Kunstiteraapia psühhiaatrias V. Karkou ja P. Sanderson defineerivad oma raamatus ,,Arts Therapies" kunstiteraapiat kui uute seoste, uute suhete ja tähenduste avastamist turvalises ja eelarvamustevabas keskkonnas, mis võimaldab kliendil leida alternatiive elus ja teistega suhtlemise võimalusi. Kunstiterapeudi roll selles on luua alus protsessi alustamisele ja toetada jätkamist. Kunstiteraapia mõjutab inimest tervikuna, kaasates sensomotoorikat, taju, kognitiivset, emotsionaalset, füüsilist, sotsiaalset ja vaimset aspekti. Areng kunsti läbi on isiksuse areng tervikuna
Kunsti teraapiline kasutamine annab pigem kunstilise elamuse. Teraapiaseansi rõhk on protsessil mitte kunstilisel lõpptulemusel. Kunstiteraapia on ka reguleeritud proffesionaalsete assotsiatsioonide poolt ja seal hulgas jälgitakse spetsiifilisi eetikanorme, mis kunsti terapeutilise kogemise puhul pole vajalik. Kunstiteraapiad ja teised teraapiad 1) Psühhoteraapia ja nõustamine. Psühhoteraapiaid ja kunstiteraapiat seovad psühhoanalüütiline mõtlemine ja humanistlik teraapia ning nende praktikates leidub suuri sarnasusi. Humanistlik psühhoteraapia hindab samuti kõrgelt loovust ja eneseväljendust, kuid suurem rõhk on siiski verbaalsel tööl, isegi kui kunst on seanssi kaastatud, siis on see pigem teisene vahend. Üldistatult öeldes eelistab psühhoteraapia rääkimist tegemisele. Ometigi on need kaks ala tihedalt seotud ja paljud kunstiterapeudid omandavadki varem
Kunstilist tegevust kasutatakse tänapäeva sotsiaaltöös üha tihemini. Inimesed on aru saanud, et kunst kui teraapia on suhteliselt tõhus vahend terapeutidele. Sellest meetodist on abi ka näiteks õpetajatele, sotsiaaltöötajatele, noorsootöötajatele, psühholoogidele jne. Kunstiteraapiat võib kasutada igasuguste erinevate inimeste seas. See sobib kõigile- lastele, eakatele, vaimupuudega inimestele uimastisõltlastele, alkoholisõltlastele jne. Tänu kunstile suudavad inimesed, ennast paremini väljendada. See tuleb esile just eriti laste sea. Olles igapäevaselt laste ja noortega tegelev inimene tean, et inimesi on igasuguseid. Kui mõne noorega saab väga lihtsalt rääkida ja nad võivad rääkida palju rohkem kui sa küsisid,
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA KUNSTITERAAPIA Referaat Juhendaja: Ants Reinmaa Tartu 2011 Sissejuhatus Loovtöö eesmärgiks on tutvustada kunstiteraapiat ja selle kasutusvõimalusi erivajadustega laste arendamisel. Valisin selle teema lähtudes oma isiklikust huvist kunstiteraapia vastu. Kuna kunst ja loovus on minu elu lahutamatu osa, siis tahan tulevikus oma eripedagoogika karjääri sellega ühendada. Laiemas mõttes mõistetakse kunstiteraapia all nelja eri liiki loovteraapia vormit: visuaalkunstiteraapia, muusikateraapia, draamateraapia ning tanstu- ja liikumisteraapia. Mina käsitlen oma
emotsionaalse reaktsiooni, mitte ei tulene ise sellest. Sümptom on seotud minevikuga, sest on tekkinud eelnenud sündmustest ja olukordadest. Ta on seotud ka olevikuga, sest mõjutab meid hetkel ja tal on prognoosi kaudu konkreetne mõju tulevikule. Kontakti saavutamine tunnetega avab ukse tervenemise juurde. Raamatu teises osas on juttu sellest, kuidas me saame, eelnevat teades, tervenemise protsessis kasutada positiivseid meeleseisundeid, visualiseerimist, mediteerimist, kunstiteraapiat, tantsu või väljenduslikku liikumist. Luues endas eesmärgi olla tõeliselt kohal, vaadata, kuidas sa funktsioneerid, millised on sinu tugevad ja nõrgad kohad, kuidas liigub sinus energia, kus esineb tõkkeid ja piiranguid ja kuidas nendest takistustest üle saada. Hingamine tähistab sinu tulekut sellesse maailma. Teadlik hingamine loob võimalused lõdvestumiseks, rahunemiseks, lõõgastades meie närvisüsteemi ja avaldades füsioloogilist vastureaktsiooni stressile
vastab lapse arenguolukorrale. Kiirendamine rööviks eelpoolkirjeldatud viisil neid võimeid, mida kool peab oluliseks kasvatada. Eurütmia on Steineri-pedagoogikas üheks läbitavaks ning väga oluliseks õppeaineks. See muudab muusikalise ja sõnalise väljenduse liigutuste ja zestide väljenduseks. Eurütmial, nagu kõikidel teistel kunstiliikidel, on ka terapeudiline tähendus. Eriõpetust ja kunstiteraapiat kasutatakse õppimisraskuste või kergete keskkonnakahjustuste all kannatavate õpilaste jaoks individuaalselt või rühmades. Steiner-pedagoogika ei ole mõeldud üksnes koolides õpetamiseks vaid seda kasutatakse ka lasteaedes ehk eelkoolides. Selles astmes alustavad lapsed 4. või 5. aasta vanuses ning jäävad sinna kuni 6- aastaseks saamiseni. Waldorf-lasteaede eesmärk on luua lapsele soodne ümbrus arenemiseks ning "õpetada" last mängima, süüdata
isikutevahelistes suhetes; (4) tähendusrikaste elueesmärkide formuleerimine; (5) holistllikke perspektiivide rakendamine elutsükklisse; (6) teadlikkus individuaalse identiteedi voolavuses ja stabiilsuses erinevate kriiside ja muutuste vahemikus; (7) empaatia ja intuitsiooni arendamine sümboolse kommunikatsiooni sügavamatel tasanditel (Garai, 1976). Kuidas need seitse humanistlik-holistlikku põhimõtet on aluseks, et rakendada kunstiteraapiat praktikas, on põhjalikult kirjeldatud raamatus "Holistic Healing Through Creative Expressions: A Training Manual in Holistic Healing for Creative-Expressive Arts Therapists" (Garai, 1984). Et tuua näidet, kuidas ühte neist põhimõtetest võiks rakendada kunstiteraapia praktikas, kirjeldan ma harjutust, mis on kujundatud individuatsiooni avardamiseks. Individuatsiooni võib kirjeldada kui autentsuse saavutamist, autonoomiat ja enese-aktualiseerimist läbi loominguliste väljenduste.
annaabi.ee 
