talveks minema. Sel hetkel oli November vms. Peamiselt teose lõpus tõmbasid kõik sealt mõisast minema. Gajev oli seal teoses kuskil 60 aastane, ajas lolli juttu pidevalt suust mängu ning ta armastas kaarte mängida. Kaotas ning sai suured võlad kaela. arlotta oli siin teoses positiivne kuju, üritas pidevalt inimeste tuju tõsta läbi mingite imelike trikkide. Trofimov ehk Petja oli läbikukkunud üliõpilane ning teda noriti veidi seetõttu, ent naistele läks ta siiski peale. Firss oli kurdistunud vanaätt ning keegi teda seal väga ei sallinud. Teose lõpus sõidavad kõik ära rongijaama. Firss unustatakse maha.
Võtame kasutusele uusi ja uusi süsteeme. Viimastel aegadel on tekkinud juurde palju majandusharusid ja kasutusele võetud palju uut tehnikat, mis hõlbustab majandus arengut. On hakatud kasutama tööjõudu sealt, kus see on odav, on hakatud rajama tehasied sinna kus on tulus ja on hakatatud müüma aina rohkem sinna, kus on rohkem ostujõudu. Alates aastast 1950 on hakanud rahvaarav meie maailmas kiiresti suurenema, 40 aastaga on see 3-e kurdistunud. Suurem osa inimkonnast ( 2 miljardit ) on asunud elama linnadesse. 500 mln. inimest elab kõrbealadel ( suurim linn kõrbes on Las Vegas) kus on kasutusel fossiilvesi, mis on taastumatu loodusvara, aga on teadavärk, et palavas kohas kasutatakse palju vett ja seal ongi tänapäeval suurimad vee tarbijad. Kümnendik maailma jõgedest ei voola, näiteks Palm Spring kasutab Colorado vett, mis ei jõuagi mereni. Jordani jõe vesi voolab aga kaubandusse, mida
isa ning kahte nooremat venda. Tal oli suur koormus õlgadel, näidata välja oma täiskasvanulikkust ise alles laps olles on midagi erakordset. 21-aastaselt suri Ludwigi isa. Isa surm ei muutnud tema plaane, see isegi ei kõigutanud vist teda eriti. Peale seda sai Beethoven iseseisvaks. Ta rändas ringi erinevates paikades, töötas paljudes õukondades ning tundis rõõmu oma suurepärasest loomingust. 25-aastaselt märkas Beethoven oma kuulmisvaegust. 1818 aastast oli helilooja täiesti kurdistunud. Inimestega suhtlemiseks kasutas ta kaustikuid, mis on ka tänaseni säilinud. 1815 aastal suri tema vend, kes jättis oma poja hooldusõiguse Beethovenile. Noormees põhjustas talle kuni surmani tõsiseid hingelisi ja majanduslikke probleeme. 1813-1815 aastad räägivad Beethoveni elus tõsisest depressioonist ning ta oleks end otsekui tühjaks kirjutanud. Kuid Beethoveni hilisem looming sai tema elu kõrgpunktiks Viini seltskonnas peeti teda hulluks või vähemalt veidrikuks kuna ta kirus
vahetuseks oli haigus arenenud nii kaugele, et see tekitas temas suurt masendust. 1801-1802 elas helilooja läbi tõsise hingekriisi. Kirjas vendadele pihtis ta, et kavatseb minna vabasurma (see kiri on tuntud Heiligenstadti Testamendi nime all), kuid armastus kunsti vastu hoidis teda tagasi. Hingekriisile järgnes viljakas ajajärk Beethoveni loomingus. Alates 1818. aastast suhtles helilooja ainult kõnevihikute abil, sest ta oli selleks ajaks täielikult kurdistunud. Hingekriis sundis üha rohkem otsima lohutust alkoholist. Oma viimased teosed kirjutas Beethoven kurdina. Viimast, 9. sümfooniat, dirigeeris ta esmaettekandel ise, kuulmata ühtegi nooti. Beethovenit iseloomustab aeglane komponeerimislaad, seetõttu ei ole tema looming numbriliselt kuigi suur. Beethoven kirjutas mitut suurteost üheaegselt; ta täiendas ja parandas teoseid pidevalt, otsides täiuslikkust. Oluliseks pilliks tema jaoks oli KLAVER
Kõige viljakam periood, kuigi andis ainult kaks suurt autorikontserti. Tema teoseid mängiti ja trükiti aina enam; sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Ehtbeethovenlik stiil, romantiline ja heroiline. Valmis suurem osa kogu loomingust: 8 sümfooniat, pooled klaverisonaadid ja kvartetid, kolm klaverikontserti, viiuli- ja kolmikkontsert, ooper, oratoorium, missa jne. IV periood, Viin (1813-1815): kriis. Depressioon, majanduslikud ja perekonnaprobleemid. Helilooja oli peaaegu kurdistunud. Paradoks: kuulsus just sel ajal haripunktis. Viini kongress kogu Euroopa ladvik Viinis, aitas kaasa ka Beethoveni kuulsusele. Loomingus vaid vähetuntu: üks klaveri-, kaks tsellosonaati ning kaks orkestriteost "Wellingtoni võit" populaarne, aga muusikaliselt ebaõnnestunud. 1815. aastal mängis viimast korda publiku ees. V periood, Viin (1816-1827): hiline looming. Iseloomustab stabiilsus, konservatism. Heliloojat peeti veidrikuks. Suhteliselt väheviljakas
hoolimata ohust, Viini ülemkihi ja kõigi rahva reetjate müüdavust ning ülistas sõltumatut vaba vaimu. Varsti vajas ta taoliste vestluste pida-miseks juba vihikuid, kuhu vestluskaaslased pidid oma vastused kirja panema. Kurtus progresseerus kuid sellest hoolimata andis Beethoven veel kontserte: viimast korda esines ta 1808. aastal, mängides oma Neljan-dat klaverikontserti. Dirigendina astus ta publiku ette hiljemgi, kuigi mõnikord lõppesid etteasted, kui ta oli täielikult kurdistunud, väga dramaatiliselt. Kuulmise kaotamine ei suutnud hävitada helilooja loomeindu. Beethoveni kogetud elamuste ning heliliste varu oli põhjatu ja tahe luua meeletu, et teda valdasid kuni viimase hingetõmbeni uued, üha julgemad kunstilised ideed ja oma küpsusaastatel teostas ta neid erilise innuga. Kõige hilisem heliloomingu stiil formeerus Beethoveni viimasel kümnel aastal. See oli veel ülevam kui enne, improvisatsiooniline, kus tunnete üle võimutses mõistlik alge
kammermuusikateoseid viimaste hulgas 32 sonaati klaverile. Tema teoseid ei saa jagada ,,suurteks" ja ,,väikesteks". Nii ühed kui teised paistavad silma mõttesügavuse, mässulise vaimu, jõu ning julgusega. Igasse teosesse pani Beethoven heldelt kogu oma südame, oma mõtted, oma ellusuhtumise. Hämmastav oli Beethoveni usk ellu, tulevikku, hea võidusse. Samal ajal on raske leida teist inimest, kellele saatus oleks andnud nii täpse ja hävitava löögi. Et mõista kurdistunud helilooja õnnetuse suurust, võiks võrdluseks kujutleda pimedaks jäänud maalikunstnikku või jalutuks jäänud jooksjat. Kuid Beethoven saatis korda ime. Ta jätkas muusika kirjutamist. Varane looming (1792 1802) 1792. aasta novembri algul sõitis Beethoven Viini, et seekord saada Haydni õpilaseks. See reis sai võimalikuks täna noore ja muusikaliselt andeka krahvi Ferdinand von Waldsteini antud stipendiumile. Mõned oma 1790
Pidzinkeele arengut kreoolkeeleks nimetatakse kreoolistumiseks. Nt inglise keelest arenenud kreoolkeeli leidub kõige enam Lääne-Aafrikas (krio keel). 11. Viipekeeled. Viipekeelt kasutatakse seetõttu, kuna leidub kuulmishäiretega inimesi ehk inimesi, kellel kuulmine on teatul määral nõgenenud. Neid inimesi, kelle kuulmine võimaldab kõneldu mõistmist nim vaegkuuljateks. Kui inimene on kaotanud kuulmise pärast mingi suulise keele omandamist, on inimene kurdistunud. Viipekeeled on zestilis-visuaalsed ning seega erinevad nad suulistest keeltest. Teate saatja, viipleja, toodab teate zestide, ilmete, asendi ja sellega seotud liigutuste abil. Vastuvõtja tõlgendab valguslainetega edasikanduvat teadet nägemismeete abil. Viipekeel olulisim vorm on loomulik viipekeel. Eri maade viipekeeled on erinevad keeled, mis ei ole vastastikku arusaadavad (va mõned konkreetseid asju väljendavad viiped)
Pidzinkeele arengut kreoolkeeleks nimetatakse kreoolistumiseks. Nt inglise keelest arenenud kreoolkeeli leidub kõige enam Lääne-Aafrikas (krio keel). 11. Viipekeeled. Viipekeelt kasutatakse seetõttu, kuna leidub kuulmishäiretega inimesi ehk inimesi, kellel kuulmine on teatul määral nõgenenud. Neid inimesi, kelle kuulmine võimaldab kõneldu mõistmist nim vaegkuuljateks. Kui inimene on kaotanud kuulmise pärast mingi suulise keele omandamist, on inimene kurdistunud. Viipekeeled on zestilis-visuaalsed ning seega erinevad nad suulistest keeltest. Teate saatja, viipleja, toodab teate zestide, ilmete, asendi ja sellega seotud liigutuste abil. Vastuvõtja tõlgendab valguslainetega edasikanduvat teadet nägemismeete abil. Viipekeel olulisim vorm on loomulik viipekeel. Eri maade viipekeeled on erinevad keeled, mis ei ole vastastikku arusaadavad (va mõned konkreetseid asju väljendavad viiped). Ka
annaabi.ee 
