laialdane ning sealt laenatud elemendid olid tihti allikast eristamatuna tihedasti töösse liidetud. · Pärast Londoni näitust müüdi osa jaapani kunsti eksponaate maha, mis omakorda aitas kaasa selle levikule. Whistler, James Abbott McNeill oli Ameerikas sündinud maalija ja graafik, kes elas ja töötas alates 1850.a.Inglismaal. Whistler oli intellektuaal, kelle kunstiteooriad välistasid "Arts and Crafts" liikumise sotsiaalseid muresid. Teravmeelset ja dändilikku Whistlerit on peetud koos Oscar Wilde'iga üheks estetismi juhtfiguuridest. Whistleri koht kunstiajaloos on rohkem Jaapani sidumine esteetilise liikumisega kui tema puhtkunstiline looming. Whistler kinnitas, et tema maalid on "joone, vormi ja värvi õige asetus"st, puhtalt esteetilised visuaalsed, dekoratiivsed objektid ilma jutustava sisuta. Edward William Godwin (18331886)
(significant form), aga ka Monroe Beardsley'lt, kelle järgi kunsti funktsiooniks on pakkuda esteetilist elamust. Liigitavates definitsioonides on "kunst" kategooriamõiste, väärtuselistes definitsioonides aga teatud väärtust kandev mõiste. Liigitavates definitsioonides kirjeldatakse kunsti kui kunstiteoste klassi, kusjuures kunstiteoseks olemine ei tähenda 1656 Margit Sutrop veel väärtuslik olemist. Hinnangulised kunstiteooriad mõistavad kunstiteoseks olemist kui teatud väärtuse omamist, mistõttu kunstidefinitsioon peab ütlema midagi vaid nende teoste kohta, mis on väärt kunsti nimetust. Dickie arvates pole õige rääkida kunstist ainult millegi väärtusliku tähenduses. Kunstiteooria peab tema sõnade järgi hõlmama kogu kunsti, pidades võimalikuks, et kunstiteoste klassi satuvad nii head kui halvad, nii väärtuslikud kui väärtusetud kunstiteosed. Kuigi sõna "kunst"
antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone ja taotlusi. Avardamine- leiab aset mingi "kunstilise probleemi" lahendamise korral. Hülgamine- traditsiooniga on võimalik olla seotud ka vastandumise läbi. Kunstnik hülgab eelnenud kunsti tegemise viisid. Hülgamine ei ole absoluutne katkestus traditsiooniga, vaid teatud tendentside eitamine. 13. Selgitage nn esimese kunstiteose etteheidet ajaloolistele kunstimääratlustele! S. Davies: Kõik ajaloolise kallakuga, nn. tagasi-viitavad kunstiteooriad seisavad vastamisi tülika küsimusega-kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos. Esimest kunstiteost ei saaud ju siduda narratiivi vmskaudu eelneva kunstiga, sest enne esimest kunstiteost kunsti ei eksisteerinud. 14. Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi esteetilise hoiaku teooriat? 15. Miks võib Danto kunstiteooriat nimetada anti-esteetiliseks?
Kordamine- kunsti tuvastaja demonstreerib mil viisil antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone(kokkuleppeid) ja taotlusi.Avardamine-.leiab aset mingi kunstiliste probleemide lahendamise korral.Hülgamine- kunstnik hülgab eelnenud kunsti tegemise viisdi ehk eitab traditsioonilisi suunitlusi. 13. Selgitage nn esimese kunstiteose etteheidet ajaloolistele kunstimääratlustele! Kõik ajaloolise kallakuga nn tagasi viitavad kunstiteooriad seisavad vastamisi tülika küsimusega.Kuidas sa kunstiks esimene kunstiteos? Esimest kunstiteost ei saanud ju siduda narratiivi vms kaudu eelneva kunstiga ,sest enne esimest kunstiteost kunsti ei eksisteerinud. 14. Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi esteetilise hoiaku teooriat? Stolnitzi meelest esteetiline hoiak on ükskõik millisele objektile ainult tema enda pärast osutatav huvitu ja sümpatiseeriv tähelepanu. Dickie arvates huvitus näitab
Avardamine- leiab aset mingi “kunstilise probleemi” lahendamise korral. Hülgamine- traditsiooniga on võimalik olla seotud ka vastandumise läbi. Kunstnik hülgab eelnenud kunsti tegemise viisid. Hülgamine ei ole absoluutne katkestus traditsiooniga, vaid teatud tendentside eitamine. 13. Selgitage nn esimese kunstiteose etteheidet ajaloolistele kunstiteooriatele! S. Davies: Kõik ajaloolise kallakuga, nn. tagasi-viitavad kunstiteooriad seisavad vastamisi tülika küsimusega - kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos. Esimest kunstiteost ei saanud ju siduda narratiivi vms kaudu eelneva kunstiga, sest enne esimest kunstiteost kunsti ei eksisteerinud. Kas kahest kaunist kunstiteosest saab üks olla kaunim kui teine? See sõltub elutõest ja kunstitõest. Kui ilu vajab tõde, kui ilul pole tõeta võimalusi, siis võib näha kunsti progressi: kunstilis-esteetilise taandamine gnoseoloogilisele
identifitseerimine on ajalooliselt tagasivaatav tegevus; erinevus (Carroll eitab) et omanditingimus (Levinsoni teoorias) on kunsti tarvilik tingimus; et kunsti defineerimine on vajalik. ...x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga kunstitraditsiooniga (üksikute kunstiteoste või kunsti tegemise viisidega). 9. Selgitage narratiivse kunstikäsitluse erinevust esteetilisest kunstikäsitlusest! Ajalooline ehk narratiivne. Ajaloolised kunstiteooriad: miski on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga kunstitraditsiooniga (üksikute kunstiteoste või kunsti tegemise viisidega). Kunstiajalugu/traditsioon (...seos...) uus teos! Erinevad kunstifilosoofid käsitlevad seda ajaloolist seost erinevalt. Esteetiline kunstikäsitlus: Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe "esteetilisega." Avaldub sageli loosungeis: "kunsti on esteetiline fenomen"; "kunstil on mingi
konventsioone ja taotlusi. Avardamine- leiab aset mingi “kunstilise probleemi” lahendamise korral. Hülgamine- traditsiooniga on võimalik olla seotud ka vastandumise läbi. Kunstnik hülgab eelnenud kunsti tegemise viisid. Hülgamine ei ole absoluutne katkestus traditsiooniga, vaid teatud tendentside eitamine. 11. Selgitage nn esimese kunstiteose etteheidet ajaloolistele kunstiteooriatele! S. Davies: Kõik ajaloolise kallakuga, nn. tagasi-viitavad kunstiteooriad seisavad vastamisi tülika küsimusega-kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos. Esimest kunstiteost ei saaud ju siduda narratiivi vmskaudu eelneva kunstiga, sest enne esimest kunstiteost kunsti ei eksisteerinud. 12. Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi esteetilise hoiaku teooriat? Vaatame nüüd, missuguseid argumente kasutab Dickie näiteks Jerome Stolnitzi esteetilise hoiaku teooria kritiseerimisel. Esteetiline hoiak on Stolnitzi meelest "ükskõik millisele objektile ainult tema enda pärast
annaabi.ee 
