Augur- Riiklik ennustaja. Sibyll- Sibülliraamatud (ennustusraamatud tähtsateks puhkudeks). Roomlaste kuulsaim eeposte kirjutaja: · Vergilius ,,Aeneis'' Aeneas- Troojalane, kes põgenes trooja sõjast, minnes otsima Itaaliat. Tähtsaim ajaloo kirjutaja: · Titus Livius Ajaarvamine- 753 eKr. Rooma seos juutide ja Kristlusega: · Palestiina ala läks Rooma võimu alla. · Roomas on palju jumalaid, keisrid pidasid end ka jumalateks. Juudid keeldusid neid kummardamast. Miks Kristlus populaarne? · Kuna see levis vaeste hulgas. · Kristlus pidas kõiki võrdseks. · Saad taevasse, kui usud. Pontius Pilatus- Andis käsu Kristuse ristilöömiseks. Kreeka ja Rooma religiooni seos? · Jumalad (nimed) Mida muud lisas Rooma? · Geenius- Maokujuline kaitsevaim. · Laarid- Esivanemate hingede kehastused. · Nuumen- Hingestatud jõud. Ajaloo kuulsaim kõnemees: Cicero- Retoorika. Metseen- Kultuuri toetaja, sponsor.
Ristiusk (nagu judaism, millest ta välja kasvas) monoteism (usk ühte jumalasse). Siit ka kristlaste sallimatus teistesse religioonidesse. Teiste religioonide esindajaid peeti paganateks. Paganad - kristlaste halvustav nimetus teiseusuliste kohta. 2) Kristlus sattus peagi vastuollu Rooma poliitikaga. Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat. Kuid sageli kuulutasid ka Rooma keisrid end jumalateks. Kristlased keeldusid aga keisrit kummardamast kui jumalat. Sellega on ka seletatav, miks Rooma keisrid kristlasi põlgasid. See suhtumine muutus alles Constantinus Suure ajal aastal 313, kui ristiusk lubati. 391. aastal aga kuulutati ristiusk Rooma valitsevaks usuks. Sellega tehti lõpp antiiktraditsioonidele, sh ka olümpiamängudele.
Tagasiteel kohtab ta oma õde, keda ta ära ei tunne ja võrgutab tolle. Kui asi välja tuleb, uputab õde end jõkke. Kullervo läheb kättemaksuteele. Kui Untamo vägi on surmatud, pöördub ta koju, kuid leiab oma omaksed surnuna. Kullervo tapab end. 37. Runo Ilmarinen leinab kaua oma surnud naist ja taob siis endale kullast naise. Kuldneitsi on siiski külm kui jää. Väinämöinen hoiatab noorsugu kulda kummardamast. 38. Runo Ilmarinen saab korvi Põhjala noorimalt tütrelt ja röövib tolle. Tüdruk kiusab Ilmarist kuidas jaksab ja Ilmarinen laulab ta lõpuks kajakaks. Ilmarinen jutustab Väinämöisele, millist rikkust Sampo Põhjalale toonud on. 39.41. Runo Väinämöinen, Ilmarinen ja Lemminkäinen lähevad Põhjalast Sampot röövima. Reisimehed jõuavad kosele, kus nende vene suure haugi selga kinni jääb.
o. Jalutajad. Aristotelese koolis ei valitsenud range distsipliin, nad sõid, vestlesid ja jalutasid koos õpetajaga. Õppetöö oli elav protsess. Prepiateetikud tegelesid rohkem bioloogia ja loodusteadusega. Aristotelesega ühinesid mitmed Makedooniast pärit õpilased. Ta ise ka ei salga oma sümpaatiat Aleksander Suure suhtes. Viimasel aastatel suhted Aleksandriga halvenevad. Aristoteles protestis vennapoja Kalistese hukkamise vastu, sest see oli keeldunud Aleksandrit jumalana kummardamast. /PROSKYNESE/ Pärast 323.a. e.Kr., peale Aleksandri surm, Makedoonia erakond kukutatakse. Aristotelesele esitatakse süüdistus jumalateotamises. Ülempreester Eurydemon esitab süüdistuse palvete ja ohverdamise õpetamises, mis polevat filosoofide asi. Aristoteles põgeneb. Varajased teosed on dialoogid, neist on säilinud ainult fragmente. Meistriaja teosed moodustavad nn. CORPUS ARISTOTELICUM'i. Kirjutiste arv ulatub sadadesse.
aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. (Tuntumad on nt Peetrus- Roomas, paneb aluse rooma ristiusu kogudusele, Paavst Peetrus; Paulus- kärsitu, levitas Kreekas; Judas- Kristuse reetja) 4) Levikule aitasid kaasa ka Roomas levinud usundid. Erinevad usundid olid põimunud ja peaaegu kõigis neis usuti, et elu jätkuba ka pärast füüsilist surma. Keisririigi alguses kiusati kristlasi taga, sest nad tunnistasid ainult ühte jumalat, nad keeldusid kummardamast Rooma paavsti ja olid polüteismi suhtes kriitilised. Ristiusku tunnistab 313. a pKr Rooma keiser Constantinus Suur. Lõpeb tagakiusamine Rooma riigis. 391. aastal kuulutab Theodosius I Suur ristiusu ametlikuks usuks Roomas, hakkab antiikkultuuri hävitama ja keelustab 393. aasatl olümpiamängud. Milano edikt (313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks. Nüüdsest peale olid kristlastel samad õigused nagu teiste religioonide järgijatel.
aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. (Tuntumad on nt Peetrus- Roomas, paneb aluse rooma ristiusu kogudusele, Paavst Peetrus; Paulus- kärsitu, levitas Kreekas; Judas- Kristuse reetja) 4) Levikule aitasid kaasa ka Roomas levinud usundid. Erinevad usundid olid põimunud ja peaaegu kõigis neis usuti, et elu jätkuba ka pärast füüsilist surma. Keisririigi alguses kiusati kristlasi taga, sest nad tunnistasid ainult ühte jumalat, nad keeldusid kummardamast Rooma paavsti ja olid polüteismi suhtes kriitilised. Ristiusku tunnistab 313. a pKr Rooma keiser Constantinus Suur. Lõpeb tagakiusamine Rooma riigis. 391. aastal kuulutab Theodosius I Suur ristiusu ametlikuks usuks Roomas, hakkab antiikkultuuri hävitama ja keelustab 393. aasatl olümpiamängud. Milano edikt (313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks. Nüüdsest peale olid kristlastel samad õigused nagu teiste religioonide järgijatel.
Õppetöö toimus jalutades. Ei valitsenud ranget korda. Õppetöö oli elav protsess. Õpilased sõid, rääkisid, jalutasid koos õpetajaga. Tegeldi rohkem bioloogia ja loodusteadustega. Suhted Aleksander Suurega. Aritotelesega ühinesid mitmed Makedooniast pärit õpilased. Ta ise ka ei salga oma sümpaatiat Aleksander Suure suhtes. Viimastel aastatel suhted halvenesid Aleksandiga. Aristoteles protestis vennapoja Kalistese hukkamise vastu, sest see oli keeldunud Aleksandrit Jumalana kummardamast. Pärast Aleksandri surma (323 eKr) Makedoonia erakond kukutatakse. Aristotelesele esitatakse süüdistus jumalateotamises. Aristoteles põgeneb Ateenast Euboia saarele, kuid haigestub ja sureb. Aristotelest nimetatakse ''loogika isaks''. Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus. Kategooriad maailma kirjeldamiseks: 1)substants- asi mis on millegi all; 2) kvaliteet; 3)relatsioon;
o. Vastassuunaline mõju. Suure suhtes. · Aristotelese metafüüsika kasvab välja bioloogiast. Iga asi · Viimastel aastatel suhted Aleksandriga halvenevad. on vormi ja mateeria kombinatsioon. Aristoteles protestis vennapoja Kalistese hukkamise · Mateeriat iseloomustab: vastu, sest see oli keeldunud Aleksandrit Jumalana · Vormi puudumine (vormitu mateeria) kummardamast. /PROSKYNESE/ · Vormi omamine võimalikkusena · Pärast Aleksandri surma 323 a. e.Kr. · Harimatu inimene võib saada harituks, sest ta on haritud · Makedoonia erakond kukutatakse. võimalikkuses. · Aristotelese esitatakse süüdistus jumalateotamises. · Metafüüsika , põhjused
punastas, otsekui oleks ta piinlikkust tundnud, et teda tabati põlvitamast. «Ma ei taha segada palvetajaid,» ütles Felton tõsiselt, «ma palun teid, ärge laske ennast häirida!» «Kust te teate, et ma palvetasin, mu härra?» küsis mileedi nuuksetest lämmatatud häälega. «Te eksite, ma ei palvetanud.» «Mileedi,» ütles Felton ikka veel tõsiselt, kuid palju mahedamalt, «kas te arvate, et ma võtaksin endale õiguse takistada kedagi kummardamast oma jumala ees. Hoidku jumal! Pealegi kaunistab kahetsemine süüdlast. Olgu kuritegu missugune tahes, jumala jalgade ees on süüdlane mulle püha.» «Mina peaksin olema süüdlane!» hüüdis mileedi naeratusega, mis oleks võtnud relvad käest isegi kohtumõistjalt inglilt. «Süüdlane! Mu jumal, sina tead, kas ma olen süüdi. Te ütlete, mu härra, et ma olen hukka mõistetud. Olgu! Kuid te teate ka, et jumal armastab märtreid ja laseb mõnikord hukkuda ka süütutel.» 551
annaabi.ee 
