Tegemist on kuivalt kõva, tahke ja püsiva ainega, mis hüdrolüüsub kergesti ja annab gaasilise atsetüleeni. See on tormiline reaktsioon, milles eraldub soojus ja mida kasutatakse atsetüleeni tootmiseks. Atsetüleeni toodetakse ka süsivesinikest näiteks pürolüüsil (tugeval kuumutamisel õhu juurdepääsuta). Etüüni reaktsioon vesinikkloriidhappega on suure praktilise tähtsusega, kuna siis moodustub vinüülkloriid e. kloroeteen, mille baasil valmistatakse plastmasse, kunstnahka, vahariiet. Etüünist saab veel äädikhapet, polüstürooli, kummi, lahusteid, pleksiklaasi. Hüdrogeenimine: CHCH + H2 CH2=CH2 CH3CH3 Halogeenimine: CHCH + Cl2 CHCl=CHCl CHCl2CHCl2 Vesinikhalogeenidega: CHCH + HCl CH2=CHCl CH3CHCl2 Hüdraatimine: CHCH + H2O CH2=CHOH CH3CH(OH)2 Põlemine: CHCH + 3O2 2H2O + 2CO2 + 2C Homoloogiline rida: 1. - 2. etüün C2H2 3. propüün C3H4 4. butüün C4H6 5. pentüün C5H8 6. heksüün C6H10 7. heptüün C7H12 8. oktüün C8H14 9
taastamiseks tetailide valmistamiseks ja kinnitamiseks ning liidete tihendamiseks. Sünteetiliste liimide koostisesse kuuluvad vaigud, plastifikaatorid, tahkestid, kiirendid, vedeldid, lahustid, ja täiteained. Sagedasti kasutatakse liime auto kerede juures, polstri remondiks, tihendite ja mürasummutavate elemendi kinnitamiseks jne. Tavaliselt on need liimid valmistatud kautsüki alusel. Liimidega 88 või moment liimitakse kummi, plaste, nahka kunstnahka ja riiet nii üksteise kui ka metalli külge. Pinnad puhastatakse vajadusesl karestatakse ja siis rasvastatukse. Esimest liimikihti lastaks kuivada kuni 10 minutit teist mõniminut, ühendatud pinnad rullitakse kinni, eriti tugev liide tekib siis kui oida seda kokkusurutuna ööpäev. Liide on vee ja külmakindel kuid ei talu õlisid kütuseid ja lahusteid. BC-10D liimitakse piduriklotside hõõrtkatteid. See liide talub lühiaialist temperatuuri.
Männi viljakandvus algab üksikult kasvades 10¼15 aastaselt (puistus 25¼35). Tuultolmleja.Seemned on munajad, tumehallid kuni pruunid, lendtiivaga. Levivad tuule abil. Emaskäbi Hariliku männi seemned Kasutamine Puit on väga laia kasutusalaga: paberiks, ehitusmaterjaliks, vineeriks, mööbliks, kütteks. Temast valmistatakse veel tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani. Vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve ning ravimeid. Ravimtaimena kasutatakse noori kasvusid. Tõmmist juuakse üks klaas päevas lonkshaaval, peale söögikordi köha ja bronhiidi korral. Võib ka tõmmisevee auru sisse hingata. Vanni pannakse 1¼2 kg kasve ja see aitab reumaatiliste haiguste puhul ja rahustab närvisüsteemi. Okkad on vitamiin C rikkad. Sedagi võiks teada, et merevaik, millest tehakse kauneid ehteid, on tegelikult eelkõige
X4 = 12,5 X8 = 30 Sihifunktsiooni kontroll: MAX Z = 20x1+10x2 + 4x3+8x4 20*50+0*10+0*4+12,5*8=1100 Duaalne ülesanne: W=400y1 + 200y2 + 100y3 80y4 min 2y1 + 4y2 + y3 20 2y2 + y3 + y4 10 y1 + 4y2 + 2y3 4 4y1 +4 y3+4 y4 8 Duaalse ülesande lahendiks on (optim. baastabelist): Y1= 0 Y2= 4,5 (täiendav 1 m kangast nr 1 annab kasumit 4,5 kr Y3 = 2 (täiendav 1 m kunstnahka annab kasumit 2 kr Y4= 0 Kontroll: 400y1 + 200y2 + 100y3 80y4 = 1100 400*0+200*4,5+100*2+80*0=1100 1100=1100 Järeldused: Päevase kottide tootmise optimaalne kogus: Reisikott 1 - 50 tk Reisikott 2 - 0 Reisikott 3 - 0 Reisikott 4 - 12,5 Materjalide kasutatavus: Pärisnahk - ülejääk 350 Kangas nr1 - 0 Kunstnahk - 0 Kangas nr 2 - 30 Sellise tootmise korral oleks päevakasum 1100 kr Lahendi stabiilsuse analüüs:
Tervikkatte korral moodustab pehme elemendi ääre kattematerjal ise. Koostatud katted koostatakse eripaksusega lehtmaterjalidest. Katete valmistamiseks kasutatakse väga mitmesuguseid materjale · Lehtmaterjalid: erineva tihedusega porolooni, vahtkummi, vatnikut (vatiliin), sünteetiline vatt. · Looduslikud materjalid: mererohi, puuvillane ja linane vatiin, lambavill Katetesse kuuluvad materjalid liimitakse kokku liimiga. Kattematerjaliks kasutatakse mööbliriiet, madratsiriiet, kunstnahka või naturaalset nahka. Tihti kasutatakse nn koostatavat katet, kus pealistusriidele, selle all olevale pehmenduskihile (tehisvill, poroloon või vatiin) ja selle all olevale vaheriidele õmmeldakse sisse muster. Diivanid Kaasaaegsel mööblil pehmete osade formeerimisel kasutatakse nii looduslikke, kui ka sünteetilisi materjale. Nendeks on: riiete vatt ja mööbli puuvillriie; puuvillane mööbli vatiin, mis kujutab endast vati kihte, mis on kaetud pakkeriidega ühelt või kahelt poolt
mööbliriie), kinnitusvahendeid (liim, klambrid, väikesed polstrinaelad) Eemalda toolilt vana polster. Tooli istmeplaadile ja seljatoele on polstrikate enamasti kinnitatud klambrite või väikeste naeltega või siis liimitud. Polstrisisuks kasutatakse porolooni, varasemast ajast pärinevate toolide polstitäitena on kasutatud ka hobujõhvi, mererohtu ja vatti. Polstrikatteks kasutatakse nahka, kunstnahka või mööbliriiet. Võta uue polstrikatte mõõdud vana polstrikatte pealt, arvesta juurde mõned cm õmblusvaru. Mererohi ja hobujõhv kaetakse omakorda õhukese vatikihiga, et polstri pealispinda ühtlasemaks muuta. Kui kasutad sisuks mererohtu või hobujõhvi ja polstirkatteks mööbliriiet, siis on katteriide alla vaja ka alusriiet, et jõhv või hein läbi pealisriide ei hakkaks tulema. Alusriideks sobib kõige paremini õhuke linane valge riie.
Keemiatööstus toodab männivaigust tarbeaineid, näiteks tärpentini millest tehakse lakke, värve kui ka ravimeid. Männipuidust saab ka puupiiritust. Männiokastest toodetakse männiõli, C- ja B- vitamiini. Männipuidus on keskmiselt 4,8% vaiku ja sellel on head säilivusomadused. Männipuidu keskmine tihedus on vahemikus 330890 kg/m³, niiskusesisalduse 15% korral 520 kg/m³. Männist valmistatakse veel tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani. 5 Männi võimalikud kasvukohatüübid ja mullad Mänd talub äärmuslikke muldi väga kuivi ja vesiseid kehvi muldi. Mänd on väikese konkurentsivõimega. Kasvab luiteliivadel ja rabades puhtpuistuna, sest seal tal konkutentsi ei ole. Mänd kasvab järgnevates kasvukohatüüpides: Loometsad(leesikaloo,kastikuloo,lubikaloo):Muld on väga õhuke(alla 30 cm) ja kohati
süsivesinikkudes; püsiv leeliselistes-, happelistes- ja soolalahustes. Tugevuspiir venitusel 40-50 Mpa, murdetugevus 80-120 Mpa. Elektriline eritakistus 10¹²-10¹³ Om*m. Püsiv niiskuse, hapete, leeliste, soolalahuste, bensiini, petrooleumi, rasvade ja piirituste toime suhtes, head dielektrilised omadused. Saadakse vinüülkloriidi suspensioonse või emulsioonse polümerisatsiooni, samuti massi polümerisatsiooni teel. Meil kasutatakse PVC materjalist vinüülkile ja kunstnahka kogu meie pakutava sortimendi valmistamiseks. Plastide kodus põletamist tuleks täielikult vältida. Kui nende puhul üldse erandit tohib teha, siis vaid polüetüleenkilest ja polüpropüleenist (näiteks leivakotid) pakenditele, mida võib pliidi all või ahjus väga väikestes kogustes põletada. (Polüetüleenesemeid tunneb ära selle järgi, et need tunduvad katsumisel rasvasena, pehmenevad soojendamisel kergesti ja põlevad sinaka leegiga, levitades sulatatud parafiini lõhna.)
Arukase võib jätta ainult grupiti ja tühjadesse kohtadesse. Eluiga kuni 300-400 aastat. 2) Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad Männi puit on kollakas- või punakaspruuni lülipuiduga. Puidu tihedus on 500...530kg/m³. Männi puit on vaigukäikude rohkuse tõttu väga vaigune. Puit on väga laia kasutusalaga: paberiks, ehitusmaterjaliks, vineeriks, mööbliks, kütteks. Temast valmistatakse veel tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani. Vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve ning ravimeid. 3) Kasvukohatüübid ja mullad Mänd talub äärmuslikke muldi väga kuivi ja vesiseid kehvi muldi. Mänd kasvab järgmistes kasvukohatüüpides: · Leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo 30 cm paksune mulla kiht paekivil või õhukesel rähk- ja klibu mullal. · Sambliku, kanarbiku toitainete vaene liivmuld mereäärsetel luidetel või sisemaal
Käbide kasvamine ning küpsemine lõppeb tolmlemisele järgnenud aasta sügiseks. (2.) Männi seemned levivad tuule abil. Nad on munajad ja tumehallikad kuni pruunikad. Männi okkad on oksal kahekaupa kimbus. Nad on hallikadrohelised ja kaetud vahakihiga. Nende pikkus on 4 7 cm ja puul püsivad 3 vahel ka 4 aastat Männi puitu kasutatakse tavaliselt paberiks, ehitusmaterjaliks, vineeriks, mööbliks, kütteks. Veel kasutatakse seda tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani valmistamisel. Männi 5 vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve ning ravimeid. Ravimtaimena kasutatakse noori kasvusid. Tõmmist juuakse üks klaas päevas lonkshaaval, peale söögikordi köha ja bronhiidi korral. Võib ka tõmmisevee auru sisse hingata. Vanni pannakse 1-2 kg kasve ja see aitab reumaatiliste haiguste puhul ja rahustab närvisüsteemi. Männi okkad on vitamiin C rikkad
Kui kasutatakse korisuskäru, siis võiks see asuda kärus. Põranda kuivatajad Kasutatakse: v vee korjamiseks põrandalt, akendelt seintelt; v koos koristusrätikuga niisutatud niiske ja märja meetodiga põranda hooldamiseks; v vaha põrandale kandmiseks; v lahtise mustuse pühkimiseks. Akende pesemisel kasutatavad vahendid Akende pesemisel kasutatakse: v aknapesijat, mille ühes servasx võib olla hõõris; v aknakuivatajat; v uretaani või kunstnahka veepiiskade kuivatamiseks. Harjad Hea pikavarrelise põrandaharja omadused on: v harja laius on vastav puhastatavale pinnale; v harjased on piisavalt tugevast või piisavalt pehmest materjalist v vars on töö tegijale ninani v vars on sobiva paksusega (u.pool kämbla laiusest) v varre kinnitusnurk on 60', siis kõik harjased puudutavad põranda pinda v vars on eemaldatav ja kasutatav teiste töövahendite puhul v varre kinnitus on tugev
Männi viljakandvus algab üksikult kasvades 10-15 aastaselt (puistus 25-35). Tuultolmleja. 6. Kasvunõuded: Leplik liigniiskuse ja ka niiskusepuuduse suhtes, kasvades nii kuivades nõmmemetsades kui rabades. Mullaviljakuse ja temperatuuri suhtes samuti vähenõudlik. Levikut piiravaks teguriks on vaid valgusnõudlikkus. 7. Kasutus: Puit on väga laia kasutusalaga: paberiks, ehitusmaterjaliks, vineeriks, mööbliks, kütteks. Temast valmistatakse veel tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani. Vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve ning ravimeid. Ravimtaimena kasutatakse noori kasvusid. Tõmmist juuakse üks klaas päevas lonkshaaval, peale söögikordi köha ja bronhiidi korral. Võib ka tõmmisevee auru sisse hingata. Vanni pannakse 1-2 kg kasve ja see aitab reumaatiliste haiguste puhul ja rahustab närvisüsteemi. Okkad on vitamiin C rikkad. Peamiselt männimetsade vaigust on tekkinud merevaik, mida
kloorkiudu kaubandusliku heliisolatsiooniomadused. nimetusega Kloorkiude kasutatakse Rhovil'Eco®. laialt ka rõivatööstuses. Selleks, et jäljendada naturaalset nahka, tehakse kloorkiududest kunstnahka. Toodetakse ka aluspesu, sukki ning jalanõusid. Kuna kloorkiul on omadus mitte hästi põleda, siis valmistatakse sellest ka kardina- ja sisustusmaterjale.
Tegemist on kuivalt kõva, tahke ja püsiva ainega, mis hüdrolüüsub kergesti ja annab gaasilise atsetüleeni. See on tormiline reaktsioon, milles eraldub soojus ja mida kasutatakse atsetüleeni tootmiseks. Atsetüleeni toodetakse ka süsivesinikest näiteks pürolüüsil (tugeval kuumutamisel õhu juurdepääsuta). Etüüni reaktsioon vesinikkloriidhappega on suure praktilise tähtsusega, kuna siis moodustub vinüülkloriid e. kloroeteen, mille baasil valmistatakse plastmasse, kunstnahka, vahariiet. Etüünist saab veel äädikhapet, polüstürooli, kummi, lahusteid, pleksiklaasi. Hüdrogeenimine: CHCH + H2 CH2=CH2 CH3CH3 Halogeenimine: CHCH + Cl2 CHCl=CHCl CHCl2CHCl2 Vesinikhalogeenidega: CHCH + HCl CH2=CHCl CH3CHCl2 Hüdraatimine: CHCH + H2O CH2=CHOH CH3CH(OH)2 Põlemine: CHCH + 3O2 2H2O + 2CO2 + 2C Homoloogiline rida: 31.- 32. etüün C2H2 33. propüün C3H4 34. butüün C4H6 35. pentüün C5H8 36. heksüün C6H10 37. heptüün C7H12 38
Vaigukäike on arvukalt ja nad on koondunud aastarõngaste sügispuiduosasse. Männi puit on pehme ja seega hästi töödeldav, kuid seejuures võrdlemisi tugev. Kiud on sirged, mis teevad puidu hästi lõhestatavaks. Suur vaigusisaldus teeb puidu vastupidavaks mädanemisele ja hästi säilivaks. Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Mänd on tuntud ka ravimtaimena. Temast valmistatakse ka tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani. Vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve, ehteid. Peamiselt männimetsade vaigust on tekkinud merevaik (ammu elanud puude kivistunud vaik), mida kasutatakse nii kunstis kui ka meditsiinis ja ravimeid. Eesti suurimate mändide kõrgus on 42-43 m ja jämedaima läbimõõt u. 140 cm. Kuusk (Picea abies) ehk harilik kuusk on umbes 45 kuuseliigist ainus Eestis looduslikult kasvav kuusk. Leviala suuruselt jääb kuusk harilikule männile veidi alla.
annaabi.ee 
