· Ainestik võeti legendidest, saagadest, kirjandusteostest ja ajaloost · Maastikumaali õitseaeg Romantismile iseloomulikult kujutati ilusat ilusamana, inetut inetumana ning halba veelgi halvemana. Kuid romantikud hindasid ka (enese)irooniat ja huumorit, mis teinekord jõudis karikatuurselt groteskini. Akadeemiline kunst eluvõõras, rangeid klassikalisi eeskujusid jälgiv kunstisuund; arenes välja 19. saj. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades.Salongikunstoli esindatud salongides, salong võõrastetuba; ruum kunstinäituste jaoks. Prantsusmaa: Theoldore Gericault (1791-1824) · Inimkehad plastiliselt modelleeritud- klassitsismi mõju o ""Meduse`i" parv"*esiteos, kaasajast, komp.kahel ristuval diagonaalil, dünaamiline, vaimuhaigete portreed Meelisaineteks olid hobused ja ratsanikud Eugene Delacroix (1798-1863)
Auguste Dominigue Ingres oli hea portretist ,,Nero","Thomas Chatterton" 7.Klassitsismi kõrgemad(K) ja madalamad(M) zanrid:Kajaloomaal,portree, religioosne maal, allegooriline ja mütoloogiline maal (suured kunstnikud). Mmaastikuja olustikumaal, natüürmort (madalad kunstnikud) 8.Akadeism eluvõõras, rangeid klassikalisi eeskujusid jälgiv kunstisuund; arenes välja 19. saj. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades.Salongikunstoli esindatud salongides, salong võõrastetuba; ruum kunstinäituste jaoks. 9.Mis on klassika ja klassikalisus L.Priimäe arvates? Klassikaline kõrgeväärtuslik; antiikmaailma puutuv. 10.Klassikalise ajastu põhiteemad:(õilis lihtsus ja vaikne suurus, kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võtilema pahede vastu) 11.Apolloonilisus(A) ja dionüüsilisus(D)
ideaalmaastike sarnaselt. Ka igapäevast elu ei kujutatud, sest selles puudus ülevus. Klassitsistlike maalide kompositsioon on tasakaalukas ja rahulik. Tihti on tegevus paigutatud esiplaanile ja tagaplaan jäetud detailidevaeseks ning ebaoluliseks. Tänapäeva vaatajale tunduvad need ülevaid ideesid ja vaprust ülistavad maalid teatraalsed ja elukauged, kuid tol ajal hinnati neid eelkõige sisu järgi. 19. saj. alguses võeti klassitsistlik õpetus kunstiakadeemiate õppekavadesse ehk sai ametliku, riikliku tunnustuse. Seetõttu nim. seda ka akadeemiliseks kunstiks või akademismiks. Kunstikoolides oli aukohal kipskujude joonistamine ja allumine kindlatele kompositsioonireeglitele. Töötati välja skeemid inimese keha, liigutuste ja hingeelu kujutamiseks. Akademism soosis joonistuslikkust maalikunstis, jättes värvi tähtsuse tahaplaanile. Teemadest eelistati mütoloogilisi või allegoorilise tähendusega teosed,
Reljeefid katsid viile fassaadide kohal. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades. Kunstiakadeemiates oli aukohal kipskujude joonistamine ja vanade meistrite kopeerimine. Tavaelu otsest kujutamist peeti labaseks, seda tuli parandada ja idealiseerida. Pariisis hakkas levima salongikunst: juba tunnustatud kunstnikutest zürii kujundades näitusesaalide ilme oma maitse järgi, andes seeläbi ehk vähemtuntule kunstnikule `tõelise kunstniku` tiitli.
omavahel üsna ühte nägu. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades. Kunstiakadeemiates oli aukohal kipskujude joonistamine ja vanade meistrite kopeerimine. Tavaelu otsest kujutamist peeti labaseks, seda tuli parandada ja idealiseerida. Pariisis hakkas levima salongikunst: juba tunnustatud kunstnikutest zürii Haapsalu Kutseharidukeskus Viljo Kozlovski
triumfikaared ja kuplid. Ehitis pidi olema sümmeetriline, suured siledad seinapinnad, maja esiosa meenutas kreeka templit – sammastik, mille ülal kolmnurkne viil. Lõpetuseks kopeerimise, elukauguse ja liiga rangete reeglite tõttu oli klassitsism 19. sajandi keskpaigaks muutunud juba ilmseks piduriks kunsti arengule. Siiski andis ta väga visalt ruumi nendele uutele suundadele, mis tema kõrval olid tärganud. Klassitsismi reeglid jõudsid kunstiakadeemiate õppekavadesse ning hilisemal ajal kandis ta nime akadeemiline või ametlik kunst. Lehekülg 27 - 29
Samuti kujutas allegooriat, kus tähenduse liitis inimfiguurile. Linda kuju Linda pargis on Weizenbergi poolt loodu koopia (kipskuju järgi valati pronksi). Weizenberg oli klassitsistlik kunstnik. Amandus Adamson ,,Kalur Muhu saarelt". Amandus üritas arendada realistlikku suunda. Amandus Adamson ,,Laevu viimane ohe", ,,Maadleja Georg Lurich", ,,Russalka monument". EESTI KUNST 19. Ja 20.saj VAHETUSEL Tekkis kunstielu ning suudeti lahti öelda Peterburi ja Düsseldorfi Kunstiakadeemiate väljast. And Laikmaa õppis omal käel Peterburis. Peterburis oli tollel ajal kunstikeskus. Ta õppis Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Pettus akadeemias ning tuli Eestisse tagasi. Kasutab oma piltide tegemiseks pastellvärve. Ta oli maalikunstnik, kunstikriitik. Kristjan Raua tööd olid filosoofilised, romantilised. Kristjan Raud ,,Kalevipoeg kivi viskamas".
Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. ("Ülestõusnute mahalaskmine" ja graafiliste lehtede sari "Sõjakoledused"). Piltide meeleolule vastab dramaatiline, kontrastiderohke heletumedus. Akademism e. ametlik kunst -- eluvõõras, rangeid klassikalisi eeskujusid jälgiv kunstisuund; arenes välja 19. saj. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades. Kunstiakadeemiates oli aukohal kipskujude joonistamine ja vanade meistrite kopeerimine. Tavaelu otsest kujutamist peeti labaseks, seda tuli parandada ja idealiseerida. Pariisis hakkas levima salongikunst: juba tunnustatud kunstnikutest zürii kujundades näitusesaalide ilme oma maitse järgi, andes seeläbi ehk vähemtuntule kunstnikule `tõelise kunstniku` tiitli.
Eristada kunsti loomist ja kunsti näiteks loodusest. Seetõttu ka kunsti ilu käsitlus on erinev looduse omast, mis omakorda viis esteetika kui teaduseni. Milline on Alberti kunstikäsitlus? Tooge välja mõned selle olulisemad jooned. Geomeetria olulisus. Proportsioon. Valgus-vari. Mõõtkavad. Proportsioonidesse tuleb suhtuda täie tõsidusega. Millist rolli mängib kunstiakadeemiate loomine esteetika arengus? Koolkonnad-feministlik, marksistlik, analüütiline. Kaanonid-kirjanduslikult tähtsad teosed ja autorid. Manifestid-kaunite kunstide esteetilised programmed. Millega seletada maitse mõiste esilekerkimist uusaegses esteetikas? Individualism. Millist rolli mängib kunstikriitika teke uusaegse esteetika arengus? Toob esimesena sisse konteksti olulisuse esteetiliste väärtuste hindamisel. Kui esteetika
Jean Auguste Dominique Ingers “Suur odalisk” Klassitsistlik portreekunst – kõik detailideni peenelt välja toodud J.L.D Ingers “Pauline Eleanore de Galardi portree”. Ingers “Madam Moitessier” Lõpetuseks - Kopeerimise, elukauguse ja liiga rangete reeglite tõttu oli klassitsism 19. sajandi keskpaigaks muutunud juba ilmseks piduriks kunsti arengule. Siiski andis ta väga visalt ruumi nendele uutele suundadele, mis tema kõrval olid tärganud. Klassitsismi reeglid jõudsid kunstiakadeemiate õppekavadesse ning hilisemal ajal kandis ta nime akadeemiline või ametlik kunst.
annaabi.ee 
