vaimuteadust. Üks tema oluline ja üks viimaseid töid oli koos Dr. Ita Wegmaniga kirjutaud raamat pealkirjaga ,,Põhjapanevat ravikunsti laiendamiseks vaimuteadusliku tunnetuse alusel". See oli tõuge antroposoofilise suunitlusega meditsiini algusele. 2.3 Rudolf Steiner'i pedagoogilised vaated Rudolf Steinerit teatakse eelkõige kui waldorfpedagoogika loojat. Waldorfpedagoogika peamisteks tunnusteks on loodusläheduse olulisus, kunstilisuse arendamine, tundeelu ja meelte areng. Waldorfhariduse põhipunktid on õppimine läbi tegevuste, vastasikuse töö ja abistamise kaudu, lisaks keskendumine sotsiaalsetele oskustele ning võimekusele. Waldorfi õpetusmeetodite keskmes on eelkõige muusika, kunst, aiandus ja käsitöö. Kogu õppeprotsessile lähenetakse loovalt ja väga looduslähedaselt. Waldorfkoolide puhul välditakse elektroonilist meediat nii palju kui võimalik ja õpetajate roll on alglassides väike
5) ''Päike'' – kulukas, palju pilte, toimetaja Leida Tihane Raamatusarjad Loodus – kõige olulisem kirjastus 30. aastatel, andis välja mitmeid alasarju, näiteks: ''Looduse kuldraamat'' – 7 sarja, igas 13 raamatut ''Rõõmus raamat'' – lastele kohandatud jutud, nt ''Kalevipoeg'' ''Kuldne kodu'' – kõige väiksematele lastele ''Setu muinasjutte'' Proosakirjandus Proosa oli 1920.-1930. aastatel olulisim ja sisukaim žanr, selle iseärasused olid realism, kunstilisuse taotlemine, mitmekesine temaatika, kujutati last kaasajas, vanuseline eristamine. 3 läbivat teemat – loodus, ajalugu, eluring. Poisteraamatuid kirjutasid Jüri Parijõgi, Richard Janno, K.A. Hindrey, Mait Metsanurga. Tüdrukute kirjanikud Helmi Mäelo, Marta Sillaots (''Trips Traps-trull''), Valve Saretok. Fantaasiakirjandus 1960. muutus kirjandus fantaasiarikkamaks, liikus ulmekirjanduse suunas. Põhilised: Vladimir Beekman ''Aatomik'' ja ''Aatomik ja küberneetiline karu''
. (KJP)) / dilemma (retooriline küsimus endalt) Keele organiseerituse kaks külge ja nende seos kesksete kujunditega: 1.metonüümia külgnevus / süntagmaatiline printsiip 2.metafoor sarnasus / paradigmaatiline printsiip Retoorika tavatähendus: tundelise, kõmisev, oraatorlik keel (võib olla neg varjund, ent see sõltub kontekstist). kuidas need Kujundid toimivad erinevatel tasanditel, eripärasus keele tavaolukorra suhtes, keeleti erinevalt toimiv, kunstilisuse vaheldumine ja nende taustsüsteemid (romantistmi kirjandus retooriline, kujundlik, ent selle taustal eristub nt realistlik kirjandus. = kõik sõltub foonist) Katus: -süntagmaatiline printsiip - metonüümia - mõisteasendus s.printsiibi raames (külgnevus) -paradigimaatiline printsiip - metofoor - asendus sarnassuhte alusel (sarnasus) 4, SLAIDSHOW Luule -domineerivad välisvormist tulenevad kaanonid (lüürika puhul sisevormist), ent päris eraldiseisvad, sulamata. pole
(15) litootes kunstiline vähendamine (maja oli marjasuurune) Keele organiseerituse kaks külge ja nende seos kesksete kujunditega: 1.metonüümia külgnevus / süntagmaatiline printsiip 2.metafoor sarnasus / paradigmaatiline printsiip Retoorika tavatähendus: tundelise, kõmisev, oraatorlik keel (võib olla neg varjund, ent see sõltub kontekstist). kuidas need kujundid toimivad erinevatel tasanditel, eripärasus keele tavaolukorra suhtes, keeleti erinevalt toimiv, kunstilisuse vaheldumine ja nende taustsüsteemid (romantistmi kirjandus retooriline, kujundlik, ent selle taustal eristub nt realistlik kirjandus. = kõik sõltub foonistt Katus (ehk väga üldine kokkuvõte) (1) süntagmaatiline printsiip - metonüümia - mõisteasendus s.printsiibi raames (külgnevus) (2) paradigimaatiline printsiip - metofoor - asendus sarnassuhte alusel (sarnasus) 10. Lausekujundid. (1) anafoor ehk alguskordus (a --- / a ---) (2) epifoor ehk lõpukordus ( --- a / --- a)
pärast kainema peaga suur oli häbi sel Jüril Türi rahvas sai naerda naeris: ha ha ha ha / / (Jüri Üdi.) kurtuaasne kirjandus rüütlikirjandus, mille õitseng algas Lõuna- Prantsusmaal provanssaalikeelse lüürikaga. Hiljem kirjutati ka rüütliromaane. Rüütlikirjanduse õitseaeg oli 12.14. sajand. Kurtuaasse kirjanduse aineks on eelkõige rüütlite seiklused, kangelasteod, armastus, naudingud. Rüütlikirjandusel oli oluline osa kirjanduse kunstilisuse arengus. kvintett viievärsiline stroof. Vt ka stroof. kõne eesmärgistatud suuline esinemine. Antiikajal jagati kõned õiguslikeks, arutlevateks ja pidulikeks. Tänapäeval liigitatakse kõned olmekõnedeks (tervitus-, õnnitlus- ja tänukõne), informeerivateks (loeng, ettekanne, informatsioon) ning poliitilisteks (kihutuskõne, poliitiline kõne). Kõnede erinevused tulenevad peamiselt nende eesmärkidest, probleemikäsitlusest, süvenemisastmest ja pikkusest
Pagulaskirjanikest on näidendeid kirjutanud I.Külvet (Menning, Trooja hobune; A.Mägi, S.Ekbaum jt. Käsitletakse pagulasühiskonna probleeme, perekonna, armastus ja abielusuhteid, palju on jante ja farsse, aga ka satiiri, näiteks Elmar Maripuu Superesto ja revüü Esto Macho. Näitekunst jääb luule ja proosaga võrreldes märgatavalt tagaplaanile, see on paguluses olnud eelkõige suhtlusmeedium, kunstilisuse kriteerium polegi olnud nii esmajärguline. . Pilet nr 11 11.1. Klassitsismi mõiste. Moliere elu ja looming 16221673 Klassitsism tekkis 17.saj.l Pr.l. 1635 Prantsuse Akadeemia. Seltskonnas ja keelekasutuses olid väga jäigad kombed, polnud kombex näidata soojemaid tundeid ka laste suhtes, abielu armastuse pärast peeti banaalsex. Keel: põsedhäbelikkuse troonid, hambadsuu mööbel, rumaltihe mõistus. Oli kombex rõhutada ilu (pandi näkku
alalhoidmine. Pagulaskirjanikest on näidendeid kirjutanud I.Külvet (Menning, Trooja hobune; A.Mägi, S.Ekbaum jt. Käsitletakse pagulasühiskonna probleeme, perekonna-, armastus- ja abielusuhteid, palju on jante ja farsse, aga ka satiiri, näiteks Elmar Maripuu Superesto ja revüü Esto Macho. Näitekunst jääb luule ja proosaga võrreldes märgatavalt tagaplaanile, see on paguluses olnud eelkõige suhtlusmeedium, kunstilisuse kriteerium polegi olnud nii esmajärguline. Pilet 20 1. O.Wilde’i elu ja looming, ,,Dorian Gray portree” analüüs Wilde 1854-1900. Sündis Dublinis. Isa erialalt arst, seisus maa-aadel. Silma- kõrvahaigused. Tohterdas vaeseid maksuta. Lisaks lai silmaring, huvitasid ajalugu, poliitika, arheoloogia. 47 Seelikukütt. Ema oli pastori tütar. Kirjandushuvi, luuletused, ajaviiteromaanid
annaabi.ee 
