traditsioonilisi mütoloogiad. Luule on oma harmoonia ja tervikluse impulsside edastamine, psühhoteraapia positiivsete impulsside edastamisena, mida sisaldab I L U. Formalism ühelt poolt on ekslik, liiga isiklik -- otsis nn. kunstitöö sisemist substraati. Teisalt aitas tõusta uutel kunstivormidel. Formalism kutsus üles uurima kunstitöö abstraktseid, formaalseid seoseid ning avardama senist realistlikku, romantilist ettekujutust kunsti olemusest. 28. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. Tegemist on teooriatega, mis püüavad kunsti funktsioone ja olemust normeerida ning eristada ja väärtustada selle järgi tõelist ja ebatõelist kunsti. SKT d püüavad avastada kunsti olemust. See olemus on lahus mistahes representeerivatest eesmärkidest. Kunsti areng kulmineerub seal, kus kunst sulandub ühiskondlike eesmärkidega. SKT- e kriitikute (J.-M. Schaeffer) arvates puudub kunstil selgepiiriline ja püsiv loomus ja
nõuavad kunstiteosed, sest ta arvab, et see tähendab astuda samasse paati esteetiliste kunstiteooriatega, mis defineerivad kunsti psühholoogiliste mõistete, s.o vaatajate subjektiivsete tunnete kaudu. MÜÜT ESTEETILISEST HOIAKUST Dickie on põhimõtteliselt selle vastu, et rääkida mingist erilisest esteetilisest hoiakust, elamusest või tajust. Artiklis "Müüt esteetilisest hoiakust" (1964) võitleb Dickie kirglikult kõigi esteetiliste kunstiteooriate vastu, mis väidavad, et looduse ja kunsti vaatlemisel avaldub või aktiveerub inimese eriline esteetiline meel või et kunstiteoste suhtes tuleb võtta eriline esteetiline hoiak. Ta kritiseerib eriti 18. sajandi esteetikute seisukohta, et inimestel on olemas esteetiline meel (lisaks moraalsele meelele), mille abil nad tajuvad nii looduslikku ilu kui kunstiteoseid. Ent ka hilisemad filosoofid, kes ei jaga küll enam 18. sajandi filosoofide usku
11. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile! 1. On kunstiteoseid, mis ei ole loodud esteetiliseks kaemiseks, vaid hirmutamiseks, järelikult ei ole esteetilise kogemuse taotlus kunstiks olemise tarvilik tingimus. 2.Iluvõimlemisel lindiharjutus, kujundujumine nende loomisel mängin rolli esteetilise kogemuse taotlus hindab zürii keskendub publik Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda. 12. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Kuulub ajalooliste kunstiteooriate hulka. Objekti kunstistaatus sõltub selle objekti seosest kunstiajaloosse (kunstitraditsioon). Kunstiteose kandidaadija kunstitraditsiooni vahele tuleb punuda lugu( narratiiv) kasutades kordamise , avardamise või hülgamise mõisteid.Kordamine- kunsti tuvastaja demonstreerib mil viisil antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone(kokkuleppeid) ja taotlusi.Avardamine-.leiab aset mingi kunstiliste probleemide lahendamise korral.Hülgamine- kunstnik hülgab
Esteetilise kunstiteooria kriitikat: - Mitte-esteetiline kunst. On kunstiteoseid, mis ei taha esile kutsuda e-kogemust, 1)kontseptuaalne kunst (Duchamp), 2)poliitiline kunst (nt Uus-Guinea kaitsekilbid). Seega esteetiline kunstidefinitsioon on liiga kitsas. - Esteetiline mitte-kunst. On asju millel on E-kavatsus, kuid mis pole kunst: 1)autod, 2)sport. Järelikult on EKD liiga avar. V Narratiivne kunstiteooria *Carroll, Levinson, Danto Kuulub ajalooliste kunstiteooriate kategooriasse. x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga – kunstitraditsiooniga. Kunstiajalugu/traditsioon (seos) kandidaat-teos. Kunsti tuvastamise strateegiad: defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid. Objekt saab kunstiteoseks juhul, kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate teoste: - kordamine (traditsiooniline aspekt)
Kunst võimaldab elule vaadata illusioonideta. Filosoofia ja kunst peab olema julmalt aus. 18 & 19 24). Tamm, Marek 1999. Pariisi kiri Vikerkaar 4/ 115-116 & Friedrich Nietzsche, Tõest ja valest moraalivälises mõttes. Akadeemia 11/2007. (KÜSMUS: Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer.) FRIEDRICH NIETZSCHE (1844-1900). Maailma paljusust ei ole võimalik taandada püsivatele tõdedele. Elu on alati täis ootamatusi, kohanemisvõime tuleb kasuks. Tõed ja printsiibid teevad inimest nõrgemaks. Sarnaselt HEIDEGGERIGA sümpaatia kreeklaste vastu. Tõde on illusoorne ja kokkuleppeline, inimest nõrgestav. Ajalugu tuleks rajada müütidele ja kujutlustele. Kreeklastel oli olemas vitaalsus.
suhtes, ent tavalistel representatsioonidel selline vaatepunktilisus puudub. 3. Interpretatstsioonitingimus :kunstiteos erineb temast visuaalselt eristamatust tavalisest asjast selle poolest, et tavalisel asjal puudub interpretatsioon.Just interpretatsioon muundab objekti kunstiteoseks. 4. Kunstiajaloolise konteksti tingimus:pealtnäha eristamatud kunstiteosed erinevad oma ajaloolise situatsiooni ja selles kehtinud kunstiteooriate poolest.Mitte iga kunstiteos ei saa olla kunst igal ajastul. 5. Retoorilise ellipsi tingimus:väljendatakse metafooride kaudu.Nii nagu metafooris asendatakse põhikujutis asekujutisega, nii näitab ka kunstnik publikule ühte asja millegi teisena. Kunsti lõpp :Danto püstitab küsimuse, kas on olemas kunstiloo mudel, mis võimaldaks kõnelda kunsti progresseerumiset ja / või koguni lõpust
otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek.
annaabi.ee 
