’jürü’(müristamine, piksemürin) • Jumal – vadja ’jumala’, väljend ’jumala jürü’ piksemürin ; vepsa ’jumou’(jumal), väljend ’jumalanheboina’ (vikerkaar, ’jumala hobune’) 2 21. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti omatüvi: Kura – nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend jne – seostub vasaku poole; märja mudase, madala kohaga; füüsilise ebapuhtuse ja roojaga. Soome-karjala: Perkele; vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli jne. Vasaku-parema vastandused folklooris, kuradi seotus vasaku poole, vee, kivide, maapinnaga, hiidudega. Kurat kardab kukke, hunti, pikset, tõrje pihlakakepiga. Seotus surnutega, kurat kui Toonela/Manala isand 22. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi.
vaheldusrikast unemaastiku jne.. Tänapäevane tõlgendust Metsatöllu koduleheküljelt: Äio on unevägi. Uni on surma vend. Äio annab inimesele une puhkuseks päevastest muredest, laseb hinge vabaks ja lubab tal lennata. uni teeb väsinud keha ja vaimu taas tugevaks. 49. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Ristiusueelne eesti kurat omas nimetusi kura, kuramus, kuram, kuramvend, kurask, kurassi, korat. Kura on seotud halvaga. Samuti on eesti mütoloogias kurat ja tema prototööbid seotud vasakuga. Nii võtab kurat kolm tilka verd just vasakust käest. Eesti muistendites kujutatakse kuradit rohkem uhke ja korraliku mõisnikuna. Kurat kardab eesti mütoloogias kukke, kuna kukk esindab päeva ja päikest. Samuti kardab ta hunte. Kuradil komme meelitada inimesi poomissurma. 50. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega
missugused on selle "jumaluse" uustõlgendused? Äio on taarausu unejumalus, vanasõnades on ta surma vend. Ta viib väsinud hinged jalutama ja laseb nad vabaks, lendama. Ta annab inimestele une, et nad puhkaksid päevastest raskustest ja muredest. 32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eestis Kura (kura, kuram, kuramus, kuramvend, kurask). Seostub vasaku käega (kura käsi), märja või mudase kohaga, füüsilise ebapuhtuse ja roojusega. Soome-karjalas Perkele. Isuris: Paha. 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad? Tuhande aasta pikkune maailm, mille järel praegune maailm hävib ja sünnib siis uuesti. Maailma lõpus pööravad inimesed üksteise vastu, ka looduse taandarenemine (kanad ei saa muneda jms)
vaheldusrikast unemaastikku jne.. Tänapäevane tõlgendus Metsatöllu koduleheküljelt: Äio on unevägi. Uni on surma vend. Äio annab inimesele une puhkuseks päevastest muredest, laseb hinge vabaks ja lubab tal lennata. uni teeb väsinud keha ja vaimu taas tugevaks. 48. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Ristiusueelne eesti kurat omas nimetusi kura, kuramus, kuram, kuramvend, kurask, kurassi, korat. Kura on seotud halvaga. Samuti on eesti mütoloogias kurat ja tema prototööbid seotud vasakuga. Nii võtab kurat kolm tilka verd just vasakust käest. Eesti muistendites kujutatakse kuradit rohkem uhke ja korraliku mõisnikuna. Kurat kardab eesti mütoloogias kukke, kuna kukk esindab päeva ja päikest. Samuti kardab ta hunte. Kuradil on komme meelitada inimesi poomissurma. 49. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja
Uni teeb väsinud keha ja vaimu jälle tugevaks ja erksaks." Vrd. Metsatöllu kodulehekülg: "Äio on unevägi. Uni on surma vend. Äio annab inimesele une puhkuseks päevastest muredest, laseb hinge vabaks ja lubab tal lennata. Uni teeb väsinud keha ja vaimu taas tugevaks." 32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti: vana omatüvi *kura (nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend, kursask, kürassi, korat, vanakurat, ka liivi:kure), seostub Vasaku poolega (kura käsi) Märja, madala, mudase kohaga Füüsilise ebapuhtuse ja roojusega Seos hiidudega Kurat kardab kukke, hunti, pikset, kuradi tõrje pihlakase kepiga Seos surnutega, kurat kui kodukäija asendusolend, kui pooma ahvatleja Kurat kui Toonela/Manala isand 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased
selleks, et surnu tagasi tuua. Võrumaa, karjala ja setu surnuitkudes esineb palve hauakaevajatele hauda ava jätta, et surnu saaks külastada omakseid ja vastupidi. 44. Iseloomusta [nt Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti kuradinimetus on arhailine, mida võib kohata veel kura, kuram, kuramus, kuramvend, kurask, kurassi ja korat kujul. Kura tähendab pahemat, näiteks kurakäsi – pahem käsi. Kuradimuistendites on kasutatud palju vasaku käe sümboolikat. Ühendust deemonlike jõududega võib näha kõikjal, kus tajutakse asjade loomulikule kulgemisele vastupidist liikumist. Muistendites esineva kuradi kaitseks pidi tihti tegema midagi just vasaku käe- või jalaga, et purustada kuradi mõjuvõimu. Tänapäevalgi on säilinud uskumused halva õnne toomises, kui tõused voodist
Nimetatakse setudel ka eraldi äiolasi, kes on kurjategijad. Soomlased teavad äijo ehk äija tütart, neiut, aga ka äijätäri pahas tähenduses. Äijätär ei ole soomlastel kuradi ema ega tütar vaid kuri naissoost vaim, kes madusid imetab ja tõbesid sünnitab 32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti omatüvi: Kura – nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend jne – seostub vasaku poole; märja mudase, madala kohaga; füüsilise ebapuhtuse ja roojaga. Soome-karjala: Perkele; vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli jne. Vasaku-parema vastandused folklooris, kuradi seotus vasaku poole, vee, kivide, maapinnaga, hiidudega. Kurat kardab kukke, hunti, pikset, tõrje pihlakakepiga. Seotus surnutega, kurat kui Toonela/Manala isand. 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad?
annaabi.ee 
