Istanbulis, mis on ehitatud aastatel 531-537. Eestiski kaunistavad sellised ümarad kuplid Kuremäe kloostrit, mida saab näha Ida-Virumaal. Nii nagu lääne kirikus, austati ka ida kirikus 7 sakramenti, mis võimaluse korral viidi läbi jumalanteenistusega ühendatuna kirikuseinte vahel. Viimasel ühtse kiriku ajal (a. 787) peetud ja ortodoksse kiriku poolt tunnistatud kirikukogul otsustati lubada ikoonide austamine. Otsus tähendas seda, et ei kummardata pilte, vaid austatakse neil kujutatud pühakuid, kellelt palutakse eestpalveid. Usu ja õpetuse õige ja kirikuisadelt päritud seletuse juurde kuuluvaks peetakse kogu jumalateenistuslikku elu, palveid, paastumist ja kogu kirikukunsti ühes ikoonidega. See rikastab ja eristab bütsantslikku kirikut märgatavalt lääne omast.
FILOSOOFIA 10/12/2008 19:09:00 Idamaade filosoofia Hinduism Induse j6e j2rgi tuleb nimi alguseks loetakse 3000eKr polyteistlik mitmete jumalatega usk Hinduism tolerantne usund samaaegselt v6ib j2lgida mingeid teisi religioone. Jumalaid ei kummardata vaid usutakse Hinduism p6hineb pyhadel tekstidel e veedadel Veedasi on 4 t2htsamat 1)indra 2) Agni 3) Soma 4) Varuna jagatakse kolme kategooriasse hymned jumalatele veedade seletused upanisaadid hinduismi filosoofia alusteks P6him6tted (aluste) Atman ja Brahman on identsed Brahman on igavene n2htusliku maailma n2ilus e maaja sansaara, karma seadus mok`sa Hinduismi kolm t2htsamat jumalat Brahma looja Vi`snu h2vitaja `siva loovus
Brahma, Visnu ja Siva. Teiseks jaotatakse usundeid vastavalt tekkeprotsessile. Esiteks on etnilised ehk rahvusreligioonid, millel puudub rajaja ning mis esinevad kindlas keele- ja rahvuspiirkonnas. Teiseks on rajatud usundid, mis on tekkinud individuaalse rajaja ümber. Etnilised ehk rahvusreligioonid on näiteks mitmed loodususundid, sintoism ning judaism. Loodususundeid iseloomustab see, et üldjuhul ei usuta looja-jumalasse, ning kui usutakse, siis teda ei austata ega kummardata. Suuresti usuvad loodususundite järgijad loodusvaimudesse ja surnud esivanemate hingedesse. Tähtsamad rajatud usundid on kristlus, islam ja budism. Kristluse rajajaks oli Jeesus Kristus, islami rajajaks oli prohvet Muhamed ning budismi rajajaks oli aga Siddhattha Gotama. Kolmandaks liigitatakse usundeid algallikate põhjal. On olemas kaks liigitamisviisi: esiteks eksisteerivad raamatu- ehk kõrgreligioonid mis on usundid, mille õpetused on koondatud
kohalikes keeltes. Protestantlik kirik - martin luther, 1517 naelutatud teesid ->usupuhastus. Sola Scriptura. Piibli kirjad tõlgiti kohalikku keelde. Luterlased. Karismaatiline kristlus (nelipühilus) - keeltes palvetamine, tervendamine. SÜmbolid: Rist/krutsifiks. Tuvi-tuleleek. Tühirist - lootuse sümbol. Neitsi- Maarja - jumalaema. Eetika: 10 käsku, armastuse kaksikkäsk, ligimesearmastus. 7 surmapattu, 7 voorust. Jehoova tunnistajad - piibliline eluviis, risti ei kummardata. Ei usu kolmainsusesse. Viimase Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik - mormoni raamat lisaks piiblile. Kirikuisad on elavad prohvetid. Mitmikabielu. Surnute kasuks ristimine. Misjoniteenistus (2 aastat võõras kultuuris). ISLAM Pärit araabia poolsaarelt. Üks ainukesi religioone, kus nimi pärineb jumalalt (islam - alistumine). Jumal - Allah. Jumal on üks. Prohvet - Muhammed. Sai ilmutuse koopas, ilmus ingel, keda ta pidas kurjaks jõuks
hoomamatutest asjadest. Ühiskond toimib samamoodi nagu loodus, inimene peab õppima looduskorraldust jälgima ning seda rakendama õppima. Taoism on vägagi religioosne – rohkelt templeid, kus on huvitavad jumalateenistused, kus mungad ohverdavad loomi ning esitavad akrobaatilisi trikke. Taoism on usk surematusesse – keha hävineb, kuid hing on igavene ning jätkab vaimuna teises ilmas suhtlemist oma lähedastega. Kui surnud vaimule ohvreid ei tooda ning teda ei kummardata, siis võib ta muutuda kurjaks ning hakata oma lähedasi kiusama ning karistama. Hiinas on traditsioonid olulised ka kõrgelt haritud ning jõukate inimeste seas. Levinud on ka tänaval kunstliku raha põletamine tänaval selleks, et oma esivanematele raha saata – usutakse, et teispoolsuses on kõik samamoodi nagu meie maailmas. Taoism on väga tolerantne ning ei väida, et on olemas ainult 1 õige Jumal või usund. Taoismis kummardadakse väga palju erinevaid Jumalaid/pühakujusid.
Algselt oli ta suulisepärimusega leviv usk, kuid see muutus varsti kui hakati kõike seda üles kirjutama ja kirjutati veedad õpetused, millel hinduism põhineb ehk pühakiri. India eeposed Ramajana & Mahabharata. Jumalate arv selles usundis on ~300'000'000. Puuduvad ka kesksed dogmad ja on palju suundi, kus mõni võib teistega olla vastuolus. Hinduismis on õigus austada igat jumalat, kuid siiski mõned tähtsamad jumalused. Kõige tähtsam on Brahma ehk looja, kuid teda ei kummardata otse. Arvatakse, et teised jumalad on tema erinevad kujud. Hinduism on korraga nii polüteistlik, monoteistlik kui atheistlik usund, kus on palju jumalaid, kes pärinevad ühest ning otseselt mitte kedagi ei kummardatagi alati. Peasuunad on: Visnuism austatakse jumalat Visnu't, keda peetakse maailma hoidjaks ja armastuse jumalaks. Tal on olemas erinevad kehastused ja tähtsamad on Rama ja Krisna. Sivaism austatakse neljakäelist, tantsivat hävingu ja looja jumalat Siva't. Usutakse,
Eri staatuses olevad nimed: Ema ja Emu veekogu nimes: Emajõgi, Emujõgi Ahi veekogu nimes: Ahijärv, Ahja jõgi, Ähijärv, Püha veekogu :Pühajärv Allikad: ilma tegemiseks (Laiusel ilmaallikad), raviallikas, needuseallikas(soove vastupidiselt täitvad allikad) ATMOSFÄÄR ürgmonoteism- juba ammu tundsid inimesed üht jumalat. Kunagi ammu tundsid inimesed üht loojajumalat ja pani valitsema oma pojad ja tütred. Teda ei kummardata aga mäletatakse ja pöördutakse ainult kõige suuremas hädas. (eestikeelne ürgjumala nimi Ilmar ja hiljem Uku) vanamees, vanaätt, vanaisa · Ürgjumala atripuudid: Päike Kuu- monday(kuupäev)e esmaspäev, ei tohi näpuga näidata, kusta ei tohi kuu poole, kuu paistel naabri kapsaid ei tohi varastada, kuupaistel ei tohi teha põllutöid,ravitaigad(süteveega pesemine,
õigesti. Algselt oli ta suulisepärimusega leviv usk, kuid see muutus varsti kui hakati kõike seda üles kirjutama ja kirjutati veedad õpetused, millel hinduism põhineb ehk pühakiri. India eeposed Ramajana & Mahabharata. Jumalate arv selles usundis on ~300'000'000. Puuduvad ka kesksed dogmad ja on palju suundi, kus mõni võib teistega olla vastuolus. Hinduismis on õigus austada igat jumalat, kuid siiski mõned tähtsamad jumalused. Kõige tähtsam on Brahma ehk looja, kuid teda ei kummardata otse. Arvatakse, et teised jumalad on tema erinevad kujud. Hinduism on korraga nii polüteistlik, monoteistlik kui atheistlik usund, kus on palju jumalaid, kes pärinevad ühest ning otseselt mitte kedagi ei kummardatagi alati. Peasuunad on: Visnuism austatakse jumalat Visnu't, keda peetakse maailma hoidjaks ja armastuse jumalaks. Tal on olemas erinevad kehastused ja tähtsamad on Rama ja Krisna. Sivaism austatakse neljakäelist, tantsivat hävingu ja looja jumalat Siva't
2. Brahma raamatud-selgitavad veedasi. Preestrite käsiraamatud. 3. Upanisadid-rahvaraamatute jätk see tähendab otseses tõlkes istungit või istumist. Istuti õpetaja juures ja kuulati mida õpetaja räägib. Ramajana ja mahakarata on põühad tekstid. Tuleb tunnistada et veeda tekstid on jumalikud ja värki. Tähtsamad jumalad: Brahma(looja jumal, maailma tekitaja, aga teda jumalana ei kummardata, koguaeg kestab mingi asi ei tea üldse ka ssee käib brahma juurde, silmad virvendavad) Visnu- jumal on võtnud inimese kuju saanud lihaks(inkarnatsioon) järgijate tunnuseks on laubale tehtud kolm püstijoont, mis sümboliseerivad visnu jalajälge. Siva- hoiab universumi alal, käimist, see toimub läbi tantsu, ta tantsub igavest maailma loomise ja hävitamise tantsu. Austatakse juma siva poega Ganisat (õnne ja tarkuse jumal)(elevandi peaga). Suurem osa hindusi ei kuulu kuhugi
kordasid teksti nii õpiti. -) India eeposed Ramajana & Mahabharata (sinna kuulub ka bhagavadgita jumala laul). * Klassikaline hinduism kujuneb välja arusaamine, et oluline on tunnustada veedade autoriteeti. Jumalate arv selles usundis on ~300'000'000. Puuduvad ka kesksed dogmad ja on palju suundi, kus mõni võib teistega olla vastuolus. Hinduismis on õigus austada igat jumalat, kuid siiski mõned tähtsamad jumalused. -) Kõige tähtsam on Brahma ehk looja, kuid teda ei kummardata otse. Arvatakse, et teised jumalad on tema erinevad kujud. * Hindud usuvad, et aeg on suhteline ja, et universum käitub paisuvalt ja kokkutõmbuvalt kõik see tekib ja hävib taas ja taas, kuni lõpuks aeg lahkub. * Hinduism kui õpetus on üheaegselt: -) Polüteistlik Usutakse mitut jumalat korraga. -) Monistlik Keskse printsiibina tunnustatakse maailmajumalat Brahman'it, ehk kõik teised jumalad on tulnud temast. -) Panteism Kõik on jumal ja jumal on kõiges.
Et jõuda moksasse, tuleks valida üks jumalus ja kummardada teda kui ülimat. Põhiliselt preestrite propaganda tulemusena tekib jumaluste triaad: Brahma, Visnu ja Siva. Pühades tekstides esineb neist ainult Visnu, kes on seal tähtsusetu pastoraaljumal. Halb jumal on Rudra (punane). Selleks, et teda mitte solvata, mõeldakse eufemistlik nimetus Siva (leebe, taltsas). Teda kummardati, et ta ei teeks viga. Brahma on loojajumal, isikustatud absoluudi üks versioon, teda üldiselt ei kummardata, sest teda pole mõtet paluda. Indias on ainult 11 Brahma templit. Kõik ülejäänud jumalused taandatakse Visnu ja Siva või nende naiste kehastuseks. Visnu on õpetatuse jumal, tema ülesanne on maailma säilitada. Siva tähtsaim funktsioon on positiivne hävitamine, ta on tantsijate askeetide jumal. Hinduism lubab inimestel järgida arvukaid elu eesmärke. · Moksa on kõigi eesmärk, kuid põhieesmärgina nähakse ainult usumeestel. Aktsepteeritakse ka teisi eesmärke:
läbi võtta. 24 3. Õppekava on vastavalt igale klassile paindlik, muutudes tihti selle järgi, millistele õpilastele materjali pakutakse. 4. Mitte süsteem vaid õpilased ja õpetajad määravad õppetöö taseme ja vastutavad selle eest. 5. Õpetajatel on suur iseseisvus oma õpperühmade piires. 6. Ei kummardata pimesi vanu hariduse omandamise mudeleid. Uued ideed on teretulnud. 7. Testid on kogu aeg pidevas muutumises. Pidevalt töödeldakse neid ringi, vastavalt õpilaste teadmiste ja teadlikkuse tasemega ning neile edastatud ja nende poolt läbitöötatud informatsioonidega. 8. Pidev avatus muutustele on olnud normiks kogu haridusasutuse ajaloo käigus. 9. Lõpuks kõik eelpool toodu on tegelikult vaieldav.
annaabi.ee 
