nende dialoogi) • Olustikuline muinasjutt - olustikulise tagapõhjaga novellilaadsed muinasjutud. • biibliaineline legandilaadne muinasjutt - lähedane imemuinasujutule, tegelased pärinevad biiblist kunstmuinasjuttude erinevus folkloorsest muinasjutust • kunstmuinasjutud seotud mingil määral aja ja elustiiliga • arvusümboolika puudub, mingit kindlat arvu ei pruugi olla rõhutatud • gradatsiooniline tõus ei pruugi olla kunstmuinasjuttudes markeeritud • omane on seod rahvauskumustej animismiga, iseloomulik on antropomorfism • hea ja kurja kokkupõrge on enamikes kunstmuinasjuttudes olemas, see on esitatud kompitseeritult • konkreetsed tüüptegelased ja -objektid esinevad kunstmuinasjuttudes varieeritud kujul • unstmuinasjutu kangelane ei pea olema läbinisti positiivne, peategelaseks on tavaline laps, kes võitleb vägevate jõududega
Esimene novell, mille Tammsaare Tallinnas kirjutas, oli "Lehekandja nr 17", mis on otseselt seotud "Teataja" toimetusega. Kõige poliitilisem on revolutsiooniteemaline jutustus "Raha-auk", mis ilmus 1907. aastal. Tammsaare katsetas ka poliitilise satiiri kirjutamist (vrdl Vilde "Kaak"), õnnetunuimaks paroodiaks peetakse 1907. aastal ilmunud pala "Hea valitseja", mis on huvitav ka selle poolest, et Tammsaare kasutab siin vanatestamentlikku kirjutusstiili, mis hiljem tuleb selgelt esile tema kunstmuinasjuttudes ja miniatuurides. See esimene periood aastani 1907 on eelkõige katsetuste aeg, millest aga "Vanad ja noored", "Kaks paari ja üksainus" ning "Mäetaguse vanad"" eesti kirjanduskaanonisse jõudsid. 2.2. Loomingu II periood Loomingu II perioodil Tammsaare temaatika muutub, ta loobub külaühiskonna kujutamisest ning käsitleb eelkõige üliõpilasprobleeme. Need lood kirjutas Tammsaare Tartus ülikoolis õppimise ajal
" Sellest järmine lugu ,,Õunapuude waenlased" on kooliraamatu kohta väga põhjalik, nimetades ära kahjurid koguni ladinakeelsete nimetustega. Kirjastuselt ,,Eesti Raamat" ilmus 1981 aastal ,,Lugemisraamat loodusest," mille koostas august Mikk ja lugemiku lood on kõik Jakobsoni lugemikest, kuid õunaseemne ja õunapuu kasvatamise jutud on välja jäetud, ilmunud on vaid ,,Õunapuu vaenlased." Õunaseemned eepikas. Õunaseemne motiive kohtame mitmesugustes rahvajuttudes ja kunstmuinasjuttudes, mõned on tõlked ja mõned eesti päritolu. Neis muinasjuttudes on õunaseeme kui imeseeme, neist kasvavad imeõunapuud või kuldõunapuud või kuldsetest õuntest. Itaalia muinasjutus näiteks kasvab õuna sees seemnest tüdruk. Läti keelest tõlgitud ,,Muinasjutt kuldõunapuust" on kirja pandud 1914 ja kirja pannud Karlis Skalbe (1879-1945), eesti keeles ilmunus 1981 läti muinasjuttude kogumikuna ,,Muinasjutte" Lugu on õunaseemnest.
"Lehekandja nr 17", mis on otseselt seotud "Teataja" toimetusega. Kõige poliitilisem on revolutsiooniteemaline jutustus "Raha-auk", mis ilmus 1907. aastal. Tammsaare katsetas ka 8 poliitilise satiiri kirjutamist (vrdl Vilde "Kaak"), õnnetunuimaks paroodiaks peetakse 1907. aastal ilmunud pala "Hea valitseja", mis on huvitav ka selle poolest, et Tammsaare kasutab siin vanatestamentlikku kirjutusstiili, mis hiljem tuleb selgelt esile tema kunstmuinasjuttudes ja miniatuurides, kuid on mingil määral omane ka nt "Tõe ja õiguse" stiilile ja üldse Tammsaare kirjutamismaneerile. See esimene periood aastani 1907 on eelkõige katsetuste aeg, millest aga "Vanad ja noored", "Kaks paari ja üksainus" ning "Mäetaguse vanad" eesti kirjanduskaanonisse jõudsid. Teatus üleminekuperioodi kirjaniku loometeel tähistab kriminaaljutustus "Uurimisel", mis ilmus samuti 1907
Parijõge, kelle „Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte“ (1933) rõhutab rahva eetiliste tõekspidamiste puhtust. 1932. aastal ilmus kogumik „Mustlaste muinasjutte“. August Jakobsoni interpretatsioonis ilmus mitu kogu eesti muinasjutte: „Ööbik ja vaskuss“ (1947), „Suur onu ja väike vennapoeg“ (1964) ja „Sõbralikud vennad“ (1950). 9. Fantaasiakirjanduse olemus ja alaliigid lk 174 (Ele Süvalepa lühikonspektist) Teaduslik ja nn vaba fantastika kunstmuinasjuttudes. Teaduslik fantastika (ulme, teadusulme) kui kirjanduse ja lastekirjanduse nähtus. Teadusliku fantastika elemendid V. Beekmani, B. Kaburi, L. Tungla laste- ja noorteraamatutes. (Mängu)asjademaailma elustamine H. C. Anderseni, I. Truupõllu, E. Raua lasteraamatutes. Uute fantastiliste olendite loomine (E. Niit, J. Rannap, A. Pervik, E. Valter jt). Nii primaar- kui sekundaarmaailma suhtel põhinevad muinasjutuliigid: sekundaarmaailma fantaasia ehk kõrgfantaasia (J. R. R
Printsi abiga leiab ta kaevu. Hiljem kohtab jutustaja printsi arutlemas maoga kojupöördumise üle. Prints jätab südamlikult hüvasti ja tahab säästa lendurit hingevalust, väites, et kuigi see näib nii, siis tegelikult ta ei sure. Jutustus lõppeb visandiga, mis kujutab kõige kaunimat ja kõige kurvemat maastikku maailmas. Just siin ilmus väike prints Maale ja siit ta kadus. Hans Christian Anderseni muinasjutud Kui Grimmide muinasjutud on n-ö raamatulikud, siis Anderseni kunstmuinasjuttudes avaldub lüüriline ja filosoofilis-psühholoogiline kallak. Sarnaselt Hoffmannile annab ta elu ja hinge asjadele, varustab loomad inimomadustega, paneb nii asjad kui loomad inimeste kombel kannatama, rõõmustama ja armastama. Erinevalt traditsioonilistest muinasjuttudest lõpevad Anderseni lood mõnikord ka kurvalt – nendes on viiteid inimolu ja armastuse haprusele ja kaduvusele. 1. Lumekuninganna- Kui jäine ilu külmutab armastuse, tuleb selle
kunstmuinasjutuks liigitatavat raamatut: ,,Vaikuse hääled" (2004), ,,Jani seiklused Varjudemaal" (2004) ja ,,Roosa printsess" (2006). Temaatiliselt sobib jutustus ,,Vaikuse hääled" jutukoguga ,,Lendav õunapuu". Jutustust ,,Jani seiklused Varjudemaal" seob jutustusega ,,Kapiukse kollid" ühine peategelane ja seikluslikum aines. Jutustus ,,Roosa printsess" haakub Liisu-sarjaga oma selgelt määratletud adressaadiga, kuid sellega nende kahe teose sarnasused ka lõppevad. Vilepi kunstmuinasjuttudes esinevad tõsielu- ja fantaasiamaailm kõrvuti. Jutustuses ,,Jani seiklused Varjudemaal" on nagu ,,Kapiukse kollide" lugudes tegemist reaalmaailma sekkuvate fantaasiategelastega. Tegevustiku vallandab õhtune kujutlusmäng, mida soodustavad pimedusest erksad meeled. ,,Vaikuse häältes" satub poiss fantaasiamaailma metsa minnes. Väravaks kahe maailma vahel on metsa endasse mähkinud udu, mis kannab peategelase endaga kaasa. Metsas elustuvad
annaabi.ee 
