inimesed käituvad enam-vähem sarnaselt sõltumata kultuurilisest kontekstist. Just sellest seisukohast on seda antropoloogilise lingvistika raames palju kritiseeritud, väites näiteks, et kõnetegevus on lahutamatult seotud sellega, kuidas vaadeldav kultuur käsitleb isikut. Just arusaamine isiku ja ühiskonna omavahelistest vahekordadest erineb aga kultuuriti väga palju, sellest lähtuvalt erinevad ka kõnestrateegiad. Kolmas allikas esituse mõistele on poeetikast ja laiemalt kunstiteooriast lähtuv primaarselt kunstilise või poeetilise suhtlusakti esitamine, milles olulised on õnnestumine, oskused ja loomingulisus. Juba Roman Jakobson rõhutas, et keele poeetiline funktsioon ei ole oluline mitte ainult verbaalse kunsti puhul (kuigi on just seal domineeriv), vaid kuulub toetava lisandina igasugusesse verbaalsesse tegevusse. Selline poeetiline sooritus on eriti omane teatud suhtluse vormidele, näiteks mis tahes lugu võib olla jutustatud huvitavalt või mitte.
surmani. Varsti pärast Prantsusmaale jõudmist tabas tema paremat kätt halvatus ja ta tervis halvenes. 23 aprillil 1519, tegi ta testamendi, samal aastal ta suri. tema haud unustati 17 sajandil ja leiti alles 20 saj lõpul. Leonardo oli vasakukäeline ja kirjutas kiiruga paremalt vasakule.Enamus tema leiutistes jäid teostamata, ühtegi tema kavandatud hoonetest ei ehitatud, samuti ei korrastanud ta kunagi avaldamiseks oma mitut tuhandet illustreeritud ülestähendust kunstiteooriast, inimese anatoomiast, loodusloost, vee omadustest ja leiutistest mehhaanikas. Lõpetamata jäi ka tema ratsa monument Milano Francesco Sforrast, mida ei valatud kunagi pronksi. MICHELANGELO BUONAROTTI (1475-1564) Pärit vaesunud Firenze aadliperekonnast.Põhilise kunstihariduse sai Lorenzo de Medici Noorte Talentide Koolist (1489-1492.Michelangelo oli seltsimatu, umbusaldav, tujukas, töössesüvenenud skulptor, maalikunstnik, arhitekt ja poeet. 1504 aastal paigaldati Firenze
,,Ma riskin oma töö nimel oma eluga ja pool mu mõistusest on läinud." - Vincent van Gogh (viimases kirjas Theole) Van Gogh'i kunsti mõjutajad Thedorus van Gogh, rohkem tuntud kui Theo, oli Vincent van Goghi eluaegne toetaja, julgustaja ja noorem vend. Vennad kirjutasid üksteisele enam kui kuussada kirja ja tänu sellele kirjavahetusele oni van Goghi elust, tunnetest, reaktsioonidest ja kunstiteooriast teada rohkem üksikasju kui mistahes teisest kunstnikust. See oli Theo mõte, et Vincentist peab saama kunstnik. Tema saatis vennale raha värvide ja lõuendi ostmiseks ning fotosid ja gravüüre, mille üle nad siis arvamusi vahetasid. Vincent suri venna käte vahel 29. Juulil 1890. aastal, Theo suri 6 kuud hiljem. 1886. aastal koos Tehoga Pariisis viibides kohtus Vincent noorte avangradistlike kunstnikega. (Vasakult paremale: Henri de Toulouse-Lautrec, Camille Pissarro, Edgar Degas)
Avardamine- Mingi “kunstilise probleemi” (vormi, žanri, stiili jms) lahendamise korral. Nt tsentraalperspektiivi kasutusele võtmine lääne maalikunsti ajaloos, oli uus tehnika, mis aitas edukamalt saavutada eelnenud kunstnike eesmärke (st maailma kujutamine). Hülgamine- heidetakse kõrvale vahetute eelkäijate stiilid ja väärtused, ja rõhutatakse sugulust ajaliselt kaugemal oleva kunstitraditsiooniga. 7. Selgitage narratiivse kunstiteooria erinevust esteetilisest kunstiteooriast. Esteetiline KT: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Kunsti defineeritakse esteetilse kogemuse mõiste kaudu Narratiivne KT: x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga – kunstitraditsiooniga (üksikute kunstiteoste või kunsti tegemise viisidega). Loobutakse taas kunsti defineerimisest. 8
kunstiajalugu ja -teooria. Kunstimaailma mõiste võttis Danto kasutusele selleks, et seletada, kuidas saavad seda laadi asjad nagu readymade'id muutuda kunstiteosteks. Küsimus, mille üle ta pead murdis, oli järgmine: miks Duchamp' "Fontään" ja Warholi "Brillo Box" on kunstiteosed, kui ometigi tavalised asjad, mis samamoodi välja näevad, seda pole. Artiklis "Kunstimaailm" (1964) väitis Danto, et selleks, et näha mingis asjas kunstiteost, on vaja kunstimaailma, teadmisi kunstiteooriast ja ajaloost. See, mis Danto sõnade järgi teeb Duchamp' eksponeeritud tavalisest pissuaarist kunstiteose ja hoiab seda tagasi muutumast jällegi reaalseks asjaks, on kunstiteooria (Danto 1964: 581). Niisiis rääkis Danto kunstimaailmast kui õhustikust, mille moodustavad kunstiteooria ja -ajalugu, ent Dickie jaoks oli kunstimaailm teatud institutsioon. Oma 1974. aastal ilmunud raamatus Kunst ja esteetiline esitas Dickie järgmise definitsiooni: "Kunstiteos,
jne(Giselle ja La Sylphide). Avardamine uute võtete rakendamine või edasi arendamine, mis lahendavad vormi, zanri, stiili jms puutuva kunstilise probleemi. Saavutatakse paremini eelnenud kunstnike eesmrke. Hülgamine heidetakse kõrvale vahetud eelnenud stiilid, väärtused jms ja rõhutatakse sugulust ajaliselt kaugemal oleva kunstitraditsiooniga. 7. Selgitage historistliku kunstiteooria erinevust esteetilisest kunstiteooriast. Esteetiline KT: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Kunsti defineeritakse esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Narratiivne KT: x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga kunstitraditsiooniga. Loobutakse taas kunsti defineerimisest. 8. Iseloomustage historismiga tekkivaid probleeme. Esimene kunstiteos ajaloolised teooriad on tagasiviitavad ehk kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos
rõhutatakse sugulust ajaliselt kaugemal oleva kunstitraditsiooniga. Revolutsiooniline aspekt. Strateegiad ei ole teineteist välistavad (kunstiteos võib korrata mõnd kaasaegset kunstitendentsi, ent samal ajal hüljata eelneva kunsti ideid) ning strateegiad ei ole ammendavad (on veel strateegiaid, nt sünteesimine ja mineviku kunstimõistete teisitilugemine). 7. Selgitage historistliku kunstiteooria erinevust esteetilisest kunstiteooriast. Historistlik kunstiteooria: x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses kunstiajalooga (üksikute kunstiteoste, kunsti tegemise viisidega jms). Kunstiajalugu – seos – kandidaat teos. Kaks versiooni: 1) internalism – side kunstiajalooga luuakse läbi konkreetse kunstniku kavatsuse (?) 2) eksternalism – side ajalooga luuakse läbi väliste (stilistiliste, formaalsete jms) tunnuste
annaabi.ee 
