rahvalaulule: Nägin karu kaera seessa, /põtrsa põlluvilja seessa. Rütm-samasuguste või sarnaste nähtuste või elementide korrapärane vaheldumine (aastaaegade,ööpäeva, muusika, liigutuste, lause jne rütm). Rütm on seotud kõne e luule aluseks. Luuleteose rütm saavutatakse sarnaste silpide või sõnade süsteemse kordamise ja vastandamisega. Rütmi aitab esile tõsta riim ja luuletuse jagunemine värssideks. Proosateksti rütmi saab kujundada nt.sarnaste lauseliikmete või lausete kunstikavatsusliku kordamisega, loo tasandil avaldub rütm nt. stseenide ja kokkuvõtlike lõikude vaheldumises. Tegelane-kirjanudsteaduslik mõiste teoses tegutseja märkimiseks. Kirjanduslikuks tegelaseks võib olla inimene, inimtaoline olen, isikustatud loom, asi või nähtus. Varem oli kombeks kõnelda kirjanduslikust kangelasest(hero). Seoses kirjanduse eemaldumisega mütoloogiast ja psühholoogilise käsitelu süvenemisega asendub kangelaslik mõõde lihtsalt tegelase tegevusega,
2. Kujundlikkus eeldab alati tavalise ja tavatu suhet. See avaldub alateadlikus ja teadlikus võrdluses 3. Kujundlikkus esineb keele kõikidel tasanditel: foneetilisel, morfoloogilisel, leksikaalsel ja süntaktilisel tasandil. Eri sagedusega ning omapäraselt rakendavad kujundlikkust kõik keele stiilid. 4. Kujundlikkus on üks arvukaid mehhanisme, mis tagab keele toimivuse ja tõhususe. I Kõnekujundid kujunevad sõnade väljendite kunstikavatsusliku suhestatuse tulemusena, nende kasutamisel ülekantud tähenduses. Epiteet on kaunistav, kirjeldav täiend, väljendab põhisõna omadust, tunnust, kõneleja emotsionaalset suhtumist. Nt Põlismetsa järv on sügav, ohurikas; / mustav on ta põhi, saladuslik ta süle (K. E. Sööt). Pealtnäha Reformierakonna suure esimehe ja nüüdse euroametniku Siim Kallase maavillane variant, pisut küborglik, liikumatu pilgu ja lõputu, ent selge jutuga. (EE 8.03 Barbi Pilvre Ansipist)
Oh s´õbrad, ei l´ase ma ´öelda, et ´oleks nii h´aige m´a. Ja ´et ma t´erve ´oleks ma s´eda ei ´ütlegi k´a. (Juhan Liiv.) rõhulissilbiline värsisüsteem vt silbilisrõhuline värsisüsteem. rütm kõneüksuste korrapärane vaheldumine. Luule rütm põhineb silpide pikkuse ja arvu ning rõhutõusude ja -languste korrapärasel vaheldumisel. Proosa rütm on lähedane kõnekeele loomulikule rütmile. Proosateksti rütmi saab kujundada ka sõnade, fraaside ja lausete kunstikavatsusliku kordamisega. salm vt stroof. Sappho stroof antiikkirjanduse värsimõõt, mis on nime saanud Vana-Kreeka naisluuletaja Sappho (7.6. saj e.Kr) järgi. Näiteks: Kuu´lus kirju troo´niga A´frodi´te, ++++++ Zeu´si tü´tar, se´pitsusmei´ster ka´nge, pa´lun si´nd, et mu´rega ii´al ei mu´rraks sü´dant sa mi´nul. +++ (Sappho.) sekstiin kuuest 6-värsilisest stroofist ja 3-värsilisest saatest koosnev luuletus, milles
E. Raud, L, Tungal, A, Kass, H, Käo, K. Salu Personifitseerimine ehk isikustamine - kõnekujund, metafoori alaliik, elusolendi tunnuste ja omaduste ülekohandamine loodusnähtustele, esemetele, või mõistetele. P. peegeledab algupärasele mütoloogilisele mõtlemisele omast ümbritseva hingestamist ning omane ka lapse animistlikule (hinge omastamisele) maailmapildile. Ülesandeks on emotsinaalselt kaugete nähtuste lähendamine. LK kasutatakse p-st kunstikavatsusliku võttena kunstmuinasjutus jml. Eesti LK Sipsik ja pokud nt. Antropomortifiseerimine tegemist selgelt inimlike joonte omistamisega olendile või nähtusele . Nt rahvalaulus, valmis, muinasjutus. Adaptsioon ehk mugandus 1)tekstitöötluse viis, mile eesmärk on muuta tekst mõistetavamaks, sobitada ta uude kultuurilisse konteksti või kohandada vastavalt publiku vajadusele 2) adaptisoonil on mitmeid vorme ja lähedalseisvaid tehnikaid, nt kirjandusteose
siiski pidada lahendatuks. Tõestatuks võib pidada järgmist: 1. Homerose eepostes ilmneb ühtsus, mis seob kummagi teose kunstiliseks tervikuks. Ühtsus ja terviklikkus avalduvad niihästi süzee käigus kui ka tegelaste iseloomustustes. 2. ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" ainestikus esineb kihitusi eri aegadest, alates Mükeene ajajärgust kuni 8.-7. Sajandini e.m.a. See tõendab suulise eepilise traditsiooni katkematust. 3. Kõrvuti kunstikavatsusliku süsteemi olemasoluga võib eepostes täheldada vasturääkivusi, ebaühtlast, lõpuni viimata motiive jms. 4. Väike laul oli suure eepose eelkäijaks, kuid väikelauluteooria põhiväidet, nagu oleksid eeposed kujunenud laulude mehhaanilise liitmise teel, tuleb pidada ekslikuks. Eeposes luuakse lauluga võrreldes uus laiendatud jutustuse tüüp keeruka tegevusega, märksa suurema arvu tegelaskujudega, olukordade üksikasjaliku kirjeldusega ja
Oh s´õbrad, ei l´ase ma ´öelda, et ´oleks nii h´aige m´a. Ja ´et ma t´erve ´oleks ma s´eda ei ´ütlegi k´a. (Juhan Liiv.) rõhulissilbiline värsisüsteem vt silbilisrõhuline värsisüsteem. rütm kõneüksuste korrapärane vaheldumine. Luule rütm põhineb silpide pikkuse ja arvu ning rõhutõusude ja -languste korrapärasel vaheldumisel. Proosa rütm on lähedane kõnekeele loomulikule rütmile. Proosateksti rütmi saab kujundada ka sõnade, fraaside ja lausete kunstikavatsusliku kordamisega. rüütlikirjandus vt kurtuaasne kirjandus. rüütliromaan keskaja seiklusromaan, milles kujutatakse rüütli(te) seiklusi, näiteks Carzi Rodriguez de Montalvo "Amadis de Gaula" (1508). Vt ka romaan, seikluskirjandus. S saaga Muinas-Islandi ajaloolis-heroilise sisuga jutustus (ka muistend), germaani rahvaste kangelaslaul. Saaga mõistet on kasutatud ka epopöa tähenduses. Näiteks John Galsworthy (18671933) "Forsyte'ide saaga" (tervikuna 1922).
mingid ürgeeposed, tuumtekstid, mille ümber hiljem koondusid lisandused. H eeposte tekkeprobleem on senini lahendamata; tõestatuks võib pidada, et 1) H eeposed on kunstiliselt tervikud nii süzee kui tegelaste iseloomustuse poolest; 2) Iliase ja Odüsseia ainestikus esineb kihistusi eri ajajärkudest alates Mükeenest kuni VIII- VII saj.-ni e. Kr., mis tõendab suulise eepilise traditsiooni pidevust; 3) kõrvuti kunstikavatsusliku süsteemi olemasoluga võib täheldada vasturääkivusi, ebaühtlust, lõpuleviimata motiive jms.; 4) väike laul oli suure eepose eelkäijaks, kuid Kleineliedertheorie, mis seisneb idees, nagu oleks eeposed kujunenud laulude mehhaanilise liitmise teel, on ekslik. Poleemika on soodustanud eeposte tekstide uurimist. 30. "Iliase" ja "Odüsseia" poeetika Värsimõõt: kuuejalaline daktüliline heksameeter. Selle mõõdu loojaks olid Ioonia aoidid ja
annaabi.ee 
