NB! Kreetal tarvitati mörti! Kükloopilised e. kükloopsed müürid. Kuningate haudade ring - sealt on leitud 5 saht- e. kaevushauda. (Leidis Heinrich Schliemann.) Surnutele pandi kaasa kullast ehteid. Kui laip oli kõdunenud, võeti ehted ära. Kuppelhauad - munaja kujuga pseudokuplid. Kivid laoti üha väiksemate ringidena. Tholos ümarhoone kreeka kultuuris, siin: hauakamber. Dromos kaldtee hauakambrini (aeti kinni, kaevati välja). Talamos - kamber, kõrvalruum hauas. Klytaimnestra kuppelhaud (Agamemnoni naine) Aigistose kuppelhaud (Klytaimnestra armuke) Atreuse varakamber - kõige kuulsam haud. (Atreus - Agamemnoni isa). 1300 eKr. Üle 13 meetri kõrge. Agamemnoni surimask kullast mask. 1500 eKr. Agamemnoni surimask on hüüdnimi. Asub Ateena Rahvusmuuseumis. 2 kullast kappa Vaphiost - 1500 eKr. Trooja Tänapäeva Türgi, Väike-Aasia poolsaar, Uus Ilioni küla, Hissarliki küngas. Välja on kaevatud 9 kultuurikihti
/6/ Myron-kettaheitja Pylokleitos-odakndja Pheidas-athena ja zeus 3.Selgita mõisted!/6/ 1) Kükloopilised müürid-mükeene linna müüri kivid on nii suured, et ladujateks peetakse hiiglasi- kükloope, selle pärast nimetatakse kükloopilisteks müürideks 2) Atlant-lage hoidev, kandev meeskuju 3) Krüselefantiintehnika-puukuju riiete osa kaeti kuldplekiga, palja kehapinna osa elevandiluu õhukeste plaatitega 4) Kuppelhaud-reljeef hauad etruskidel 5) Trumfikaar-võidukaar 6) Foorum-väljakukompleks 4.Nimeta!/10/ 1) Ateena akropolise suurim tempel.-parthenon 2) Kreeka mandril asunud üks seistsmest maailmaimest ja selle asukoht./2/Zeusi kuju olümpias 3) Louvre´i muuseumis eksponeeritav kuulus ja kaunimaks peetav hellesnistliku perioodi naisekuju.-milose veenus 4) Kõigi planeedinimeliste jumalate tempel Roomas.-Pantheon 5) Olulised ühiskondlikud hooned(liigid)Vana-Roomas
ANTIIKKUNST JAGUNEB: 1. VANA KREEKA KUNST: KREETA-MÜKEENE e. EGEUSE KUNST, KREEKA KUNST; 2. VANA ROOMA KUNST: ETRUSKI KUNST, ROOMA KUNST. KREETA-MÜKEENE e. EGEUSE KUNST: küklaadide kunst u. 2000 eKr, Kreeta kunst u. 2000-1300 eKr, Mükeene kunst u. 1600-1100 eKr. Phaistose ketas-leiti Kreeta saarelt 1908.a., selle lineaarkirja A peetakse trükikirja eellaseks ja loetakse tänapäeval desifreerimatuks. Megaron-tüüpiline ristkülikukujuline hoone. Haudehitis-tholos e. kuppelhaud. KREEKA KUNST: arhailine e. vana aeg 600-480 eKr, klassikaline e. õitseaeg 480-323 eKr, hellenistlik e. hiline aeg 323 eKr-30 pKr. Arhailine: kujunevad välja vaaside tüübid(amforad, kolmesangalised hüdriad, kann, olpe, voluukrateer, kellkrateer, karikaskrateer, küüliks, kantharos, leküütos, püksiid), templite tüübid, skulptuur(pühendkujud). Vaaside kaunistamine: geomeetriline, korintose, mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Arhitektuur: Kreeka anttempel areneb välja
ääres. Kreeka saare suurim linn oli Knossos, linn purustati mitmel korral, lõplikult hävitati alles 1400 eKr. Peamised keskused-loosid olid Phaistoses, Mallias ja Zakroses. Linnade alged 2000 a eKr paiku algas kesk-Kreetas minose kultuuri esimene õitseaeg. Üleminekut talupojakultuurilt enam linliku kultuurialgete juurde tähistasid metallide töötlemise areng, käsitöö spetsialiseerumine ning ühiskonna juhtiva kihi esiletõus. Kreeka asula juurde kuulub tihti kuppelhaud ning kultuskohad koobastes ja mäetippudel. Paleed Valgusõue ümber oli mitmele korrusele paigutatud erisuguseid majapidamis-ja eluruumid. Kõigil paleedel oli peale keskõue veel lääneõu. Sadamad Sadam kuulus iga Kreeta palee juurde mis asus ranna lähedal. Tihedad kaubandussidemed olid Kreeta ja Egeuse mere saarte ja Egiptuse vahel, eksporditi rohkelt minose keraamikat. Looduskatastroofid 1700 a eKr tabas Kreeta saart suurtulekahju, ning maavärinad. Kreetat on iidsest ajast saadik peale
- Alates 6. Saj esimes kloostrid euroopas. - Kõige varasemad kirikuraamatud olid käsitsi maalitud (kaaned kullast, kaunistatud vääriskividega, kullaga ja elevandiluuga, ahelatega kinni) - Initsiaal üks täht ühel lehel. (BOOK OF KELLS). Raamatud tehtud pärgaendi peale (sündinud vasika nahk) Viikingite ajastu - Viikingi haud küngas keset välja (kuppelhaud) - Osebergi matus suurim viikingi haua leid - Laevaninas suur draakoni pea - Karl suur (ei osanud lugeda ega kirjutada) lõi Aachen'i lossikabeli, kus asub suurim relikviaar (3 kuniga luud ja kondid) + reliikviad (püha higi jms) Romaani stiil - Põhitunnus: ÜMAR KAAR - Kirik endiselt basiilika - Krüpt ehk hauakamber altari ja kooriruumi all - Kirik on alati suunaga läänest itta (altar on idas)
võimatu pääseda. Härga seostati labürindiga, sest ta oli Kreetal püha loom ja teda võis kohata nii elus kui ka kunstis. (2) Lossi üksteise kõrvale ehitatud ruumidel puudusid väliseinad ning seetõttu puudusid aknad. Kogu valgus tuli laes olevatest avaustest, mis võisid ulatuda läbi mitme korruse. Omapärased olid ka sambad, mis jämenesid ülaosas ja värviti piduliku musta, kollase ja punasega. (2) Üheks ehituskunsti osaks olid ka esialgse nimetusega kaevushauad (kuppelhaud). Pehmesse kivisse kaevati kallakas käik (dromos). Iga matmise järel müüriti haud kinni. Uksesilluse kohal sarnaselt Egiptusele kolmnurk. Mükeenes on tuntud 9 tholoshauda. Tuntuim Atreuse varakamber. Kuppelhauad olid suurimad tugedeta ruumid enne Pantheoni. (1) Kreeta-Mükeene tarbekunst ja seinamaalid Kreeta-Mükeene tarbekunstis olid väga kõrgel järjel keraamika ja kullassepa tööd. Keraamikale on iseloomulik värviderõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on väga
16.09 Mükeene lossi iseloomustas: • Hästi korralikult kindlustatud (nn glükloopilised müürid) • Kui läbiti müüris olev värav, järgnes lahtine käik, mille lõpus oli teine väravehitis propülee. • Järgnes sillutatud õu, mida ümbritses sammaskoda • Pearuum megaron ehk meestesaal • Kasutati prinitiimset võlmimist, sammas läks laiemaks. Kõige omapärasemaks näiteks on kuppelhauad. Kõige kuulsam kuppelhaud on Atreuse varakamber, läbimõõt 14.2m ja kõrgus 13.6m • Lossi seinad olid kaetud maalidega. Kuldsed maskid ja lõvide värav oli leitud Atreuse varakambrist KREEKA KULTUUR Arhitektuur Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosneval alaehitisel krepidoma, ülemine aste oli stülobbaat. Seejärel tuli sammas, tüvi ja ülemine osa kapiteel, mis omakorda koosnes echinosest ja abakusest
saj e.Kr. Leitud Kamarese koopast. 1700 ema. 16. Mükeene Mükeene oli tipptasemel kultuur 1413 saj. e.Kr. Asus Peloponnesose poolsaarel. Olid kindlusmüürid suurtest tahutud kiviplaatidest. Ilma sideaineta. Kükloop(ili)sed müürid nagu oleks sõõrsilmad teinud. Lõvide värav 1300 e.Kr Mükeene peavärav. 2 peadeta lõvifiguuri, võibolla olid kotkapeadega. Võibolla hoopis greifid. Mükeene küngas. 17. Atreuse varakamber Esialgu peeti varakambriteks, tegelikult on hauad. Kuppelhaud. Dromos kaldtee, aeti mulda täis, kui oli vaja sisse saada, kaevati uuesti lahti. Talamos kõrvalruum, kamber. Tholos ümarhoone. Kõige kuulsam on Atreuse varakamber. 13,36 m kõrge, kõige suurem kuppelhaudadest. 18. Olympos Mägede grupp, koosneb 9 mäest. 4 on kõrgemad. Kõige kõrgem on Panteon (2917m) järgmine on Kroon või Troon (2909m). Tessaalias udude müstika. 19. Herodotos Elas u. 484425 e.Kr. Pärit Halikarnassosest. Kreeka ajaloo isa. 455. ja 444 a
Primitiivne võlvimine. Samasugune ülalt laienev sammas, aga puust ja tihti rikkaliku, peamiselt kobrutatud metallplekist kattega. Haudehitised: Lihtsaim tüüp kaevushaud: umbes 2 m sügavusel maa all; leidub Mükeene linnuse alal Sagedane kaljusse raiutud haud, mille juurde viib pikk käik. Kuppelhaud Kuulsaim maa-alune Atreuse varakambri nimeline: ehitatud üksteisest üle ulatuvatest kivikihtidest, läbilõikes ümartaru-sarnase võlvi kuju. Läbimõõt 14,2 x 13,6 m Haud vaikses kõrvalkambris, võlvitud ruum kultusruumina. Haua juurde viis 30 m pikkune käik.
Minose kultuuri kohta puuduvad head kirjalikud allikas. Kui Kreetal tõusis üles Minose kultuur, siis samal ajal tõusis ka mandril Mükeene kultuur. Stiil võeti üle, leiud sarnased. Võeti üle, aga teine rahvas oli ikkagi. Põhiline tõendusmaterjali on arheoloogilised, nt pöidlasuurused pitsatid. Kultus Ei kujutatud sel ajal massiivseid templeid, seega kultuspaika raske indentifitseerida, aga võimalik. Ilmselt haudadel oli kultuslik funktsioon (ringikujuline kuppelhaud, nende ees tantsuplatsid), on ka nö mäetipu pühamu, neil oli silmside asustuse v lossiga. Leitud kaksikkirveid, inimese ja loomakujutisi, tuletegemise jäänuseid ja lampe. Pühad koopad- Dikte mägi ja Iida mägi. Hilisemas mütoloogias Zeusi või kellegi sünnikohad. Pühad hiied, säilinud freskod. Põhiline oli aga ikkagi loss. Rituaalid- Ringis tantsivad kujud, freskod niisama tantsudest (tavaliselt naised). Loomade ohverdamine (15 saj lõpp isegi). Pilt sarkofaagist on tõendus.
Aietes riputas selle kus seda valvas Phrixose saatuse kohta pärast abiellumist puuduvad andmed. Jäärast sai kuningas käskis varsti pärast seda oma vennapojal kuldvillaku tagasi tuua, lubades talle selle eest oma trooni. Selleks pani Iason kokku laeva "Argo" meeskonna, keda kutsutakse. Aietese tütre abiga sai Iason kuldvillaku kätte, viis selle Iolkosesse, sai kuningaks ja abiellus Medeiaga. Kuldvillaku edasine saatus on teadmata. Kuppelhaud- Mükeene valitsejate kuplikujuline haudehitis. Lihtsad kaevushauad asendusid 16. sajandist edasi kamberhaudade ja nendest arenenud suurejoneliste kuppelhaudadega. Kuppelhaua puhul kaevati esmalt veidi kaldus käik, dromos. Dromos lõppes ukseavaga, mis viis hiiglaslikku ümmargusse kividest laotud võlvitud hauakambrisse. Sellise plaaniga hauakabreid kutsutakse tholosteks. Oma suurejooneliste mõõtmete tõttu paistavad tholosed
on mükeene hauakambritel (1600-1500a.eKr.) Kreeta varase perioodi kalmetega, mille ette olid ehitatud nelinurksed eendid ja krvalruumid. Mükeene kultuuris asenduvad viimased küll pika käiguga, sarnasus aga on ilmne. Mükeene arhitektuuri varasemat perioodi esindavadki hauakambrid, eeskätt kamber ja kuppelhauad, viimaseid nimetatakse ka Tholos haudadeks. Iga hauakambrini viis küllalt pikk koridorilaadne käik dromos - alates 1500.a.eKr. ulatus selle käigu pikkus 30 meetrini, kuppelhaud ise aga oli küllalt suur-läbimt kuni 15 m. Mükeene 9 ümarhauast on tuntuim nn. Atreuse varakamber (1300.-1200.a.eKr.) mille sisemuses kasutatud kiviplokid on töödeldud vastavalt hauaümbrusele, mis dromose kohal kujundati portaaliks. Siin kerkis ehitustehniliselt esile keeruline probleem - valevlvina laotud kivikupli tohutu surve tuli ukse kohal toestada. Nii leiutati kolmnurk ukse kohal koormuse vähendamiseks. Atreuse
annaabi.ee 
