Rinnakelme e pleura-sile, niiskne serooskelme, eristatakse kopsupleurat ja seismist pleurat. Kopsupleura-kopsuga tihedalt kokku kasvanud. Seismine pleura-katab rindkere siseseinu. Pleuraõõs-mõlema pleura vahele jääv suletud puhmjas ruum. Seedekanal-suuõõs, neel, söögitoru, magu, peen-ja jämesool. Seedekanali seina ehitus-suupõhja mood suupõhja lihased. Suulagi mood suuõõne ülemise seina. Pehmesuulagi tagaumine osa laskub alla ja mood suulaepurje, lõppeb kurgunibuga. Suulaepurjest suundub allapoole suulae-keele kaared ja suulae-neelu kaared. Kummagi poole kaarte vahele jääb kurgumandel. Kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu, läheb üle siseelunditele. Rasvik-kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, milla vahel on rohkem rasvakudet. Väikerasvik-maksa alumise pinna, mao ja kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult, laskub alla väikevoognani, pöördub jälle üles ristikäärsooleni.
Põhjuseks on see, et Shilha berberi keeles on palju suurema kasutusega kaashäälikud. Shilha keeles on väga rikas konsonandisüsteem, sisaldades 32 foneemi. Võrreldes eesti keele 22 konsonandiga, on shilha keeles 33. Joonis: konsonandid shilha keeles(http://aboutworldlanguages.com/tachelhit) Eesti keeles pole huulhäälikuid, mida berberi keeles on viis, hammashäälikuid, mida berberi keeles on kolm. Eristuvad ka kas öeldakse pehme või kõva suulaega ning kurgunibuga. Erinevalt teiste afro-asiaatkeeltest, ei ole Shilha berberi keel toonikeel. Paljud häälikud tekivad sügaval kurgus nagu d ja z. Täishäälikud ja kaashäälikud võivad ka jagada hääldust, sõltuvalt pikkusest. klusiilid ehk sulghäälikud on häälikud, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult frikatiivid ehk ahtushäälikud on konsonant, mille moodustamisel on õhutakistus osaline afrikaadid on keele süsteemis ühele foneemile vastavad häälikud, mis algavad
Kõnetrakt: 1)Neeluõõs: neeluhäälikud e farüngaalid 2) Ninaõõs: ninahäälikud e nasaalid 3) Suuõõs: suuhäälikud e oraalid. Nasaalne resonants: Nasaalid - õhk väljub ainult nina kaudu. Pehme suulagi tõuseb ja moodustab velaarse sulu, mis eraldab ninaõõne ülejäänud kõnetraktist. Nasaleeritud häälikud - õhk väljub nii suu kui ka nina kaudu. Häälduselundid: 1) pehme suulagi: pehmesuulaehäälikud e velaarid. Lõpeb kurgunibuga: nibuhäälikud e uvulaarid 2) kõva suulagi: kõvasuulaehäälikud e palataalid 3) hambavall ehk hambasombud: somphäälikud e alveolaarid 4) hambad: hammashäälikud e dentaalid 5) huuled: huulhäälikud e (bi)labiaalid, huulhammashäälikud e labiodentaalid 6) keel: keelehäälikud e lingvaalid. 14. Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? Suuõõs on resonantsruum, mis annab häälikutele kõlavärvi + see on nasaalide kõlaruum. Pehme suulagi tõuseb ja
Võimenduvad need võnkumised, mis ühtivad keha (õõne või selles oleva õhusamba) omavõnkesagedusega. Resonantsiõõned on neelu-, nina- ja suuõõs. Hääldamisel muutub kõnetrakti kuju. Õõntes moodustuvad farüngaalid ehk neeluhäälikud (neeluõõnes), nasaalid ehk ninahäälikud (ninaõõnes), oraalid ehk suuhäälikud (suuõõnes). Suulae osad ja seal moodustatavad häälikud: 1) Kurgunibu – suulagi lõpeb kurgunibuga – nibuhäälikud ehk uvulaarid 2) Pehme suulagi – pehmesuulaehäälikud ehk velaarid 3) Kõva suulagi – kõvasuulaehäälikud ehk palataalid 4) Hambasombud – kitsas sombuline ala hammaste taga – somphäälikud ehk alveolaarid, postalveolaarid (hambasompude taga hääldatakse nt š-häälikut) 5) Hambad – hammashäälikud ehk dentaalid 6) Huuled – huulhäälikud ehk bilabiaalid ja labiaalid, huulhammashäälikud ehk labiodentaalid
4. Suu, neelu ja söögitoru anatoomia ja füsioloogia Suuõõs on seedekanali algusosa, mille seinteks on huuled, põsed, suupõhi ja suulagi. Eest piiravad suuõõnt lihaselised huuled, mis on eest kaetud naha ja tagant limaskestaga. Suupõhja moodustavad mitmed suupõhja lihased. Suulagi moodustab suuõõne ülemise seina. Suulagi jaguneb limaskestaga kaetud luuline kõvasuulagi ja lihaseline pehmesuulagi. Pehmesuue tagumine osa moodustab suulaepurje, mis lõpeb kurgunibuga. Neelamisel tõstetakse suulaepuri üles, millega suletakse ühendus ninaneeluga. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt lõike- ja purihammaste abil. Keele, põskede ja huulte abil toimub toidu segunemine süljega (algab süsivesikute lõhustumine amülaasiga. Sülg muudab toidu libedaks ja neelatavaks (ööpäevas tekib 1-1,5 liitrit leeliselist sülge). Keel on suuõõnes paiknev piklik-laberik limaskestaga kaetud lihaseline elund. Keel koosneb kolme suunas kulgevatest vöötlihastest
4. Suu, neelu ja söögitoru anatoomia ja füsioloogia Suuõõs on seedekanali algusosa, mille seinteks on huuled, põsed, suupõhi ja suulagi. Eest piiravad suuõõnt lihaselised huuled, mis on eest kaetud naha ja tagant limaskestaga. Suupõhja moodustavad mitmed suupõhja lihased. Suulagi moodustab suuõõne ülemise seina. Suulagi jaguneb limaskestaga kaetud luuline kõvasuulagi ja lihaseline pehmesuulagi. Pehmesuue tagumine osa moodustab suulaepurje, mis lõpeb kurgunibuga. Neelamisel tõstetakse suulaepuri üles, millega suletakse ühendus ninaneeluga. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt lõike- ja purihammaste abil. Keele, põskede ja huulte abil toimub toidu segunemine süljega (algab süsivesikute lõhustumine amülaasiga. Sülg muudab toidu libedaks ja neelatavaks (ööpäevas tekib 1-1,5 liitrit leeliselist sülge). Keel on suuõõnes paiknev piklik-laberik limaskestaga kaetud lihaseline elund. Keel koosneb kolme suunas kulgevatest vöötlihastest
Seal kujundatakse hääl häälikuks, resonantsiõõned suu-, neelu-, ninaõõs. Passiivsed: (hambad, igemed, hambasombud, ninaõõnte seinad, kõva suulagi) või aktiivsed (alalõug, huuled,keel (tipp. Laba, selg), neeluseinad, kõri pealis, häälepaelad). Kõnetrakt: Neeluõõs - neeluhäälikud e farüngaalid Ninaõõs - ninahäälikud e nasaalid Suuõõs - suuhäälikud e oraalid Häälduselundid: Pehme suulagi - pehmesuulaehäälikud e velaarid Lõpeb kurgunibuga - nibuhäälikud e uvulaarid Kõva suulagi - kõvasuulaehäälikud e palataalid Hambavall ehk hambasombud- somphäälikud e alveolaarid Hambad - hammashäälikud e dentaalid Huuled - huulhäälikud e (bi)labiaalid, huulhammashäälikud e labiodentaalid Keel keelehäälikud e lingvaalid: keeletipp apikaalid, keelelaba laminaalid, keeleselg keeleseljahäälikud e dorsaalid (ees-, kesk- ja tagakeelehäälikud e pre-, medio- ja postdorsaalid),
annaabi.ee 
