sajandi keskpaigani Läänemere piirkonnas domineerinud Taani suurriigi mõjukamaid valitsejaid. Ta sündis Taani kuninga Valdemar I (11571182) ja Polotski Sofia teise pojana. 1188. aastal Schleswigi hertsogitroonile tõusnuna vallutas ta Taani kuninga vasallina Elbest põhja pool asuvad saksa linnad (Hamburgi, Lübecki) ja vürstiriigid (Holsteini, Mecklenburgi jm). 1202. aastal sai ta oma venna, lastetult surnud Knud VI järel Taani kuningaks. 1204 tagas ta Norra tunnustamise kuningriigina. Ta korraldas 1206. aastal koos peapiiskop Anders Suneseniga sõjakäigu Saaremaale ning 1210. aastal Preisimaale ja Sambijasse. <- Valdemar II pitsat Dannebrog langeb taevast Lindanise lahingu ajal 15. juunil, 1219. Kunstnik Christian August Lorentzen (1809). Maal asub Taani Riiklikus Kunstimuuseumis Paavst tegi Valdemarile ettepaneku minna Taani vägedega ristisõtta Palestiinasse, kuid kuningas eelistas lõpule viia Eestimaa vallutamise,
· saksa-rooma keisri Heinrich VII järeltulijad · kuningas Karel I valiti 1355 aastal ka saksa-rooma riigi keisriks Karl IV nime all · nõnda osutus tehhi kogu keisririigi keskuseks · praha selle pealinnaks · Karl IV 1 · Tunnustas osamaadevalitsejate kuninglikke eesõigusi · Seega ka tehhit iseseisva kuningriigina · Liitis tehhiga · Moraavia · Osa Pfalzist · Osa Saksimaast... · Väga tähtsaks pidas kaubanduse arengut · Lasi ehitadaprahale juurde ued osad · Nóve Mésto · Lasi ehitada Vltava jõele silla · Säilind täningi karli silla nime all · Oskas hinnata haridust · Asutas 1348 Praha ülikooli
restoranid. Granada ja Alhambra loss. Öeldakse, et kui teil on Hispaanias aega külastada vaid ühte linna, siis see peab olema Granada ning seal asuvat Alahambra kindlust. “Alhambra” nimi tuleneb araabikeelsest sőnast punane vői karmiin ja just seda värvi ongi kindluse tornid ja müürid, mis ümbritsevad kogu La Sabica mäge. Tähtede valgel paistab kindlus hőbedane, kuid päiksevalgus muudab selle kuldseks. Granada linn rajati iseseisva kuningriigina 1238. aastal Araabia printsi Ibn Ahmari poolt. Toledo - omapärane ja müstiline endine Hispaania pealinn. Toledo kõige kuulsamad ehitised on Alcázar (araabia keelest tulnud sõna «kindlus») ning võimas viielööviline Toledo Katedraal. Samuti paeluvad turiste El Creco tööd, mida võib leida kõikjalt, neist üks kuulsamaid - «Krahv Org azi matused» - asub Santo Tomé kirikus. Sevilla - Flamenco pealinnaks kutsutud linn asub Lõuna-Hispaanias. Peamisteks
Selle kohaselt ühinesid kariklased katoliku kirikuga, olles saanud oma programmi nõuete suhtes järelandmisi. Johann Gutenberg - oli saksa trükkal, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti leiutajaks.1445. aastal trükkis ta 200 eksemplaris saksakeelse Piibli. Karl IV / Karel I Kuningas Karel I valiti 1355. a ka Saksa-Rooma riigi keisriks Karl IV nie all. Ta tunnustas osalismaade valitsejate kuninglikke eesõigusi ja Tsehhit iseseisva kuningriigina. Liitis Tsehhi Moraavia, Pfalzi, Saksamaa aladega. Pidas tähtsaks kaubanduse arengut, haridust. Asutas 1348. Praha ülikooli. Marco Polo - oli itaalia maadeuurija. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19
Selle kohaselt ühinesid kariklased katoliku kirikuga, olles saanud oma programmi nõuete suhtes järelandmisi. Johann Gutenberg - oli saksa trükkal, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti leiutajaks.1445. aastal trükkis ta 200 eksemplaris saksakeelse Piibli. Karl IV / Karel I – Kuningas Karel I valiti 1355. a ka Saksa-Rooma riigi keisriks Karl IV nie all. Ta tunnustas osalismaade valitsejate kuninglikke eesõigusi ja Tšehhit iseseisva kuningriigina. Liitis Tšehhi Moraavia, Pfalzi, Saksamaa aladega. Pidas tähtsaks kaubanduse arengut, haridust. Asutas 1348. Praha ülikooli. Marco Polo - oli itaalia maadeuurija. Aastatel 1271–1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19
rahvasterände ajal. Läänegoodid kerkisid esile gootide hulgast, kes sisenesid Rooma riiki 376. aasta eel ja järel ning alistasid roomlased Adrianoopoli lahingus aastal 378. Läänegoodid tungisid Alarich I juhtimisel Itaaliasse ja rüüstasid aastal 410 Roomat. Seejärel suundusid läbi Gallia Narbonnensise Aquitaniasse 418/419, kuhu nad seadsid end sisse vormiliselt föderaatide õigustes, tegelikult praktiliselt iseseisva kuningriigina, pealinnaks Toulouse (Tolosa). See oli esimene ,,barbarite" kuningriik veel mitte langenud Lääne-Rooma riigis. Siit tungisid nad edasi Hispaniasse, kus VI sajandil, umbes 554. a. sai nende pealinnaks Toledo. Visigootide riik Gallias püsis V sajandini, mil vallutati frankide poolt. Hispanias püsis riik kuni araablaste tulekuni 711. a. Germaanlastest sissetungijad sobitusid vaikselt Rooma ühiskonda. Nad olid paiksed põgenikud
Magnus oli nõus seda juhtima. Tsaar lubas Magnusele, et tsaar läänistab kogu Liivimaa, evangeelne usk jääb, samad seadused kehtivad, tsaari ees ei ole mingeid maksukohustusi, aga tuli osaleda tsaari sõjateenistuses. Märtsis 1570 liikus Magnus Moskva poole. 10.juunil jõuab ta Moskvasse. Tsaar võtab ta suurejooneliselt vastu. Juuni teisel poolel on Magnus kroonitud Liivimaa kuningaks. Magnus andis tsaarile truudusvande ning nüüd saab ta teada, mida ta oma kuningriigina saab. Esialgu saab ta Põltsamaa linnuse ja selle lähima ala. Ülejäänud kuningriik pidi tulema tema kätte siis kui ta vallutab Tallinna või Riia. Tsaar ja Magnus on sõlminud kokkuleppe, mis aga pole säilinud. Võime aimata seda, mida Magnus ise kirja pani, kui soovis vasallivandest vabaneda ja kirjutas keisrile. Magnus mainib, et kui vallutab Riia või Tallinna, siis saab ta kogu Liivimaa endale. Liivimaa edasise saatuse asjus pidi tsaar võtma ühendust Saksa-Rooma keisriga
1813. aasta sügisel kuulutas Taani sõja Rootsile ja Vene-Preisimaale. Rootsi okupeeris Taani Holsteini. Kieli rahu osapooled Taani/Rootsi SB garanteerisid Preisimaa ja Venemaa: 1) SB tagastab Taani kolooniad (väikesed alad Lääne-Indias, Indias, Lääne-Aafrikas) 2) Rootsi sai Norra. Island, Gröönimaa ja Fääri saared jäid Taanile, kes sai kompensatsiooniks Launburki hertsogkonna Saksamaalt ja raha. 3) Norra pidi siirduma Rootsile omaette kuningriigina, mitte provintsina. Norra personaaluniooni sõlmimine Rootsiga 1814. Oli selge, et Norralased pole nõus Kieli rahulepinguga. Taani tegevus Norra suunas: 1811-13: Kristiania (Oslo) ülikooli asutamine, Norra asehalduriks ja sõjaväe ülemjuhatajaks Taani kroonprints Christian Frederik (Taani kuningana Christian VIII) Norralaste tegevus 1814: Asehaldur Christian Frederik ja Norra juhtivad ametnikud otsustasid mitte tunnustada Kieli rahulepingut. Norra rahvuskogu Eidsvolli mõisas