid tihti ei teata, mis see õnn tegelikult on. Sellel sõnal ei saagi olla ühtset definitsiooni, sest õnn ei saa olla mingi üks kindle asi. Ometigi otsitakse õnne, püütakse seda saavutada ja sellest iga hinna eest kinni hoida. Tihti ei taibata aga seda, et selline pühendumus õnnelik olemisele ei pruugi tegelikult õnnelikuks teha. Läbi aegade on spekuleeritud selle üle, kas raha võib teha inimese õnnelikuks või mitte. Ka sellele küsimusele ei saa olla kindlat vastust. Ma arvan, et mingil määral on tänapäeval kõigil raha vaja, et olla õnnelik. Aga kui palju seda vaja on...see sõltub juba inimesest. On inimesi kellel on raha vaja täpselt nii palju, et elus hakkama saada (osta süüa, maksta elukoha eest jne), õnnelikuks teevad teda teised asjad. Kuid samas on ka inimesi, kes armastavad luksust ja ei saa ilma...
neid isiksusi terveks. Ajalugu on tulvil igasuguseid uskumusi ja jumalatekultusi. Ühtlasi pajatab piibel ka lugusid imedest. Nendele peab olema mingisugune seletus, sest ei ole võimalik aasatuhandete jooksul panna miljoneid lihtsurelikke uskuma midagi käega katsumatut ning silmale nähtamatut. Jeesuse sünnist arvetatakse meie aega ning kirikud on olnud kõige suurejoonelisemad ja laiemalt levinud äriettevõtted kunagi. Hea ei saa aga ilma kurjata ning nõnda ilmutab end saatan Woland ühiskonnale, lahendades tõele jälile saanud inimeste probleeme ning tekitades neid paganatele ja uskumatutele. Tehtud tegeude eest kannab igaüks ise vastutust. Omaette küsimus on selles, kas see ka südametunnistust piinama jääb. Vastasel juhul ootab ees igavene piin põrgus. Wolandi allmaailmas mäletatakse kõikide ajaloos tuntud suurkujude tegusid, kes kunagi on elanud. Ballile kutsutakse nad end alandama ja oma tegelikku võimetust taluma
Hägune meenutus saare algsele võlusärale ning järgnenud võrdlus saarest kui kõrbenud, kuivanud puutükist. Täiskasvanute saabumisega saabus taas ka kord ning arvatavasti sai hiljem neist barbaarsetest noortest taas oma emade, isade kallid lapsed. Vaid Ralphi tulevikus näen ma teda kui ausa rahva poliitikuna - riigimehena, kuna tema maailmapilt oli võrreldes teistega oluliselt avardunud. Teos annab lugejale mõista, et maailm on täis julmust. Ilma kurjata poleks ju ka head. Meis igaühes on natukenegi jõhkrust ja võimuiha peidus. Iseasi on aga see, kas me laseme selle endast välja. Ka (raamatus) metsalagendikul Kärbeste jumalat kohates mõistab Simon, et elajas pole mitte füüsiline isik, vaid miski, mis oli olemas igas sellel saarel oleval poisis. Tegelaste käitumine mind ei üllatanud. Lapsed lõid OMA ühiskonna, kuna neil polnud juures täiskasvanuid, kes neid õpetanud oleks. Noorimad kuulasid endast natukenegi
Hägune meenutus saare algsele võlusärale ning järgnenud võrdlus saarest kui kõrbenud, kuivanud puutükist. Täiskasvanute saabumisega saabus taas ka kord ning arvatavasti sai hiljem neist barbaarsetest noortest taas oma emade, isade kallid lapsed. Vaid Ralphi tulevikus näen ma teda kui ausa rahva poliitikuna - riigimehena, kuna tema maailmapilt oli võrreldes teistega oluliselt avardunud. Teos annab lugejale mõista, et maailm on täis julmust. Ilma kurjata poleks ju ka head. Meis igaühes on natukenegi jõhkrust ja võimuiha peidus. Iseasi on aga see, kas me laseme selle endast välja. Ka (raamatus) metsalagendikul Kärbeste jumalat kohates mõistab Simon, et elajas pole mitte füüsiline isik, vaid miski, mis oli olemas igas sellel saarel oleval poisis. Tegelaste käitumine mind ei üllatanud. Lapsed lõid OMA ühiskonna, kuna neil polnud juures täiskasvanuid, kes neid õpetanud oleks. Noorimad kuulasid endast natukenegi
...Kuid just needsamad vead annavad tunnistust asjade loomupärasest headusest. Sest mis on halvad vea tõttu selle küljes, peavad ilmselgelt olema head oma loomu poolest. Sest viga on miski, mis on loomuse vastu; miski, mis asja loomust kahjustab - ja see võib teha nõnda üksnes selle asja headust kahandades. Kuri pole seega midagi muud, kui hea puudumine. Ja nii ei saa tal olla mingit eksistentsi kusagil mujal kui vaid mõnes heas asjas.... Nii saab olla häid asju, mis on head ilma kurjata nende sees, nagu Jumal ise ja kõrged taevalikud olendid; kuid ei saa olla kurje asju ilma heata. Sest kui kurjad millelegi kahju ei põhjusta, pole nad kurjad; kui nad aga kahjustavad midagi, kahandavad nad selle headust: ja kui nad seda veelgi kahjustavad, siis seetõttu, et tal on veel headust, mida vähendada; ja kui nad selle täiesti alla neelavad, siis ei jää miski selle loomusest kahjustamata." (JUNG 1979:50)