30 000-25 000.a. eKr, leitud Austrias, peeti ilmselt viljakusesümbolina. Pronksiajal(Euroopas II aastatuhandel eKr) Ilmus I kiviarhitektuur- MEGALIITILISED EHITISED Leitud Bretagne poolsaarel Prantsusmaal ja Inglismaal Menhir- vertikaalne, maasse püstitad hiigelkivi Dolmen - kalmehitis enamasti, 2 püstist kivi katab lapik kivi Kromlehh- suurem ansambel, koosneb menhiritest, dolmenitest Kunsti mõisted: NR.8 Kauniteks kunstideks nim maalikunsti ja skulptuuri 17-18. sajandil, mis levis klassitsistliku esteetika mõjul, peaülesandeks ilu loomine. Kujutav kunst on 19. sajandil levinud realismi esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama nähtavat maailma. Vaba kunst on 20. sajandil esinenud mittekujutatav maalikunst ja skulptuur. NR.9 Realism püüab jäljendada midagi olulist või tüüpilist, naturalism jäljendab aga väga püüdlikult, kuid valimatult NR
Kirikud olid põhiplaanil T-kujulised, nii nagu idapoolses osas oli veel üks lööv, mis oli teistega risti. Idapoolses osas asus poolkaarega ümbritsetud ruum, kus asetses altar. Basiilika on tähtsaim saavutus, sest seda on kasutatud juba 2000 aastat. 17. Santa Vitale kirik 18. Tüüpilise basiilika põhiplaan Maalikunst See ajastu oli üldiselt kunstivaene ning märkamisväärseid skulptuure oli väga vähe. Seinamaalid ja mosaiigid olid see eest peamisteks kujutavateks kunstideks. Nad kujutasid situatsioone ja sümboleid piiblist. Inimesi kujutati tõsistena ning liigsete detailideta. Teostes esines tähendusperspektiiv- mida tähtsam on inimene, seda suuremana teda teosel kujutati. Preestritel oli pea ümber aupaiste. Taust oli reeglipäraselt kuldne. Raamatuid hakati dekoreerima raamatumaalidega ehk miniatuuridega. Eriti märkamisväärsed on initsiaalid. KASUTATUD KIRJANDUS https://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html https://kunstiabi.weebly.com/templid.html
Graafikal on palju tehnikaid, mis jagunevad kolme suuremasse gruppi: kõrgtrükk, sügavtrükk ja lametrükk. Tarbekunst ehk disain jaguneb kuueks: keraamika, metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil ja puitehistöö. Tarbekunsti mõiste juba viitab, et tegu on tarbeesemetega, millel on kunstiline tähendus/väärtus. Kunstilisi objekte on valmistatud savist, metallist, klassist, puust, nahast jm materjalidest. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud ,,kauniteks kunstideks", sest nende peaülesanne on ilu loomine. 19. sajandil levis realismi esteetika, mille järgi pidi kunst taotlema tõde ja selleks jäljendama nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend ,,kujutav kunst". Vana-Mesopotaamia kunsti 4 ajastut Vana-Mesopotaamia kunst jagunes lahti neljaks ajastuks: 1. Sumeri-akadi ajastu kirjutati kiilkirjas savitahvlitele (4. at eKr - ~1800 eKr) 2. Vana Babüloonia ajastu Hammurapi päikesejumal (ainus kunstiteos sellest ajastust)
Kelle filosoofiale need toetusid? Meelelise maailma "taga" on ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum. Kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga. Reeglites peitub tõde ja ilu. Kunstis pole oluline looduse jäljendamine, vaid kaunite teoste loomine reeglite järgi. Toetusid Platoni filosoofiale. 9. Kes propageeris eriti uusplatonismi? Marsilio Ficino 10. Milles seisnes konkreetselt uusplatonismi mõju nt arhitektuurile? Arhitektuur tõusis vabadeks kunstideks, kunstnikud pidid oskama kasutada matemaatilisi reegleid ja tundma antiikkunsti, -filosoofiat, -kirjandust ja -mütoloogiat. Seega nad tõusid poeetide ja teadlaste seltskonda. 11. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessansiajastut? 14.saj eelrenessanss, 15 saj vararenessanss, 16 saj kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur 15.saj 1. Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 2. Kes oli I suurmeister renessansiajastu arhitektuuris?
seal oli ka esimeen kaart, ehk linnulennult kujutatud linn. Kujutaud on ka veidraid matusekombeid. Meile on need enim tuntud pärsiast ja iraanist, mazdaism. laibad visati lihtsalt kotkastele õgimiseks. Mazdaistid redutavad praegu pakistanis ja põhja indias. [õpik: Mis on kunst?... kunst jaguneb I. arhitektuur II. tarbekunst III. kujutav kunst A. maalikunst B. skulptuur C. graafika kujtavat kunsti võib nimetada ka vabaeks kunstideks. Kaunid kunstid on mõiste mida kasutati varem, sellega kujutati skulptuur ja maalikunsti. Graafika jäi sellest välja. I. arhitektuur A. sakraalarhitektuur e. püha arhitektuur (templid, kirikud, kloostrid, moseed, pagoodid aasias, kabelid) B. profaanarhitektuur e. tavaline arhitektuur(lossid, paleed, raekojad, koolid, teatrid, tavalised elamud) tarbekunsti puhul kasutatakse tänapäeval mõistet disain, see on uus mõiste, see on
· Graafika tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Tehnikad: kõrg-, sügav- ja lametrükk. · Tarbekunst tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus. Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, metall, klaas, puit, nahk, tekstiil jne) 20. saj tekkis tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine disain. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks. Selline nimetus levis17. 18. saj klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. 19. saj levis realistlik esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama (kujutama) nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend kujutav kunst. 20. saj hakati kasutama nimetust vabad kunstid. 2. Kunsti tekkimine megaliitilised ehitised, koopamaalid, pisiplastika.
siis on tegemist juba tarbekunstiga. Tarbekunst liigendub kasutatava- te materjalide järgi. Näiteks savist, metallist, klaasist, puidust, nahast, tekstiilist jm materjalidest on valmistatud kunstilisi objekte. 20. sajandil hakati koostama plaane tehiskeskkonna tööstusliku tootmi- seks. Seda nimetatakse disainiks. Foto, filmi, video ja arvutite kasutusele võtmine on tohutult muutnud visuaalsete kujundite maailma. Maalikunsti ja skulptuuri on peetud kauniteks kunstideks. Kaunite kunstide mõiste levis 17.-18. 14 sajandil, mil ühiskonnas mõjus klassitsistlik esteetika. Sel ajal peeti kunstniku peamiseks ülesandeks just ilu loomist. Kuid hiljem pidi kunst väljendama ainult tõde. Selleks hakkas kunst kujutama sellist maailma, mida oli inimestel võimalik otseselt näha. Niimoodi tekkis ja levis 19. sajandi kunstis uus suund - realismi esteetika. ''Kujutav kunst'' muutus väga tavapäraseks nähtuseks.
siis on tegemist juba tarbekunstiga. Tarbekunst liigendub kasutatava- te materjalide järgi. Näiteks savist, metallist, klaasist, puidust, nahast, tekstiilist jm materjalidest on valmistatud kunstilisi objekte. 20. sajandil hakati koostama plaane tehiskeskkonna tööstusliku tootmi- seks. Seda nimetatakse disainiks. Foto, filmi, video ja arvutite kasutusele võtmine on tohutult muutnud visuaalsete kujundite maailma. Maalikunsti ja skulptuuri on peetud kauniteks kunstideks. Kaunite kunstide mõiste levis 17.-18. 14 sajandil, mil ühiskonnas mõjus klassitsistlik esteetika. Sel ajal peeti kunstniku peamiseks ülesandeks just ilu loomist. Kuid hiljem pidi kunst väljendama ainult tõde. Selleks hakkas kunst kujutama sellist maailma, mida oli inimestel võimalik otseselt näha. Niimoodi tekkis ja levis 19. sajandi kunstis uus suund - realismi esteetika. ''Kujutav kunst'' muutus väga tavapäraseks nähtuseks.
Tarbekunst liigendub kasutatava- te materjalide järgi. Näiteks savist, metallist, klaasist, puidust, nahast, tekstiilist jm materjalidest on valmistatud kunstilisi objekte. 20. sajandil hakati koostama plaane tehiskeskkonna tööstusliku tootmi- seks. Seda nimetatakse disainiks. Foto, filmi, video ja arvutite kasutusele võtmine on tohutult muutnud 14 visuaalsete kujundite maailma. Maalikunsti ja skulptuuri on peetud kauniteks kunstideks. Kaunite kunstide mõiste levis 17.-18. sajandil, mil ühiskonnas mõjus klassitsistlik esteetika. Sel ajal peeti kunstniku peamiseks ülesandeks just ilu loomist. Kuid hiljem pidi kunst väljendama ainult tõde. Selleks hakkas kunst kujutama sellist maailma, mida oli inimestel võimalik otseselt näha. Niimoodi tekkis ja levis 19. sajandi kunstis uus suund - realismi esteetika. ''Kujutav kunst'' muutus väga tavapäraseks nähtuseks. Kuid 20. sajandil tekkisid ka ''vabad kunstid''
annaabi.ee 
