MINU KUNSTITEGEVUS Tegevuse sisu Kunstitegevus on lõimitud teiste valdkondadega. Lapsed vaatlevad ja kirjeldavad laual olevaid lumikellukesi. Lapsed maalivad lumikellukesi ning kirjeldavad oma tööd. Eesmärgid Laps tunneb rõõmu kunsti loomisest; Laps vaatleb, kirjeldab ja maalib lumikellukest; tunneb erinevaid värve ja kasutab neid oma muljete edasiandmisel. Tulemused Laps maalib omanäolise töö lumikellukestest Aeg 10.03.14 Lumikellukeste maalimine Õpetaja ülesanded: Tuua tuppa lumikellukesi; Kontrollida, kas kõik vajaminevad kunstitarbed on olemas; Mõelda, kuhu lapsed saaksid hiljem oma tööd kuivama viia; Mõelda valmistööde ekponeerimisele. Laste ülesanded: Vaadelda ja kirjeldada lumekellu...
(Saebelmann, Thomson, Jakobson jne) *Õpetatud Eesti Selts *Jannsen- ajaleht Perno Postimees, propageeris mitmehäälset koorilaulu, kogumik ,,Sioni- Laulo-Kannel" (rahvalikud laulud), asutas Vanemuise seltsi *Kreutzwald- ,,Kalevipoeg", tema muinasjutud, ,,Viru lauliku laulud" *Koidula- isamaaluuletused *Hurt- rahvaluulekogumise üritused, ,,Vana Kandle" väljaandmine *Jakobson- ,,Kolm isamaa kõnet" *Eesti Aleksandrikooli rajamise püüded *Köler- kunstitegevus 5. I üldlaulupidu Jannseni eesmärk oli korraldada eesti laulupidu. Asutas 1865. meeslauluseltsi Vanemuine. 1867. kevad läkitati võimudele palve luba korraldada 1869. Juunis pärisorjuse kaotamise 50.aastapäeva puhul eesti laulupidu. Asjaajamine jäi venima ning luba saadeti alles 1869 veebr. Laulupeo repertuaarikogumik ,,Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud" ilmus 1869.mais. Peokavas oli 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Suurem osa pärines saksa heliloojatelt
Kirjutab töödele Lapsed viivad ise oma töö kunsti peale nimed. Õpetaja teeb vakstu kuivatusriiulile kuivama. Lapsed viivad 6 min puhtaks ning paneb selle kunsti pintslid kraanikaussi ja viskavad sahtlisse. Õpetaja peseb puhtaks kasutatud kõrred ära. pintslid ja topsid. Analüüs: Planeeritud õpieesmärgid olid selged ja laste vanusele vastavad. Kunstitegevus oli integreeritud teiste valdkondaega nagu on öeldud ka raamatus "Laps ja lasteaed":kunstitegevusi tuleks võimaluse integreerida teiste valdkondadega nii kunsti eesmärkide saavutamiseks kui ka teisi valdkondi toetava tegevusena. Kunstitegevusele üleminek oli sujuv. Õpetaja oleks pidanud rohkem innustama lapsi kunsti looma. Nt. oleks võinud kunstitegevusele eelneda mingi mänguline tegevus, mis motiveeriks lapsi kunstitööd tegema. Nii on kirjas ka
hindamiskriteeriumitest: kui enam pole võimalik hinnata, mis teeb kaasaegsest kunstiteosest kunstiteose. Praeguses vaidluses on paljud põhjendatult tõdenud, et nimetus „kaasaegne kunst“ on väga ebamäärane ja vajab seega arutelu sisukuse huvides selget piiritlemist Selline tähendus on aga paraku kaunis sisutühi – esiteks jäävad ebaselgeks «kaasaegse» ajalised piirid, teiseks on aga üsna keeruline koondada kogu viimaste kümnendite kirev kunstitegevus ühe nimetuse alla. Viimase sajandi võimsam relv on meedia – nii nn peavooluväljaanded, raadio- ja telekanalid kui ka sotsiaalmeedia. Meediat tervikuna saaks ja tuleks palju paremini rakendada kaasagse kunsti mõistmise jaoks. Nagu on väitnud semiootikaguru Juri Lotman (Lotman, 2000 (1969) ): „Meid ei üllata asjaolu, et me ei mõista raamatut, kui see on kirjutatud keeles, mida me ei valda. Küll
Istume ringis vaibal. Teatan teema. Hakkame arutlema milliseid maakoduloomi ja linde me teame. Võtan välja loomade pildid (lisa 5) ja mõned pehmed mänguasjad (lammas, lehm, siga.) Nimetame neid, kirjeldame, teeme järgi nende häälitsusi, mõtleme mida nad söövad, kuidas nad erinevad linna koduloomadest. Siis räägime veel korraks hügieenist, et alati peale loomade katsumist tuleb pesta käsi. (12 min.) Lõppuks mängime aktiivset mängu ,,Part, part- hani". (lisa 6) (8 min.) Kunstitegevus: (20 min.) Eesmärgid: Areneb peenmotoorika. Tähelepanelikult kuulab ja juhendamise järgi teeb kaasa.Usinalt keerutab salfrätikuulikesi. Lapsed istuvad laudade taga kaares. Mina seisan nende ees. Näitan lastele pehmet lamba mänguasja Sellit. Vaatame, uurime mis tal on. Leiame kõik ülesse: pea, silmad, nina, kõrvad, suu, keha, saba, käpad, sõrad ja märgime ära, et ta keha on üleni kaetud villaga.
sissetoomine kiriklikku maalikunsti kutsus esile meelepahatormi. Carvaggio põhimõtteid arendas iseseisvalt edasi grupp kunstnikke, kes moodustavad Napoli koolkonna. Napoli meistritest on keskse tähtsusega Jusepe de Ribera. Carvaggio mõju avaldub Ribera loomingus peamiselt selles, et ka tema töödes valitseb täielik tõetruudus, ka tema eelistab tumedat maalimisviisi. Meisterlik oli Riber eriti ihu maalimises. Naturalistlikult on ta kujutanud lihtrahva tüüpe. XVIII sajandil hakkab kunstitegevus Itaalias raugema. Ainuke keskus, kus kunst veel suure järelõitsengu läbi elab, on Veneetsia. Mainimist väärib siin kõigepealt vaatemaalija Canaletto. Ta alustas Rooma vaadetega, kuid pühendas hiljem täielikult oma kodulinna kujutamisele. Kõik üksikasjad tema töödes on kujutatud fotograafilise loomutruudusena, ometi on nad ülimal määral maalilised ja võluvad õhu ja valguse meisterliku kujutusega. Kindlasti tuleb mainida ka veel Veneetsia XVIII
Rohututtidest, lehtedest, okstest ja muust meisterdatakse nukke, loomi ja taimeseadeid. Villa vilditakse ja keeratakse pallid, millele lisatakse kõrvad, saba, tiivad, noka jm. Meisterdamisel kasutatakse looduslikke materjale, mida on ise võimalik korjata või vanematelt saada. Meisterdamise ajal aga lapsed arendavad silma ja käe koostööd ning omandavad erinevaid võtteid ja teadmisi materjalidest. Voolimine mesilasvahaga mäng kui ka kunstitegevus. Mesilasvaha on käesõbralik materjal, mida saab korduvalt kasutada ning millega voolimine võimaldab lastel kasutada nii oma meeli kui ka fantaasiat. Montessori pedagoogika Montessori pedagoogika on teaduslik pedagoogiline kasvatus- ja haridus- süsteem lastele vanuses kuni 12 aastat, mis on välja töötatud arsti, psühholoogi, pedagoogi Maria Montessoori (1870-1952aa) poolt. Maria Montessori on lapse ja õppimise olemust kirjeldanud
*Pagulasühiskonna sisepoliitilise elu tähtsaks osaks olid väliseesti ajalehed, nt. ,,Vaba Eesti Sõna" NYs, ,,Meie elu" Torontos ja ,,Teataja" Stockholmis. *Tulemuseks oli see, et enamik lääneriike ei tunnustanud EV annekteerimist de jure NSVL poolt. *Kultuuritegevus jätkus kõigest hoolimata. Saksamaal organiseeriti lätlaste ja leedulastega Hamburgis Balti Ülikool ja Bonnis Balti Instituut. Põgenikelaagrites algas kirjandus-, teatri- ja kunstitegevus. Toimusid skaudiliikumised, isetegevusringid, üliõpilasseltside ja korporatsioonide tegevus. *1972 toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad (ESTO) Torontos. Kultuurikeskustena tegutsesid mitmes riigis Eesti Majad. *Pagulaste ja kodueestlaste suhted sõjajärgse ,,külma sõja" ajal olid minimaalsed. 50ndatel hakkasid suhted tasapisi kerkima, kirjavahetuse ja külaskäikudega kodumaale. *60ndatel muutusid järjest olulisemaks kultuurialased kontaktid, mida kasutas ära NSVL
peab arutama. Ka Katariina II kirjutas oma arusaama seadusandlusest. Katariina II ei arvanud, et sellest kogunemisest tuleb mingi tõsine poliitiline organisatsioon. Aga liikmed olid teist meelt. 18. märts 2009 Novikovi panus vene kultuurilukku oli niivõrd suur, et tema järgi on nimetatud üks aastakümmend 1779 1789. Novikov oli selle põlvkonna esindaja, kes arvas, et kirjanik ja ajakirjanik peab mõjutama ka ühiskonna arengut. Kirjandus ei ole üksnes kunstitegevus, vaid see on üks ühiskonnaelu osasid ja peab kindlasti mõjutama seda. Alustades 1769. aastal ajakirjanikuna, hakkas Novikov välja andma satiirilisi ajakirju, järgides Katariina II üleskutset, kes ise alsutas samuti satiiriliste ajakirjade väljaandmist. See pidi leevendama ühiskonnas valitsevat pinget. Nii on võimalik vältida igasugust vastupanu ja mässu riigi vastu. Nii on võimalik valitseda ühiskonna arvamuse üle. Satiiriline kirjandus peab leebelt puudutama
annaabi.ee 
