Ishtari värav Babülonis ~ 575 a. e.Kr Praeguse asukoht Berliini riiklikes muuseumides Saksa maal. Skulptuur Gudea Lagashi linna valitseja ~21 sajand a. e.Kr Silindervõlv Hea oli see kuna raskus vajus külgseintele, seepärast olid seinad paksud. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Kiilkirjatahvel Oma nime on ta saanud tehnika järgi, mille puhul rootükiga vajutati savisse kiilukujuliste märkide kombinatsioone. Kiilkirjatahvel tehti tavaliselt pehmesse savisse aga vahel ka kivisse. Egiptuse kunst Kujutatud inimest kujud olid anatoomiliselt võimatud, kuid ilmekas. Jalad mõjuvad külgvaates palju veenvamalt kui otsevaates, torso vorm on kindlam otsevaates, näo vorm on täpsem külgvaates(profiilis), välja arvatud silm, mis on seetõttu kujutatud otsevaates
tänapäeva skulptoritele silmad ette.Kõikides esemetes oli hing sisse pandud. Mõndade tuhandete aastate tagustest kõrgkultuuridest ei ole fotosid ega filme, mis lubaksid meil suurema vaevata mõista toonaseid inimesi ja nende mõttemaailma. Meie pilt Muinas-Egiptusest ja Mesopotaamiast on pandud kokku pika aja vältel kild-killult, läbi tuliste vaidluste, avastuste ja eksimuste. Iga leitud uus kivisse raiutud hieroglüüftekst või savist kiilkirjatahvel aitab mõistmisele lähemale, ent samas on selge see on ikkagi vaid mosaiik, millest jääb palju kilde puudu. Näiteks võib tuua ühele kivisse raitutud kirjad,pildid: Sel pildil on näha kui peenelt ja oskuslikult on need tähed,pildid peale raiutud,või sinna peale saadud.Samuti on väga eredalt ja kirjult pilt kaunistatud. Samuti olemasoleva näoskulptuur mis on meie aja vaates,mitte kõige paremini tehtud,kuid amuti
aastatuhandest 5. sajandini eKr. Sel perioodil sugenesid paljud praktilised, kuid veel süstematiseerimata eeskirjad mitmesuguste arvutuste sooritamise kohta (näiteks pindala ja ruumala arvutamiseks). Enne uusaega, mil teadmised hakkasid globaalselt levima, on matemaatika areng kirjalike dokumentide kaudu teada üksnes vähestest kohtadest. Kõige vanemad matemaatikaalased tekstid pärinevad Vana- Egiptuse Keskmisest Riigist (Berliini papüürus, umbes 13. sajand eKr), Mesopotaamiast (kiilkirjatahvel Plimpton 322, umbes 19.18. sajand eKr) ja Vana-Indiast (Sulbasuutrad, umbes 8.6. sajand eKr). Kõik need tekstid puudutavad Pythagorase teoreemi, mis näib olemas üks vanemaid ja levinumaid matemaatika saavutusi pärast aritmeetika ja geomeetria põhialuseid. Esimesed tõendid Vana-Hiina matemaatikast on loendamissümbolid oraakliluudel, mis on dateeritud 14.13. sajandisse eKr. Hani dünastia ajast pärinevad "Meresaare käsiraamat" ja "Üheksa peatükki matemaatikakunstist"
Kuigi peaaegu kõikides kultuurides on matemaatika algelisel tasemel toimib (loendatakse ja mõõtmine), on matemaatika edasiarendamine teada suhtelistelt vähestest kultuuridest ja ajastutest. Enne uusaega, mil teadmised hakkasid globaalselt levima, on matemaatika areng kirjalike dokumentide kaudu teada üksnes vähestest kohtadest. Kõige vanemad matemaatikaalased tekstid pärinevad Vana-Egiptuse Keskmisest riigist (Berliini papüürus, umbes 13. sajand eKr), Mesopotaamiast (kiilkirjatahvel Plimpton 322, umbes 19.18. sajand eKr) ja Vana-Indiast (Sulbasuutrad, umbes 8.6. sajand eKr). Kõik need tekstid puudutavad Pythagorase teoreemi, mis näib olemas üks vanemaid ja levinumaid matemaatika saavutusi pärast aritmeetika ja geomeetria põhialuseid. Vana-Kreekas ning hellenismiaegses Egiptuses, Mesopotaamias ja Sürakuusas arenes matemaatika edasi. Dzainistlikud matemaatikud tegutsesid 4. sajandist eKr 2. sajandini pKr.
savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung. Tiiu Viirand, "Kunstiraamat noortele" ; kirjastus "Kunst", 1984. Kiilkiri. Kiilkirjatahvel. Sumer, u. Kiilkirjatahvli fragment. Kiilkirja märkide 2900 e.m.a. kujunemine. Akkadikeelne tekst kiilkirjas. Mesopotaamia arhitektuur. Eanna tsikuraat Uris. Eanna tsikuraat Uris. Sumer, u. 2100-2050 Sumer, u. 2100-2050 e.m.a. Rekonstruktsioon e.m.a
Babüloonias viie tähtsa ametniku juuresviibimisel. Tahvel on 17,5 cm kõrge, 10,6 cm lai ning läbimõõt on 3,5 cm. Kuningas Nabu-apla-iddina oli toonud Sipparisse tagasi rahu ja stabiilsuse pärast 150 aastat probleeme. Umbes aastatest 1800-1600 eKr pärineb Sipparist leitud kiilkirjatahvel ettenägemuslike sõnumitega. Tahvli kuju ja värvus on tuletatud lamba kõhu järgi. Babüloonia rahvas uskus, et jumalad võivad anda neile märke eesolevatest sündmustest ning üks levinuim ennustusviis oligi ennete lugemine lamba kõhult. Selleks tuli loom tappa ning tema kõhtu hakkas uurima spetsiaalne vaimulik baru. Ta pidi küsima ühe kindla küsimuse ning vastus 9 7
annaabi.ee 
